Euroopa näitas rohelist tuld

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras kokkulepitud euroeelarve.

Ja tegidki ära. Algselt kolmepäevalisena planeeritud tippkohtumise viiendal päeval saavutasid kõigi 27 EL-i liikmesriigi juhid eelarve kokkuleppe ning seda hoolimata kõikidest takistustest ja tänu järeleandmistele ja kompromissidele. Euroopa järgmise seitsme aasta eelarve on summas 1,074 triljonit eurot ja EL-i taastamisfondiks jäi Euroopa Komisjon algse ettepaneku kohaselt 750 miljardit eurot. Arutelude käigus muutus fondi siseselt vaid toetuste ja laenude suhe: toetusteks on eelarves nüüd 390 miljardit eurot (algne ettepanek oli 500 miljardit) ning laenudeks on nüüd 360 miljardit eurot (algne summa oli 250 miljardit). “Me tegime seda“, ütles Euroopa Ülemkogu juht Charles Michel, „Euroopa on tugev. Euroopa on ühtne!”

Põhimõtete hind. Tõele au andes on ju tulemus suurepärane ning nagu Merkeli ja Macroni ühisel pressikonverentsil viimane märkis, saavutati ju kompromiss kõigest kahe kuuga ning olukorras, kus Põhjamaade nn. Säästlik Nelik keeldus algselt igasugustest toetustest eelarves. Ja mis oli selle hind? Välja jäeti nõuded lähtuda tehingute tegemisel õigusriigi põhimõtetega seonduvalt (just see, mille vastu olid nii Ungari kui ka Poola)… Ja selgus tõsiasi, et eelnevalt vankumatult õigusriigi ideede eest seisnud Põhjamaad loobusidki nüüd antud põhimõttelisest nõudest. Tõsi, sanktsioone on võimalik ka edaspidi kehtestada, kui vastavasisuliste ettepanekute poolt hääletab EL-i juhtide kvalifitseeritud häälteenamus.

Räägime rahast. Tippkohtumise ajal muutus Säästlik Nelik viisikuks, kui Hollandi, Austria, Rootsi ja Taaniga ühines veel ka Soome. Mitmetele riikidele tehti olulisi materiaalseid kingitusi: Holland saab endale jätta tulevikus suurema osa EL-i suurima käibega Rotterdami sadama tollimaksudest ning Soomele antakse veel 100 miljonit eurot hõredalt asustatud põhjapoolsete territooriumide arendamiseks. Uue kava kohaselt saavad enim raha Tšehhi Vabariik (1,55 miljardit eurot), Saksamaa (650 miljonit eurot), Poola (600 miljonit eurot), Sloveenia (350 miljonit eurot) ning Belgia ja Bulgaaria (kumbki 200 miljonit eurot).

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga