EL-i võitlus töötusega

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi veebisaidi rubriik toob lugejani uudiseid Euroopast ja naabermaadest. Täna on päevakorras jätkuv õudusunenägu.

Ootuste aeg. “Kümne päeva pärast näeme, kas Euroopa seljatab koroonaviiruse või hävitab viirus Euroopa,” nentis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Luca Jahier, “kas see õudusunenägu lõpeb või mitte sõltub hetkel meie kõigi poliitilisest tahtest.” See ei ole vaid epideemia edasise arengu küsimus – EL-i riikide rahandusministritel on nädal aega loomaks finantsinstrumendi, mis aitab taastada majanduse, seejuures rikkumata EL-i aluslepinguid ja saades ideele Saksamaa konstitutsioonikohtu heakskiidu. Ilma eelmainitud heakskiiduta ei tule Saksamaalt nõusolekut ja kogu vaev on olnud asjata.

Euroopaülene võitlus töötusega. Euroopa tööturu komissar Nicolas Schmit ütles ajalehele Politico, et Brüssel töötab hetkel välja üleeuroopalist töötuskindlustusskeemi, mis peaks toimima hakkama sarnaselt Saksamaal kasutatava lühendatud tööpäeva süsteemiga (Kurzarbeit), mis loodi 2009. aastal eelmise majanduskriisi ajal. Süsteem on lihtne: kui ettevõte ei koonda töötajaid, säilitab olemasolevad töökohad ja vaid vähendab tööaega ehk miinimumini, maksab riik palgavahed osaliselt omadest vahenditest. Saksamaal võimaldas see meede päästa 500 tuhat töökohta ning majandust ei hävitatud. Meil Eestis oli 2009.a kasutatusel totaalselt erinev süsteem, kus riik lihtsustas töötajate vallandamise menetlust. Kui EL riigid annavad garantiid skeemis osalemiseks, on võimalik üleeuroopalise töötuskindlustuse meetmele eraldada sada miljardit eurot. Euroopa Komisjoni tasandil saab vastava otsuse vastu võtta neljapäeval, rahandusministrid arutavad seda juba teisipäeval.

Koroonavõlakirjade vaidlus. Üleeuroopaliste võlakirjade vastased taanduvad: Holland on juba vabandanud, et ei tundnud kaasa Lõuna-Euroopale. Itaalia peaminister pöördus oma rünnakus Saksamaa kodanike poole: „Me ei kirjuta hetkel majandusplaani, me kirjutame lehekülge ajalooraamatusse. Nüüd peab Euroopa näitama, et see on kodu kõigile Euroopa kodanikele. ”

Koroonaviirus ja migrandid. Mittetulundusühing International Rescue Committee (IRC) oletab, et kõige hullem võib olla epideemia levik Süüria ja Kreeka migrantide laagrites. Organisatsioon soovitab võrrelda andmeid: kui epideemia poolt tõsiselt kannatada saanud kruiisilaeval Diamond Princess oli tihedusega 24 400 inimest ruutkilomeetri kohta siis põgenikelaagrites on inimesi ligi kümme korda tihedamini ehk 203 800 inimest ruutkilomeetri kohta.

Poola kaalub võimalusi. Presidendivalimised 10. mail siiski toimuvad, kuid pole välistatud, et hääletada tuleb posti teel.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga