“Yana Toomi Brüsseli päevik”: Prantsusmaa ja Saksamaa on nõus looma €500 mlrd fondi.
Nädal algas hea uudisega: Prantsusmaa ja Saksamaa said kokkuleppele. Esmaspäeval pidasid Merkel ja Macron virtuaalse pressikonverentsi ning andsid teada sensatsioonilisest plaanist: nad on nõus looma suure, viiesaja miljardi eurose Euroopa päästmise fondi. Selle raha võtab laenuks Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel, jaotama hakatakse seda abi vajavatele riikidele subsiidiumidena.
On võimalik, et õpikutes hakatakse 18. maid märkima kui uue ajastu algust. Varem ei olnud Euroopa Komisjonil õigust Euroopa Liidu nimel võlgu võtta – iga riik laenas ise nii palju, kui sai. On üldine reegel: välisvõlg ei tohi ületada 60% SKT-st. Möödunud aastal vastasid sellele kriteeriumile seitse Euroopa Liidu riiki. Eesti võlg on seni kõigist väikseim.
Kui majandus on ohus, on riigi jaoks normaalne võlgu võtta. Ütleme, 1945. aastal oli USA võlg 113% SKT-st, kuid järgneva 35 aasta jooksul vähenes see kolm korda. Tõsi, Reagani ajal pöördus see protsess teise suunda ja praegu on Ameerikal kõige suurem võlg maailmas – mis ei sega teda mitte grammigi. Euroopa Liidu riigid toimisid ettevaatlikumalt, kuid olukord dikteerib erakorralisi meetmeid. Selleks, et majandus taastuks, on tarvis raha, parem on seda laenata madala intressiga ja maksta tagasi aastakümnete jooksul, kui elavnenud majandus taas sisse tooma hakkab.
Sensatsiooniline on see, et Merkel ja Macron teevad ettepaneku astuda samm solidaarse finantspoliitika poole. Seitsmeaastane Euroopa Liidu eelarve on ühine ainult selles mõttes, et riigid panevad raha ühte katlasse ja võtavad sealt. Kuid seda katelt võib täita ka ühise laenuga. Kui me ütleme „A“, siis ütleme ka „B“: kui turg ja võlg on ühised, siis on tarvilikud ka ühine sotsiaalvaldkond ja ühised maksud.
Selle plaani teine sensatsiooniline aspekt on see, et raha ei anta mitte laenuks, vaid subsiidiumina, see tähendab, et riigid ei pea seda tagastama. Seda palusid Itaalia, Hispaania ja Kreeka, mis kannatasid koroonaviiruse tõttu rohkem kui teised. Kui kellelegi läheb nüüd veri keema – mis asja, „kas me hakkame nüüd Itaaliat toitma?“ – siis rahunege: tegelikult toidavad itaallased meid. Erinevalt Eestist panustab Itaalia Euroopa Liidu eelarvesse rohkem, kui sealt saab, sissemaksete summa poolest on ta kolmandal kohal pärast Saksamaad ja Prantsusmaad.
Seega on Itaalia majanduse taastamine muuhulgas kasulik ka meile. Euroopa Liidu majandus on ühine, kui läheb halvasti, siis põhja läheme koos. Selleks, et midagi niisugust ei juhtuks, ongi tarvis 500 miljardit.
Järgmisel nädalal esitab Euroopa Komisjon eelarve projekti, arvestades Prantsusmaa ja Saksamaa plaani. Kõik sõltub sellest, kas teiste riikide liidrid mõistavad seda, mida mõistavad Merkel ja Macron. Edu võimalus on, ent kui meenutada, kuidas võitlesid Euroopa Liidu eelarve protsendi kümnendike ja sajandike eest Holland, Austria, Taani ja Rootsi, siis saab selgeks, et ülesanne, mis Pariisi ja Berliini ees seisab, pole lihtne. Tõsi, tookordne lahing oli veebruaris, enne epideemiat. Kas tuleb uus võitlus, näeme varsti.
Nii või teisiti, järgmised nädalad saavad Euroopa Liidu jaoks olema otsustavad. Prantsusmaa ja Saksamaa alustasid võitlust Euroopa tuleviku nimel. Nagu ütles Macron: „Meie kantsleriga usume sellesse, et Euroopa unistus on meie identiteedi alussammas. Kui tegemist on põhimõttelise küsimusega, siis me ei saa taganeda.“