Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Eesti kodanike õigusest topeltkodakondsusele.
Valimiskampaania kogub hoogu: käiku on läinud juba ka topeltkodakondsuse küsimus. „Eesti 200“ sooviks anda õiguse sellisele kodakondsusele kõikidele sünnijärgsetele kodanikele ning anda võimalus jätta teine pass alles neile, kes on Eestis sündinud. Minu kolleeg Urmas Paet on vankumatu: topeltkodakondsust peab lubama ainult sünnijärgsetele kodanikele ning vaid riikidega, mida reformierakondlased võivad usaldada, nt EL ja NATO liikmed,” ütleb Yana Toom.
Nagu teada, ühtset kodakondsuspoliitikat Euroopas pole, kuid topeltkodakondsuse keeld või selles küsimuses õiguste piiramine on selgelt vähemuses. Eesti põhiseadus ei keela kahe passi omamist. Seda enam, et seal on selgelt öeldud: õnnelikelt, kes said hakkama sellega, et sündisid Eesti kodanikena, ei saa kodakondsuse ära võtta ei Jumal, ei KaPo, ei Vanapagan ise. Situatsioon muutus skisofreeniliseks pärast uue topeltkodakondsust keelava kodakondsuse seaduse vastuvõtmist.
“Kuidas seda juriidilist segu praktikas rakendada, keegi ei tea, kuid kui olete näiteks Luukas Kristjan Ilves, endise presidendi poeg ning sünnijärgne nii Eesti, kui ka USA kodanik, keegi ei saa sundida teid USA passist loobuma. Kõikide selliste ähvarduste puhul nagu „võtame sult Eesti kodakondsuse ära“, võite julgelt põhiseadust demonstreerida,” kommenteerib eurosaadik.
Tema lisab: meie olukord pole enam lihtsalt õigusskisofreenia, see on silmakirjalikkus ja ka diskrimineerimine. Pädevad organid avavad perioodiliselt topeltkodakondsusega inimeste jahihooaja, püüavad neid, sunnivad valima, millist kodakondsust säilitada, kuid see puudutab ainult naturaliseeritud, teise sordi kodanikke. Eelmisel aastal kaotasid sel moel Eesti kodakondsuse 109 inimest. Aga tuhanded või kümned tuhanded - keegi ei tea täpselt - esimese sordi kodanikud elavad kahe passiga ning keegi ei julge neid sõrmegagi puutuda.
“Nimetada suure elanikkonna grupi diskrimineerimist Euroopa väärtuseks on keeruline. Teise sordi kodakondsus on sama, mis “teise värskuse” tuuraliha. Värskus, nagu kirjutas klassik, on vaid üks, esimene, seega ka viimane. „Teise värskuse“ tuuraliha on roiskunud. Kodakondsuse puhul on sama,” nendib Yana Toom.