Videoprojektiga „Brüsseli päevik Yana Toomiga“ saab nüüd tutvuda ka eestikeelsete tiitrite abil. Seekord räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Läti parlamendivalimistest kui ettekäändest järjekordseteks „highly likely“ laadi süüdistusteks.
Eelmisel laupäeval naaberriigis Lätis toimunud parlamendivalimised võitis erakond Koosmeel eesotsas Riia linnapea Nils Ušakovsiga. Kõik oleks nagu korras, rahvavõim võidutses. Vaid valvas endine Poola peaminister ning praegune Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk häbimärgistas Koosmeele võidu demokraatlikel valimistel.
Tuski sõnul on “meie probleemiks Venemaa, mis õõnestab Euroopas kõike, mida õõnestada annab.” „Üheks paljudest näidetest selle kohta, et venelased kasutavad Euroopa ühtsuse nõrgendamiseks mis tahes vahendeid," nimetas Tusk ka Ušakovsi Koosmeele võitu: valimiste tulemus Lätis oli kavandatud - tsitaat - "Kremlis, mitte Euroopas." Seejärel esitas ta Venemaa pattude traditsioonilise nimekirja: alates Brexiti referendumi mõjutamisest ja Katalaani iseseisvuse eest võitlejate ambitsioonide suurekspuhumisest ning lõpetades Skripalide mürgitamisega.
Venemaal on Donald Tuski sõnul põletav soov „Euroopa ära tükeldada.“ “Ilmne on ühe EL liidri katse sekkuda iseseisva riigi sisepoliitikasse. Koosmeelel on mõningad šansid valitsuskoalitsiooni pääsemiseks, kuid nüüd saavad Ušakovsi vastased öelda, et meest on ametlikult nimetatud Kremli marionetiks – ja seda tegi ei keegi teine kui Euroopa Ülemkogu eesistuja. Noh, aga asjaolu, et see on järjekordne "highly likely”, kedagi muretsema ei pane. Demoniseerimine töötab ja mida kaugemale metsa, seda absurdsemad on hirmud,” ütleb Yana Toom.
Koosmeelt on väga raske nimetada Venemaa-meelseks või isegi venemeelseks erakonnaks. Koosmeele esindajad toetavad Läti liikmestaatust NATOs ja ELis ning peavad Krimmi Ukraina osaks. Erakond soovib näha tulevase haridus- ja teadusministrina Evija Papule´d – ühte vene koolide läti keelele üleviimise programmi autoritest ja edendajatest. Enamgi veel, Koosmeel lõpetas koostöölepingu Ühtse Venemaaga. „Kuid, nagu me näeme, mistahes ohvrid ei suuda Nils Ušakovsilt ja tema kaasmõtlejatelt „Kremli agentide“ häbiplekki maha pesta. Väiksemgi vihje vene vähemuse õiguste eest seismisele tõlgendatakse kui Kremli salajase ja kriminaalse tellimuse täitmist - Skripalide mürgituse tasemel - ja karistatakse poliitilise rüvetamisega. Lõbus, eks?”