“Yana Toomi Brüsseli päevik”: Navalnõi ja Nord Stream 2

Yana Toom: Aleksei Navalnõi mürgitamine ei pea kaasa tooma loobumist gaasijuhtmest.

„Brüsseli päevik“ on taas eetris. Euroopa Liidul pole praegu kerge: koroonaviirus jätkub, majandus on ohustatud, Brexit, Kreeka ja Türgi konflikt, lisaks pagulased, Valgevene, valimised USAs. Ja Aleksei Navalnõi mürgitamine, mõistagi.

Tarvis on reageerida – aga kuidas? Euroopa Parlament valmistab ette resolutsiooni, kuid mina tean täpselt, et hääletan selle poolt üksnes siis, kui seal pole üleskutset Saksamaale sulgeda Nord Stream 2. Selgitan, miks.

Ma ei tea, kes mürgitas Navalnõi. Ja praegu ei tea seda mitte keegi. Ajakirjanduseetika koodeksis on punkt, mis ütleb, et inimest ei või tunnistada süüdlaseks enne kohtuotsust. Poliitikutel läheb see tavaliselt meelest – kuid ma olin liiga kaua ajakirjanik.

On veel hea küsimus „kellele on see kasulik?“. Häda on selles, et nii mõnelegi. Võib-olla otsustas keegi seoses protestidega Valgevenes, et Navalnõi on Kremlile ohtlikuks muutumas. Võib-olla õiendas solvajaga arved oligarh, kelle Navalnõi paljastas. Võib-olla otsustas mingi eriteenistus Venemaa Euroopa Liiduga lõplikult tülli ajada. Kuid need kõik on üksnes spekulatsioonid.

Ma mõistan suurepäraselt Angela Merkelit, kes on selle mürgitamisjuhtumi pärast kui tuliste süte peal. Karmi vastust on kerge anda, gaasijuhtme sulgemine pole keeruline, seaduslikke võimalusi selleks on oma pool tosinat. Kuid kas on vaja?

Ütlen nüüd midagi väga ebapopulaarset, kuid vabandage. Eriteenistused on igas riigis ja mitte keegi ei kaota nende operatsioonidelt märget „salajane“. Nende kuritegusid on keeruline avastada – meenutagem, kui palju versioone on praegu selle kohta, kes tappis Olof Palme, Aldo Moro, John Kennedy. Ja ei tohi lubada, et need versioonid – siiski kõigest versioonid – mõjutaksid midagi veel.

Nii et kui Merkel pidurdab hoogu, siis mina mõistan teda. Sellepärast, et Nord Stream 2 sulgedes valiks ta poole – selle, kellele Navalnõi mürgitamine on samuti kasulik: Ameerika. Tuletan meelde: nädal enne mürgitamist ähvardas USA Euroopat sanktsioonidega, kui Nord Stream 2 ehitamine jätkub.

See ei ole vandenõuteooria – hoidku jumal. Ma ei tea endiselt, kes mürgitas Navalnõi. Kuid kes see ka polnud, ta tegutses sobivalt nii Kremlile, andes hoobi opositsiooniliidrile, kui Valgele Majale, andes neile kätte trumbi gaasijuhtme vastu. Millegipärast on aga vaja karistada Saksamaa majandust, see tähendab Euroopa Liitu, see tähendab, meid koos teiega.

Nii et minu seisukoht on lihtne: Navalnõi mürgitamine ei pea kaasa tooma loobumist gaasijuhtmest. Tõsi küll, ma arvan, et Nord Stream 2 ei ähvardagi midagi. Sellesse on panustatud miljardeid, see on peaaegu valmis ehitatud – ja seda kõike arvestusega, et töötada nii Putini ajal, pärast Putinit kui ilma Putinita. Saksamaa on niisugustes asjades pragmaatiline. Võtke või Hiina: Berliin teatab perioodiliselt, et talle teevad muret Hongkong, Tiibet, laagritesse saadetud uiguurid, Hiina dissidendid. Peking teeb näo, et on solvunud, kuid niisugune nii-öelda armastusväärsuste vahetamine ei sega Saksamaa ja Hiina ärimehi koos töötamast, kuni see on kasulik. Nii töötab kapitalism. Mis pole halb – vastasel korral oleks meil kriis pärast iga poliitilist kuritegu.

Nagu öeldakse vene keeles, tuleb hoida kärbsed eraldi ja kotletid eraldi. Mis kärbestesse puutub, siis ma loodan, et need, kes mürgitasid Navalnõi, leitakse. Ja nende üle mõistetakse kohut seaduse kogu rangusega.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga