“Yana Toomi Brüsseli päevik”: Euroopa miinimumpalk

Ideed siduda miinimumpalk mediaanpalgaga toetab kolm neljandikku küsitletutest, aga…

On juba selge, et koroonaviiruse tsunamist Euroopa ei pääse. See on halb uudis majandusele, järelikult aga ka niisuguste inimeste jaoks, kes saavad miinimumpalka või üksnes pisut enam. Samas esitab Euroopa Komisjon nädala pärast seaduseprojekti Euroopa miinimumpalga kohta ja ma loodan, et pakub välja selle, millest räägiti juba ammu: idee siduda miinimumpalk mediaanpalgaga.

Mulle on see teema väga lähedane, tarvis oli aga ka teada, millisel seisukohal on Eestimaa elanikud. Minu büroo tellis küsitluse miinimumpalga teemadel ja tulemused olid paradoksaalsed.

Ideed siduda miinimumpalk mediaanpalgaga toetab kolm neljandikku küsitletutest. Meenutan, mis on mediaanpalk. Kujutage ette, et kõik töötajad seati ritta vastavalt palga suurusele, alates kõige väiksemast palgast kuni kõige suuremani. Mediaanpalka saab inimene, kes seisab täpselt keskel. Meil on see 1170 eurot. Pooled töötajad saavad sellest summast vähem, pooled rohkem.

Meie vaesusest annab märku mediaanpalga ja keskmise palga suhe. Keskmine palk on nagu keskmine kehatemperatuur haiglas: reanimatsioonis on see nelikümmend kraadi, surnukuuris null, keskmiselt kolmkümmend kuus. Meie keskmine palk on peaaegu 1500 eurot, seega oluliselt suurem mediaanpalgast. See tähendab, et need, kes on keskel seisvast inimesest rikkamad, saavad palju rohkem kui need, kes on temast vaesemad. Probleem on olemas ja see pole väike.

Kaks kolmandikku küsitletutest oli seisukohal, et miinimumpalgas peavad kokku leppima ametiühingud ja tööandjad. Põhimõtteliselt on neil õigus. Euroopas on riike – Soome, Rootsi ja Taani –, kus miinimumpalka pole üldse, kuid palkade tase on kõrge, sest ametiühinguid on palju ja need on tugevad. Eestis on kõik pisut teisiti. Suurim ametiühing ühendab vähem kui 5% töötajatest, kui palju inimesi on seotud kollektiivlepingutega, pole teada, kuid kindlasti mitte üle 20%. Taanis on see üle 80%, Rootsis 90%. Seal võitlevad ametiühingud oma õiguste eest. Eestis aga on ametiühing nõukogude ajast saati peaaegu sõimusõna ja vaevalt see lähitulevikus muutub.

Eesti pole ainus, sama olukord on kogu Ida-Euroopas ja Balkanimaadel. Niisiis otsustas Euroopa Komisjon selles osas midagi ette võtta. Näiteks sätestada, et miinimumpalk oleks 60% mediaanpalgast. Praegu on miinimumpalk meil 584 eurot, siis oleks 702. Niisugune vahe – 118 eurot – oleks madalapalgalistele juba märkimisväärseks toeks. Ettevõtlusele, muide, samuti, sest see lisa ei lähe sukasäärde ega börsile – see jõuab kauplustesse, kohvikutesse, juuksuritesse. Majandus üksnes võidab sellest.

Mis on aga huvitav: peaaegu pooled vastanutest olid veendunud, et miinimumpalk on riigi siseasi ja Brüssel ei tohiks sellesse sekkuda. On näha, et meie rahvas siiski ei usalda veel Euroopat. Mõneti on see arusaadav: Euroopa Liit ei reklaami oma tööd, vaid pigem tegutseb. Loodan väga, et Euroopa miinimumpalgaga läheb kõik hästi ja usaldamatust Euroopa vastu jääb vähemaks.

Järgmisel nädalal korraldame internetikonverentsi Euroopa miinimumpalga kohta. Osalejate hulgas on meie ja Euroopa poliitikud, ametiühingud, tööandjad. Jälgige uudiseid.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga