Yana Toom «Radaris»: On vaja järgmist Savisaart, on vaja järgmist kolli!

Kanal 2 saade «Radar» uuris, mida arvatakse Toomi Süürias-käikudest Euroopa Parlamendis.

Keskerakondlasest europarlamendi saadik Yana Toom, keda pärast tema Süürias-käiku on igal sammul jälitanud süüdistus Kremli-meelsuses, leiab, et talle ühemõttelise venemeelse sildi külgekleepimise põhjuseks on hooga käima läinud kohalike valimiste kampaania.

«On vaja järgmist Savisaart, on vaja sellist järgmist nagu kolli. No kes see kandidaat on? Selge, et see on Yana Toom,» arvab Toom ise.

Just sellise mõtteavaldusega tervitab Eesti europarlamendisaadik Yana Toom saatetiimi Euroopa Parlamendis Strasbourgis oma töökabinetis. Pole tarvis palju mõelda, et aru saada, millele ta viitab – mõjuagent Savisaar on tõrjutud Eestis poliitilisele ääremaale ja Savisaare asemele on tarvis uut vastast, kelle venemeelsusega hirmutada.

Pärast Toomi viimast Süürias-käiku ja Venemaa poolt toetatud Süüria diktaatori Bashar al-Assadiga kohtumist on arvamused selle kohta, et Toom on otsesõnu öeldes Kremli mõjuagent, muutunud igapäevaseks. Teisisõnu – kohati tundub poliitilisi arvamusavaldusi jälgides, et Toomi näol on tekkinud suisa julgeolekuoht.

Tihe töögraafik parlamendis

Europarlament koguneb Brüsseli asemel Strasbourgis iga kuu ühel nädalal. Jaanuaris oligi selleks eelmine nädal. On esmaspäeva hilisõhtu ja kell on saamas 23. Toomi töökoosolekud parlamendihoones on lõppenud ja ta saabub koos assistendiga majutuskohta Strasbourgi külje all Lingolsheimis. «Neli päeva Strasbourgis – need on väga pingelised,» ütleb Toom hilist õhtusööki alustades.

Nädala peateemaks on parlamendis uue presidendi valimine, mis – nagu tänaseks teame – lõppes konservatiivist itaallase Antonio Tajani võiduga.

Tihe ajagraafik on Toomil ka enda saadikutöö tõttu. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis on arutluse all tema koostatav järgmise poolaasta sotsiaalvaldkonna arenguid käsitlev raport. Kultuuri- ja hariduskomisjonis on ta variraportöör audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ning auroriõiguste direktiivi käsitlemisel. «Seda on väga raske valijale nö müüa, aga need on asjad, mis hakkavad määrama meie elu väga tugevalt juba lähimatel aastatel,» räägib ta.

Toomil on tõenäoliselt õigus, et valijale ehk avalikkusele jutt neist raportitest ja direktiividest väga palju korda ei lähe. Küll aga on viimase kuu jooksul olnud teravdatud tähelepanu all kõik muu, mida Toom ütleb või teeb ja mida saab tõlgendada kui venemeelset.

Küsime temalt, kas Eesti meedia võib ka selle töönädala sees leida midagi seesugust, mida võiks kirjeldada venemeelsena?

«Eesti meediale pole vaja selleks mingisugust põhjust. Ma arvan, et see leitakse niikuinii,» ütleb ta.

Nali naljaks, aga küsimus sellest, kas Toomi-probleemi näol on tegemist niisama meediapeksu või tõsise Venemaalt juhitud julgeolekuprobleemiga, vajab uurimist.

«Esindavad Kremli huve!»

Kordame esmalt üle mõned teadaolevad faktid, mis puudtavad tema Süürias-käike. Esimest korda käis Toom Süürias ja kohtus Assadiga juulis. Toona olid koos temaga Lätist valitud europarlamendi saadik Tatjana Ždanoka ja hispaanlane Javier Permuy.

Detsembris käis koos Toomiga Süürias teine Lätist valitud vene rahvusest saadik Andrejs Mamikins ning itaallane Stefano Maullu. Assadit külastati ühiselt Venemaa föderatsiooninõukogu delegatsiooniga.

Läti europarlamendisaadik Artis Pabriks annab oma kolleegide sellisele tegevusele üsna karmi hinnangu. «Minu arusaama kohaselt esindavad nad Kremli huve,» ütleb ta. «Neid aitas Venemaa saatkond. Venemaa on Assadi liitlane ja samal ajal okupeerib Ukraina territooriumit,» lisab Pabriks.

Arusaamatu on Toomi külaskäik Assadi juurde ka tema Eesti kolleegile ning europarlamendi fraktsioonikaaslasele Urmas Paetile. «Miks minna ja aidata sellisel sisuliselt kurjategijal rahvusvahelises plaanis tekitada muljet, et tal on justkui mõistjaid ja toetajaid ka kuskil mujal väljaspool Venemaad ja Iraani,» ütleb Paet.

Ka Leedu saadik Petras Auštrevičius on sarnasel seisukohal. «Ma arvan, et Moskva juhib seda mängu,» on tema sõnum. «Moskva korraldab kohtumisi Assadiga, et näidata, et mitte kõik ei kehtesta neile sanktsioone,» ütleb ta ja lisab, et Assadi režiim on tapnud pool miljonit oma enda inimest.

Toom Assadist: ta tunnistab, et on diktaator

Toom ütleb, et küsis sõjakuritegude kohta Assadilt juba esimesel kohtumisel juulis.

«Assad vastab selle kohta, et jah, ma ei ole sugugi ingel, ma olen diktaator, ma olen idamaine diktaator. Aga 80 protsenti põgenikke jooksevad minu juurde, mitte sinna, kus pead lõigatakse ära. Miks?» küsib ta.

Toomiga koos Süürias käinud Läti kolleegi Mamikinsit saadab koduses Lätis samasugune oponentide kriitika. «Paljud on mind nimetanud Kremli spiooniks, teised Läti patrioodiks, aga mul on oma valijad ja poliitilised seisukohad,“ ütleb Mamikins.

Toomil ja Mamikinsil on oma käigu põhjendamisel kohati väga sarnased argumendid. Näiteks selgitatakse, et Assad on seaduslik president. «Ta on endiselt seaduslikult valitud president, see on fakt. Ma ei räägi siin eelmiste valimiste protseduurist,» ütleb Mamikins.

«Tal on väga selge arusaam asjadest. Sellega võib nõus olla või mitte,» lisab Toom Assadi kohta.

Lotman: rohkem Vene esindaja kui saatkond

Samal ajal on Eestis Toomile juba kinnistunud igati venemeelne kuvand, mille IRLi poliitik ja semiootik Mihhail Lotman võtab kokku väga lihtsalt. «Ta ongi Eestis Venemaa esindaja. Palju rohkem, kui Venemaa saatkond.»

Küsime seetõttu Toomilt otse, kas ta käis Süürias Venemaa asja ajamas, nagu tema oponendid räägivad.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga