Yana Toomi „punane“ nädal

Eurosaadiku töökalendris on töönädal Strasbourg´is tähistatud punasega. Ja seda mitte ilmaasjata. Tegemist on tõepoolest kõige pingelisema tööga sellest, mis Euroopa Parlamendi liikmele osaks on langenud.

Paljud meist oleksid  vaevalt nõus lendama või sõitma viis aastat järjest kaks-kolm korda nädalas. Just see on seotud Euroopa Parlamendi liikme tegevusega. Kogu seda protsessi aga kroonib töönädal Strasbourg´is: eurosaadikud liiguvad just nagu rändlinnud koos nõunike, kohvrite ja dokumentidega Belgia pealinnast Brüsselist Prantsusmaa Alsace´i piirkonna keskusse. Keskne sündmus on Strasbourg´is plenaaristung, kuid selleni, nagu öeldakse, tuleb veel elada…

Seda, kes heidab pilgu eurosaadiku postkasti, võib tabada õudus, sest iga päev laekub sinna keskmiselt sadakond kirja. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroos tegeleb posti sorteerimisega üks tema nõunikke, kes Yana endaga konsulteerides koostab tema kohtumiste ja muude ürituste ajakava. Tööpäev Strasbourg´is kestab hommikust hilisööni.

Parlamendiliikmel on õigus välja kutsuda eritransport, mis toimetab ta majutuspaigast otse Euroopa Parlamendi allmaasügavustesse ja tagasi.

„Euroopa Parlamendis on märksa raskem midagi mõjutada kui rahvuslikus,“ rääkis Yana Toomi Brüsseli büroo nõunik Vadim Poleštšuk. „751 saadikut, rohkesti fraktsioone. Kui inimene on reaalselt häälestunud sellele, et midagi saavutada, peab ta ilmutama kordades rohkem aktiivsust kui „koduses“ parlamendis. Näiteks Yana Toomil on praegu üheaegselt töös tosinkond projekti.“

Strasbourg´i parlamendielu on ainult esmapilgul süsteemitu sebimine. Tegelikult on tegemist täpselt  planeeritud kohtumiste, koosolekute ja hääletamistega.

Näiteks „Yana komisjoni“ ehk Tööhõive- ja Sotsiaalkomisjoni Brexiti monitooringugrupi kohtumine. Üks tähtsaid teemasid on nende üliõpilaste saatus, kes on sõitnud Suurbritanniasse programmi Erasmus+ raames. Parlamendiliikmed on seisukohal, et seoses selle riigi lahkumisega Euroopa Liidust on tähtis tagada neile inimestele senised tingimused õppemaksu tasumisel ja migratsioonistaatus ning võimaldada neil jääda Suurbritanniasse ka pärast õpingute lõpetamist.

Kui Euroopa Parlamendis on vaja vastu võtta mingi dokument, siis nimetatakse selleks vastutav parlamendiliige (raportöör), kes viib selle asja algusest lõpuni. Hiljuti hääletati dokumenti, mida kureeris Yana Toom. See on seotud Euroopa Liidu sotsiaalpoliitikaga. Tööhõive- ja Sotsiaalkomisjoni nimel kujundas Toom selles küsimuses kollektiivse arvamuse.

Skeem on järgmine: dokumendi projekt – arutelu – parandused – kompromissi saavutamine – uus tekst. Tundide viisi vastandlikel arvamustel olevate parlamendiliikmete tööd. „Ent parlamenditöö näitab, et kompromisside ja tasakaalu otsimine on Euroopas viidud täiuslikkuseni… No seda meisterlikkust nad niipea maha ei joo,“ ironiseerib Toom.

Euroopa Parlamendi komiteede tasemel vastuvõetud otsused lähevad seejärel plenaaristungile, mille kõige pidulikum hetk on hääletamine. Saadikuid, kes sellest kõrvale hoiavad, trahvitakse.

Fraktsioonide istungitel Strasbourg´is valmistutakse poliitilisteks debattideks aktuaalsetel teemadel. Möödunud nädalal arutati Kataloonias korraldatud referendumit. „95 protsendil juhtudest püüavad eurosaadikud välja töötada ühist seisukohta, kuid seekord oli olukord absoluutselt lootusetu,“ jagas oma muljeid Yana Toom. „Ühise seisukoha väljatöötamine niivõrd keerulise küsimuse suhtes on erakordselt raske. Meie fraktsioonis on Kataloonia iseseisvuse pooldajaid ja on ka vastaseid. On ka võimalus esitada arvamus, mis erineb fraktsiooni põhiosa arvamusest. On täiesti selge, et  kataloonlased tahavad saavutada Euroopalt mingit positsiooni. Ent Euroopa organite volitused on üpris piiratud. Paljuski esindavad need organid kõigi 28 liikmesriigi, kaasa arvatud Hispaania, kollektiivset mõistust.“

Yana Toomi sõnul, kui kõne alla tuleb võitlus iseseisvuse eest tänapäevases kontekstis, siis kasutatakse rahvusvahelise õiguse kontseptsiooni, mis tegelikult on väga ebamäärane: „On teatud tõlgendused, mis muide ei ole kataloonlaste jaoks lohutavad. Enamik rahvusvahelise õiguse asjatundjaid ütleks, et Kataloonial ei ole õigust enesemääramisele iseseisva riigi asutamise vormis. Teisalt räägib Rahvusvahelise Kohtu otsus Kosovo kohta sellest, et iseseisvuse ühepoolne väljakuulutamine ei ole vastuolus rahvusvahelise õigusega.“

Samal ajal elab Strasbourg oma elu, joondudes Euroopa Parlamendi järgi ja klammerdudes tugevasti selle külge. „Töö kahes linnas muidugi kurnab,“ tunnistab Yana Toom. „Kindlasti meeldiks peaaegu kõigile eurosaadikutele töötada valemi one seat järgi (ühes linnas – Brüsselis või Strasbourg´is), kuid nutikad prantslased on pressinud välja õiguse teatud arvule plenaaristungitele Strasbourg´is, mis, siin pole pattu salata, elab Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu rahadega. Ja seni ei ole seda võimalik muuta.“

Vaatamata peahoone pompoossele  suursugususele, pesitsevad eurosaadikud ja nende abid pisikestes uberikes, mis meenutavad küll väga vähe kõrge staatusega isikute ametikabinette. Euroopa Parlamendi põhiline infrastruktuur asub ikkagi Brüsselis.

***

Inimesed tulevad tihtipeale Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse kavatsusega pöörduda Euroopa Parlamendi ja Yana Toomi poole, et neilt abi saada. Loodame, et jutustus eurosaadiku tööst annab ettekujutuse sellest, millega võib „Euroopa aidata“ ja millega mitte.

„Igal Euroopa Liidu elanikul on näiteks õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon,“ rääkis Yana Toom. „Meil on petitsioonide koostamise kogemus olemas. Samuti on meil kogemus sellest, kui petitsioon nihutas Eestis üle surnud punkti selle probleemi lahendamise, mis on seotud maksetega neile Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerijatele, kellel on hallid passid või Eesti kodakondsus naturalisatsiooni  korras. Kahjuks ei ole „hõlmatud“ Eestis elavad teiste riikide kodanikud. Tuleb aga silmas pidada, et Euroopa Parlamenti ei saa pidada kohaks, kus lahendatakse, tinglikult öeldes, teie korteriühistu probleem. On asju, mis on eranditult riikide pädevuses. Euroopa Parlamendi poole aga võib pöörduda küsimustega, mis on kas või mingil määral seotud Euroopa õigusega. Minu praktikas on juhtumeid seoses Eesti kodanikega, kes sellele õigusele apelleerides ja minu kui eurosaadiku poole  pöördudes on saanud tagasi oma lapsed, kelle on ära võtnud välismaa sotsiaalametid.“     

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga