Yana Toom Vikerraadios: oleme vastastikuse propaganda surnud ringis

Neljapäeva, 18. jaanuari Vikerraadio saate „Reporteritund“ külalisteks olid Euroopa Parlamendi saadikud Yana Toom, Indrek Tarand ja Urmas Paet. Saadet salvestati Strasbourgis kolmapäeval vahetult enne Euroopa Parlamendi debatti Vene propaganda teemal.

Kust me teame, et PBK on propagandakanal?

Vastates saatejuhti Mirko Ojakivi küsimusele, mida oodata eelseisvatest debattidest, ütles Yana Toom: „Mul on kaks kõnet ette valmistatud, üks on ümmargune ja viisakas ning teine on terav ja ebaviisakas. Arvan, et kasutan seda teist, sest olen suht skeptiline: meie kuuleme sedasama, mida kuulasime temaatilises debatis, mis oli pühendatud Oktoobrirevolutsioonile. Tol ajal igaüks rääkis oma kurvast ajaloolisest saatusest, okupatsioonist, kuidas kõik kannatasid ja kui halvasti see kõik läks, mille peale kommunistid, keda meil Euroopa Parlamendis on kaheksa erakonda, muidugi läksid närvi ja hakkasid karjuma. See oli väga tuline debatt, aga kõige imelikum on see, et temaatilisest debatist ei tule mingit resolutsiooni. See on üleeuroopaline „Suud puhtaks“. Minu meelest see on aja raiskamine, aga kui keegi tahab oma emotsioone välja elada, siis ta seda teebki. Arvan, et sellises formaadis arutelu pole vaja.

Olen Kultuurikomisjoni liige ning aeg-ajalt, kui räägime propagandast, kolleegidel on väga suur soov õpetada Euroopa ajakirjanikke, millest kirjutada ja millest mitte, kuidas asjadele läheneda. Sisuliselt üritatakse piirata sõnavabandust. See pole normaalne. Meil peab olema vaba meedia. Peame koolitama oma inimesi kontrollima kõikvõimalikku infot, Google on ju kõigil olemas. Ära usu igat asja, mis sulle silma hüpab – ja ongi kõik“.

Strateegilise kommunikatsiooni kohta, mida paljud Euroopa Parlamendis peavad tähtsaimaks propagandavastaseks meetmeks, kommenteeris Yana Toom, et sisuliselt see ongi propaganda: „See on lihtsalt üks propaganda sünonüüm, mis meeldib meile rohkem, sest me ei taha rääkida sellest, et tegeleme propagandaga“.

Saatejuhi küsimusele, kas Euroopa Liit saab võitluses Vene propagandaga edukas olla, ütles Yana Toom, et tema nõustub Indrek Tarandiga: „See on võitlus, kes valjuhäälsemalt karjub. Vaadake, mis toimub Eestis. Me kõik teame, et PBK on propagandakanal. Kust me seda teame? Sest seda kirjutas keegi Raul Rebane. Kust teab sellest Raul Rebane? Ta on lugenud keegi Oleksi Makuhhini uuringut, kes analüüsis PBK-t kolme aasta jooksul. Mul on kaks küsimust selle kohta. Esiteks, Makuhhin analüüsis kolme kanalit ja väitis, et kolmes kanalis summaarselt ööpäeva jooksul mainiti Euroopa Liitu, ütleme, 18 korda negatiivses kontekstis. Keegi ei tea, mis on PBK osa, kas kaks korda või 16 korda? Teiseks, PBK on Internetis kõigest 11 kuud. Makuhhin on Kiievis, ta poleks füüsiliselt suutnud kolme aasta jooksul PBK-t analüüsida. Ja seda me müüme eesti meedias nagu puhast kulda, ja see ongi propaganda“.

Urmas Paet kui suur pioneeriaktivist

Kas Yana Toomi arvates on Vene propaganda Euroopa Liidu suunal olemas? „Absoluutselt olemas. Aga iga propaganda, nii meie kui ka nende oma, baseerub kellegi vigadel. Euroopal on probleeme, ja see, et poolakad võtavad kõige kõvemini sõna sel teemal, on sümptomaatiline. Mingu vaadaku peeglisse, mis neil toimub, mis nad teevad oma kohtusüsteemiga ja demokraatiaga. Moskva seda teadlikult võimendab, aga probleemi iva on mujal, Varssavis, mitte Moskvas“.

Miks Venemaa seda teeb? „Sest meil on sellised suhted nagu nad on. Meie teeme neile ära, nad üritavad meile ära teha. Ühine vaenlane alati ühendab. Kui meil Euroopa Liidus oli kõige sügavam kriis, meie karjusime: oi, oleme vaenlastest ümbritsetud! Trump on paha! Venemaa on paha! Daesh on paha! Meil on vaja ennast mobiliseerida. Venemaa teeb täpselt sama. Oleme surnud ringis. Ja sellised debatid nagu täna suruvad meid selles surnud ringis veel sügavamale“.

Urmas Paet siiski nimetas PBK-t propagandakanaliks, sest „see on kanal, mida Keskerakond ja Tallinna linnavalitsus ja nüüd ka Eesti riik päris suure rahaga ülal peavad selleks, et oma poliitikuid näidata“. „Poliitikute näitamine ei ole propaganda, see on, Urmas, strateegiline kommunikatsioon“, ironiseeris Yana Toom, kinnitades, et tema on näinud PBK-s ka Urmas Paeti.

Indrek Tarand sisuliselt nõustus Yana Toomiga, öeldes, et Venemaa ei ole võimeline nt katalaanides iseseisvussoovi tekitama: „See peab ise tekkima, sellega ei saa Kremlis manipuleerida“. „See tekkis palju varem, kui hr Putin sai presidendiks“, lisas Yana Toom.

Tuline diskussioon jätkus. „Üks väikene remark. Meie oleme kõik siin sündinud Nõukogude Liidus…“ ütles Yana Toom, kuid Urmas Paet sekkus: „Mina olen sündinud okupeeritud Eesti Vabariigis“. „Seetõttu olid sa suur pioneeriaktivist“, pareeris Toom. „Aga see selleks. Lapsepõlvest saadik mäletan seda juttu, et süüdi on vaenulik propaganda. Poes ei ole vorsti – see on propaganda. Reagan on süüdi. Praegu on meil Putin süüdi“.

Kas Schengeni viisavabadus mittekodanikele on Kremli poolt korraldatud?

Eraldi arutelu puhkes petitsioonikomisjoni resolutsiooni eelnõu kohta, mis muuhulgas sisaldab üleskutset anda Euroopa Liidu liikmesriikides alaliselt elavatele mittekodanikele õigus hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel.

Yana Toom selgitas: „Kui räägime Brüsselis Euroopa kodanikest, ei räägi me passi värvist. Räägime inimestest, kes kuuluvad Euroopasse. Me peame nägema, et mittekodanike probleem on olemas, peame kõrvaldama need ebavajalikud takistused, millega mittekodanikud puutuvad kokku näiteks vabaliikumises – kui sa oled halli passiga inimene, sa ei saa kasutada vabaliikumise põhimõtet, nt sa pead küsima tööluba, kui lähed teistesse Euroopa riikidesse, ja nii edasi. Me tahame vaadata nende riikide poole, kes on suutnud seda probleemi lahendada“.

Saatejuht küsis, milledes EL liikmesriikides mittekodanikud saavad Euroopa Parlamendi valimistel hääletada. Toom vastas: „Mittekodanikke palju enam ei ole. Viimane suur kogukond oli endises Jugoslaavias, nn erased people Sloveenias, nende probleem on nüüdseks lahendatud. Aga näiteks Hispaanias Europarlamenti valivad kõik, kes elavad seal püsivalt. See on normaalne. Ei vasta tõele ka argument, et see läheks vastuollu Eesti ja Läti põhiseadustega. Meie põhiseaduses ei ole ühtki sõna Euroopa Parlamendi valimistest“.

Urmas Paeti arvates klassikalises mõttes Eestis kodakondsuseta isikuid ei ole, sest mittekodanikel on võimalik taotleda Eesti kodakondsust, teha vastav eksam ja saada Eesti kodanikuks. „Aastaid tagasi otsustas Venemaa, et Eesti kodakondsuseta inimesed saavad viisavaba pääsu Venemaale, ja see väga oluliselt ja hüppeliselt pidurdas seda protsessi, et inimesed taotlesid Eesti kodakondsust“, lisas Paet.

Yana Toom vastas: „See, mida Urmas ütles, oli strateegilise kommunikatsiooni kõrgpilotaaž. Urmas jättis mainimata seda, et vahepeal keelenõudmine tõusis, varem oli see A2, praegu on see B1, ja just seoses sellega kahanes kodakondsuse soovijate arv. Viisavabadusega siin polnud mingit pistmist. Mittekodanikud saavad viisavabalt reisida ka Schengenis. Võib-olla see on ka Kremli poolt korraldatud, et nende motivatsiooni langetada?“

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga