Yana Toom: sotsiaalne lõhestatus EL-is on julgeoleku risk

4. septembril Kuku Raadio saates rääkis eurosaadik Yana Toom oma päringust Euroopa Komisjonile  seoses soovituste täitmisega, mida Komisjon liikmesriikidele jagab.

“Olen ette valmistamas raporti sotsiaalpoliitikast euroalas,” ütleb Yana Toom, “ning selgub, et Euroopa Komisjon on enam-vähem rahul sellega, kuidas liikmesriigid nende soovitusi täidavad, kuid tihtilugu saavutatakse kõigest some progress, st „mõningad edusammud“. Hakkasin uurima, tuli välja, et neid soovitusi jagatakse aastast 1992, aga enne Kreeka kriisi nad puudutasid ainult majandust. Aastast 2011 lisandus sotsiaalpoliitika. Ning kui 2012. a. täitsid liikmesriigid suuremal või vähemal määral nendest soovitustest 71%, siis eelmisel aastal kõigest 39%, mis on läbi aegade madalaim näitaja. Siit ongi minu küsimus Euroopa Komisjonile: miks teie seda teete, kui kõik vilistavad teie soovituste peale, ja kuidas kavatsete liikmesriike survestada, et nad ikkagi täidaksid neid asju? Sest praegu on Euroopa Komisjonini jõudnud kohale arusaam, et sotsiaalne lõhestatus EL-is on julgeoleku risk.”

Yana Toomi sõnul näeb Eesti teistest palju parem välja: “Meil on täitsa korralikud näitajad, oleme teinud märkimisväärseid edusamme. Selge, et oleme väikesed ning suurematel riikidel on suuremad mured. Eestile jagatakse vähem soovitusi, kui paljudele teistele liikmesriikidele, ja meie olukord on palju parem võrreldes, näiteks, Lätiga. Meid kiidetakse maksureformi eest, mis jätab inimestele rohkem raha, kiidetakse ka selle eest, et on mindud esimest pensionisammast reformima: alates 2021. a. sõltub pensionisuurus osaliselt sotsiaalmaksust ja osaliselt reaalsest tööstaažist. Eestis elades saab aru et muidugi on asju, mida saaks paremini teha.”

Eurosaadik Yana Toom on ette valmistamas raporti EL liikmesriikide sotsiaalpoliitika kohta, mida Euroopa Parlament peaks vastu võtma oktoobris. “Meie ülesanne ongi see, et soovitused oleksid võimalikult hästi täidetud. Usun, et see parlamendi koosseis saab sellega hakkama. Kui arvestame erinevate projektide finantseerimisel Maastrichti kriteeriume, miks mitte võtta arvesse ka neid kriteeriume, mis puudutavad sotsiaalpoliitikat? See oleks igati mõistlik,” arvab Yana Toom.

Intervjuu täies mahus

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga