Yana Toom saates “Olukorrast riigis”: sa võid uskuda, et Krimm on Venemaa oma või Türgi oma ja olla lojaalne Eesti riigile

“Olukorrast riigis” saatejuhid Andrus Karnau ja Ahto Lobjakas kutsusid  Yana Toomi 2016. aastat kokku võtma.

(AL) Alustame globaalselt. Ajakiri The Economist nagu ikka valis aastariiki. Eesti selleks ei saanud, aga Eesti sai see-eest auväärse mainingu („honourable mention“). Eestit kirjeldati selles The Economist mainingus enam-vähem adekvaatselt, kui kaitsele palju kulutavat riiki, kus õpilased tuubivad palju ja hästi teadust ning koolides valitseb neoliberalism ehk direktorid võivad oma suva järgi vallandada ja palgata õpetajaid. See on siis meie imago kõige kõrgemal tasandil. Tundub mulle, et siit on midagi kaduma läinud aastaga. IT-värk. Kas see tõesti lahkus president Ilvesega? Ei ole enam juttu Eesti ilusast loodusest, turismist, eeskujulikust eelarve tasakaalust. Kas see on midagi, mis on teie arvates adekvaatne pilt Eestist ka Brüsselist vaadates ja Narvast ja Tallinast vaadates?

(YT) Ma arvan, et ei ole. Tegelikult ma ei ole nõus sellega, et see on mingil kõrgel tasemel antud hinnang. Me teame, et meedia on muutumas tänapäeval kontentiks, kus üritatakse väga lühidalt, selgelt rääkida. Umbes nii, et kui sa viie sõnaga ei suuda oma mõtet edasi anda, siis pole mõtet pingutada, sest ega lugeja kuuest sõnast enam aru ei saa. Ja kui sellest lähtuda, siis tulevadki sellised „pildikesed“, mis on enam-vähem adekvaatsed, aga ainult osaliselt ja on mõeldud selleks, et valgustada inimesi, kus Eesti üldse on ning mida seal tehase. See on umbes nii nagu kui ma ütlesin Hiinas taksojuhile, et ma olen Eestist. Kui ta küsis, kus see Eesti asub, siis ma ütlesin, et teate, see on Soome ja Venemaa vahel, mille peale ta vastas: „Kuulge! Seal on ju meri.“

(AL) Tal on õigus.

(YT) Nii et kui me tahame endast midagi lugeda, siis rohkemat loota oleks raske.

(AL) Valitsuse vahetus kajastati välismeedias suure trummipõrinaga, et Eestis on kremlimeelne valitsus. Jälle me võime selle korstnasse kirjutada kui kellegi valearusaamise, aga fakt on see, et Eesti maine ju niimoodi edeneb palju pikemate sammudega kui ükskõik mis selle abil, mida me võime siin kohapeal teha või mõelda või tahta teistele peale suruda Eesti brändina.

(YT) Vastab tõele jah. See vastab tõele selles osas, et Eesti valitsus ja meie tublid ametnikud välismaal vähemalt pingutasid väga tugevalt, et luua imago Eestile, mis sai ka tehtud. Kuna Keskerakonda tambiti pikki aastaid, siis kui valitsus vahetus, siis see oli esimene reaktsioon. Aga sellel on ka teine pool: Euroopa Parlamendis üha sagedamini tulevad mu juurde kolleegid, kes räägivad, et kuulge, teil on nüüd mõistlik valitsus, võib-olla on aeg natuke muuta välispoliitikat, võib-olla mõelda natuke laiemalt, karbist välja. Nii et see pole nii üheselt halb või üheselt hea.

(AL) Aga selline kremlimeelsuse imago, mida Keskerakond on saanud… Minu arvates, Keskerakonna poliitikud on ise andnud suure panuse sellesse, et sellist kuvandit valijate seas hoida.

(YT) Ma ei saa sellega nõus olla, sest mina venelasena väidan, et kui sa ei alusta iga jumala päeva sellest, et sa kritiseerid välisdiktaator Putinit, siis see ei tähenda seda, et oled kremlimeelne. See võib tähendada seda, et oled lihtsalt pragmaatiline.

(AK) Kui me seda juba hakkame lahkama, tõmbame siis hästi lihtsad punased jooned alla. Kelle oma on Krimm? Kuidas siis selle küsimusega on? Kust maalt läheb kremlimeelsus ja kust maalt see, kuidas te seda nimetasite, mõistlik naabri mõistmine (nii oleks vist kõige täpsem öelda)?

(YT) Noh, see on minu isiklik seisukoht. Pole siin midagi salata. Aga seda seisukohta jagab, ma kujutan ette, suur osa minu erakonnakaaslasi, kusjuures mitte ainult erakonna juhtkonnas, vaid tavalised erakonna liikmed. Kui me seome sanktsioonid sellega, et Krimm peab olema Ukraina oma, tähendab see seda, et me paneme sanktsioonid käima mitmeks aastakümneks. Võiks ju teha seda, mida tegi omal ajal USA Balti riikidega – mittetunnustuspoliitika, ilma igasuguste sanktsioonideta. Kui USA ei tunnistatud Eesti, Läti ja Leedu okupeerimist, siis me saime viisasid, me saime läände minna, kui muidugi meil lubati seda teha. Krimmi elanikud seda teha ei saa. Nii et see on väga keeruline teema, millele pole ühtset vastust. Tegelikult mind riivab väga see, et meil on Eestist endiselt  „kontrollküsimused“: kelle oma on Krimm? Kui Venemaa ründab, kelle poolt sa siis sõdid? See ei ole normaalne, see on see, mis lõhestab ühiskonda. Need küsimused me võiksime kõrvale jätta ja tegelda siin Eesti asjadega.

(AK) Te siin hiljaaegu ühes Postimehele antud videointervjuus ütlesite, et kui teie oleksite Riigikogus ja te oleksite seal juunikuus, kui hääletati küüditamise teemalist avaldust, siis te oleksite ka jätnud hääletamata.

(YT) Asi ei ole küüditamises. Ma seletasin seda siis pikalt ja laialt. Muidugi ma mõistan küüditamise hukka –  see on täiesti normaalne. Minu enda pereliikmed olid küüditatud, minu ema on teatavasti eestlane, nii et see suguvõsa osa sellest eesti perest oli saadetud suurele Venemaale ja surid seal jne. See on selge, et ma mõistan seda hukka. Asi on selles, et hääletamisel ei arvestatud Keskerakonna parandusettepanekutega, nii palju kui mina asjast tean. Kuna aga mind seal saalis polnud, siis see küsimus ei ole minu puhul õnneks relevantne.

(AL) Aga tõmbume tagasi selle asja isiklikust plaanist. Püüame korraks vaadata sellele Keskerakonna tuleviku kontsekstis. Tegemist on värske valitsusparteiga, mis, mulle tundub ja esimesed küsitlused näitavad, on kaotamas pinda oma võtmedemograafilise segmendi seas, milleks on venekeelsed valijad. Nüüd tulevad kohalikud valimised.  Keskerakond ilmselt kaotab Tallinna. Küsimus on mul rohkem selles praegu, kas, esiteks, kui me räägime lojaalsusest, siis kas lojaalsus on kas kõik või mitte midagi. Kui keegi ütleb, et «Крым наш» või „Krimm kuulub Venemaale“, siis kas see tähendab seda, et ta ei ole Eesti riigile lojaalne? Teine küsimus: millisena teie näeksite sõbralikke suhteid Venemaaga? Ütleme, Eesti tänases olukorras, realistlikult, niimoodi, et venekeelne valija jääks endiselt Keskerakonna taha ning et Keskerakonda ei peedistataks „kremlimeelseks“?

(YT) Kuidas teha nii, et kedagi ei peedistataks Eesti ühiskonnas? Sellele ma jään küll vastuse võlgu, sest ise ma kasvatasin endale nii paksu naha sellel põhjusel, et kõik need kaheksa aastat, mis ma olen olnud Keskerakonna liige, mind ikka grillitakse tugevalt.

(AK) Mida saaks teha Venemaa suunal mõistlikku?

(YT) Aga ma alustaks sellest, et mulle isiklikult – see on jällegi sümptomaatiline – me räägime küüditamisest ning siis tuleb küsimus „ahhaa, mul siin tuli meelde vene vähemus – räägime sellest.“ Need asjad ei ole üldse omavahel seotud, aga see on see, mis käib paljudel eestlaselt kohe läbi: küüditamine – venelased. Kusjuures venelasi küüditati esimestena ning üldse mitte vähe. Aga see selleks. Mis puudutab meie perspektiive Tallinnas. Vastab tõele, me ilmselt kaotame osa oma toetusest venekeelsete seas. Aga jällegi siin pole mingit pistmist küüditamisega. Asi on selles, et me ei suutnud lahendada hallide passide probleemi, see väike asi, mille me tegime, see ongi tegelikult väike. Nii on. Praegu on meie jaoks peamine dilemma see, et me ei suutnud läbirääkimistel läbi suruda… Minu idee näiteks oli „happy hour“: kõik hallid passid, kes soovivad, saavad kodakondsuse; kes seda ei soovi, seda ei küsi – teema on maas. Sulle pakuti, sina ei võtnud – ise loll. Siin on tegelikult veel teine asi, sest venelane kaitseb oma kodu, ja kui inimestel oleks tunne, et nad on selle riigi kodanikud, siis meil oleks palju ohutum olla.

(AL) Kumb on Eesti venelastele olulisem: kas poliitika, mida Eesti ajab Venemaa suunal, või seesama sisepoliitika, mis puudutab teda: hall pass, keelepoliitika jne?

(YT) Ma usun, et igale inimese on ikka tähtsam see, mis tema puudutab igapäevaelus ehk siis „no taxaion without representation“ – kui sa maksad makse, kui sa ei riku seadusi, siis sa oled lojaalne riigile ning sellel pole mingit pistmist sellega, mida sa arvad Krimmist. Sa võid mõelda, et Krimm on Venemaa oma, sa võid uskuda, et Krimm on Türgi oma – ka Türgil, nagu sa tead, on need ambitsioonid olemas. Mis ei tähenda seda, et inimene ei ole lojaalne Eesti riigile. See, et sa mõtled kõikidega kaasa nagu kooris (koorilaul on loomulikult meie lemmikala, aga see ei pea laienema igasse eluvaldkonda).

(AK) Ma kardan, et suur osa halli passi omanikest – isegi siis kui neile pakkuda, et nad võiksid saada Eesti kodakondsuse – ei pruugi seda teha.

(YT) Aga siis teema ongi maas. Siid keegi ei saa ühineda, et meid siin diskrimineeritakse. Neile anti – nad ei võtnud. Punkt.

(AK) Aga kui see ei ole selline probleem, milleks sellest üldse rääkida? Ma saan aru, et venekeelne elanikkond on hoolimata oma passi värvist ikkagi lojaalne Eesti riigile. Ainult passi värv, mis on selline välispidine, märgiline probleem, mida võib üles kiskuda, kui tahta meisse halvustavalt suhtuda.

(YT) Noh, see on praegu väga „eestlase vaatenurk“: kui nad on lojaalsed, siis ei ole probleemi. See ei ole õige. Me andsime praegu petitsiooni Europarlamenti, et nad saaksid hääletada Europarlamendi valimistel, mille all on 22 tuhat allkirja. See, et inimesed on lojaalsed Eesti riigile ei tähenda, et neil ei ole probleeme. See küsimus oli praegu selline, et kui nad on lojaalsed, siis me ei peagi nende probleemidega tegelema. Et ainuke viis sundida riiki tegeleda minu probleemidega on see, et ma olen mittelojaalne, siis riik peab mulle midagi tegema.

(AK) Ei-ei-ei. Ega siis see, kui inimene  vabatahtlikult või mitte ei saa osaleda Europarlamendi valimistel või Riigikogu valimistel…

(YT) Mitte osaleda, vaid hääletada.

(AK) Hääletada. See otseselt ei muuda suurt pilti. See on üks õigus, mis on inimesel, aga inimesel on ka palju muid õigusi ja kohustusi siin maailmas elades.

(AL) Tõmbame selle fookuse jälle kitsamaks. Edgar Savisaare küsimusse ma minna ei tahaks, aga tahaks küsida sedapidi nüüd, et kui Edgar Savisaar on kõrvaldatud (vähemalt hetkel tundub) Eesti suurest poliitikast ja asi jääb nii nagu see praegu on ettenähtavaks tulevikuks, siis, kui ma ei eksi, siis te ise ka olete ennustanud, et praeguse kursiga, kui see venekeelsete valijate kaotus jätkub, siis tekivad ilmselt uued parteid. Venekeelseid valijaid hakkavad esindama teistsugused inimesed, seda nii kohalikul kui ka riigi tasandil. Eesti analüüsi põhitõlgendus sellisele arengule oleks mõelda ja karta, et vene valija sel juhul radikaliseerub või vene valijate esindajad radikaliseeruvad. Kui tõenäoline selline oht on?

(YT) Ma ütleks, et see oht on olemas ja ma näen inimesi, kes pingutavad praegu selle nimel, et Keskerakonna arvelt inimesi kuidagi konsolideerida, ja ilmselt see neil ka õnnestub. See on väga suur töö. Kuivõrd need inimesed suudavad seda tööd teha, see on omaette küsimus. Aga see nišš on olemas. See on väga selge.

(AK) Aga võtame siis kohe ette selle elevandi ruumi nurgas: kas seda tööd tehakse Vene, Kremli, Putini rahadega?

(YT) Mul ei ole selle kohta informatsiooni, aga ma kujutan ette, et teatud inspiratsioon võib tulla ka sealtpoolt.

(AL) Kas näete Eesti riigile ohtu järgmise 6-12 kuu jooksul nendes väga keerulistes rahvusvahelistes oludes, mis praegu tänu Trumpile ja Brexitile ja NATO sisemise kaemuse hajumisele jne on?

(YT) Mida te nimetate ohuks?

(AK) Noh, sedasama venekeelse valija võimalikku radikaliseerumist, kuna nad asuvad meil, nagu me teame, Ida-Virumaal kompaktselt. Ma ei ole väga kindel teistest kohtades, kus Venemaa on sekkunud.

(YT) Ei näe üldse, sest minu hea kolleeg endine Narva Lehe peatoimetaja Sergei Stepanov just hiljuti kirjutas Facebookis, et tema sai aasta jooksul 65. korda palve organiseerida mingisususte välisajakirjanike visiiti Ida-Virumaale, kes tahtsid näha, kas ikka Donbass hakkab seal tulema või mitte. See on kunstlikult üles kruvitud teema,  sest, esiteks, keegi meist ei taha ärgata ühel päeval Vene Föderatsiooni koosseisus, teiseks, kui me vaatame seda demograafilist pilti, sest see seltskond vanuses 60+ ega väga plahvatusohtlik enam ei ole.

(AK) Kui seda vene vähemuse teemat nüüd kokku võtta: te ütlesite, et probleem on valimisõigus, aga lisaks valimisõigusele mis on tänapäeval keskmise vene keelt kõneleva inimese kõige suurem mure Eestis?

(YT) Kui me vaatame integratsiooni monitooringut, ja ma ise siin tegin ühe uuringu, kus ka Ahto Lobjakas käis meil sellel üritusel, me näeme väga selgelt, et vene inimene tunneb, et teda diskrimineeritakse keeleliselt (ebaadekvaatsed keelenõuded tööturul). Seesama kurikuulus Narva taksojuht, kes peab oskama kirjutada essee eesti keeles ei tea kellele, ei tea milleks.

(AK) Aga mis selles halba on, kui taksojuht peab eesti keele ära õppima?

(YT) Selles pole midagi halba, va see et nii kaua kuni ta õpib, istub ta kodus ja ei teeni raha, või hüppab talle kaela Ilmar Tomusk ja teeb talle trahvi ettekirjutuse. See ei ole normaalne.

(AL) Kes sõidab taksot, kui nad kodus istuvad ja õpivad?

(YT) Keeleasjad tööturul ei ole adekvaatsed. See ei ole adekvaatne keelenõudmine. Kodakondsus. Õigus kuuluda erakondadesse. Seda ka ei ole.

(AL) Aga asumine valel infoväljal? Kas Eesti riigi soov tõsta nad teisele infoväljale, kaasa arvatud ETV pluss ja raadio, kas see on tunnetatav probleem?

(YT) Ma kujutan ette, et hommikul, kui te loete lehti, te vist ei piirdu Eesti meediaväljaga – seda on täpselt 15 minutit lugeda.

(AL) Isegi vähem.

(YT) Ja tegelikult, kui Õhtuleht tsiteerib sellist „auväärset“ lehte nagu Daily Mail, palun vabandust, võib-olla keskmine Õhtulehe lugeja võibki arvata, et Daily Mail on mingi korralik leht, aga näiteks Boston Globe ei tsiteerita – läheb liiga keeruliseks võib-olla. Meil on väga valikuline info serveerimine, me maalime sellist pilti, nagu me tahame. Nii et ei saa öelda, et on olemas õige või vale infoväli. On olemas õiged või valed filtrid igal inimesel.

(AK) Inimene võtab suurema osa, 95% (võtan laest numbri) endale kättesaadavast infost Kremli poolt kontrollitavast kanalist. Kas see on probleem?

(YT) Ma ei tea, ma ei usu, et see on probleem. Ma arvan, et mõistlik inimene, kes tahab infot saada, ta ikka oskab seda teha küll. Ja kui ta seda ei taha, siis ta seda ei tee. See on tema õigus. Ja kui me vaatame nn Kremli kanaleid, siis ma kujutan ette, et lõviosa kontentist, mida sealt vaadatakse pole uudiste saated, vaid igasugune meelelahutus.

(AK) Selle teema lõpetuseks, ma oletan, et Ahto, et sa oled ühte meelt, et sellest aastast me peame kaasa võtma selle tõdemuse, et vähemuse keeleprobleemidega, ligipääsuga tööturule, sellega peaksid Eesti asutused tegelema mitte ainult sõnades, nagu me siin saates rääkisime. Haridusministeerium kinnitab, et tegeleb venekeelse haridusega, aga edenemist pole, siis ilmselt riigiametnikud sõnadest rääkimisega peaksid jõudma kuidagi ka tegudeni, et need probleemid ka lahenema hakkaksid.

(AL) Jah, teatud mõttes markantne ja selle aasta suhtes ka märgiline, et juhtiva erakonna liige Yana Toom tundub olevat mitte väga optimistlik selles osas, mis tuleb järgmisel aastal, kuigi valitsus on Keskerakonna valitsus.

(YT) Ma üritan olla optimistlik oma tegudes. Aga me veel pingutame. Vaatame, kas me kaotame Tallinna või mitte. Aga see ei tähenda, et ma oleksin rumal inimene.

(AL) Aga mul on üks küsimus veel selle teema lõpetuseks. Narva Narvaks, aga Tallinn tundub mulle saamaks kohaks, millega Keskerakonnal ja valitsusel on minu jaoks üha hämaram kontakt. Jüri Ratas, Mailis Reps, Kadri Simson: kes nendest tegelikult Narvas mingit baasi omab? Kelle kaudu käib suhtlus Narvaga Keskerakonnas? Neil on seal oma „Ühtne Narva“, ma saan aru, mis pole isegi Keskerakonna fraktsioon.

(YT) Minu kaudu käib see asi. Yana Toomi kaudu.

(AL) See on väga kõnekas vastus. Aga nüüd Narvast edasi rääkides, viimased 15 aastat on seal olnud probleemid, mis seonduvad otseselt selle piirkonnaga, otseselt selle venekeelse elanikkonnaga, millest me täna ei rääkinud, millest ka teie ei rääkinud, mis mind üllatas. See on HIV ja fentanüül. Kuigi, okei, üle 60-aastased väga palju fentanüüli ei tee, aga kõik, kes on nooremad seal, on väga palju rohkem avatud sellele, kui isegi Tallinnas.

(YT) Vastab tõele.

(AL) Aga mida te ootate valitsuselt?

(YT) Ma eile kohtusin Mailis Repsiga. See pole tema teema – ma lihtsalt toon ühe näite. Mailis ütles mulle, et avastas, et Haridusministeeriumis on valmis kalevi all aastaid olnud projektid, kus on väga suured rahad peal, kus pidi Narvasse minema väga suur Euroopa rahastus. Ja mina sain aru, et seda lihtsalt hoiti kalevi all, sest Narvas oli vale erakond võimul. Nii et kui see minu arusaam vastab tõele, siis ma kujutan ette, et see võib laieneda ka teistele eluvaldkondadele. Nii et ma olen selles mõttes optimistlik. Praegu me oleme valitsuses, siis me pöörame õige tähelepanu sellele piirkonnale, vaatamata sellele, kes seal võimul on.

(AK) Räägime korraks välisproblemaatikast. Trumpi võit, pagulaskriis Euroopas, terrorismi levik, NATO pataljoni tulemine siia tõenäoliselt järgmisel aastal. Milline nendest teemadest läheb teile kõige rohkem korda?

(YT) Nüüd ma jään jänni. Mida tähendab „läheb korda“? Huvitab või meeldib või?

(AK) On poliitiliselt kõige olulisem.

(YT) Need on kõik olulised: nii Brexit kui Trump, sest Trumpi valimised sisuliselt minu jaoks, kes ma kuulun sisuliselt samasse poliitilisse gruppi Euroopa Parlamendis kui Reformierakond ehk siis liberaalide ja demokraatide ühendusse. Ehk siis minu kui sotsiaalse liberaali jaoks on selge see, et me peame õppima edastama oma sõnumi ka inimestele, keda USAs nimetatakse „rednecks,“ See on see seltskond, kes tuleb valima ja kes valib huvitavaid ja ootamatuid asju. Me peame nendega rääkima, me peame nendega arvestama. Teine asi on see, et puht tehnoloogiliset me võime kogu meie arusaama valimiskampaaniast prügikasti visata, sest valimised toimusid hoopis teistmoodi, teiste kanalite  kaudu, ja see on asi, mida tuleb ära õppida. Mis puudutab kõikvõimalikke spekulatsioone, kas nüüd muutub välispoliitika, NATO, mis iganes – seda näitab aeg, siin ei oska keegi praegu midagi öelda. Mis puudutab Brexitit – täpselt sama. Kui ma vaatasin Brexiti kampaaniat, nad ju kaotasid tegelikult sellega, et veensid, et on vaja jääda Euroopa Liitu, neid, kes ei tahtnudki ära minna. Nad rääkisid omavahel. Nad kaotasid tänu sellele, et ei läinud oma sõnumiga lumpeni juurde, kes tuli ja hääletas teistmoodi, ja tänu sellele, et nad läksid kampaaniat tegema sõnaga „Brexit“. Vene keeles on selline hea ütlus, et laeva kulg sõltub nimest. Kui sa tahad jääda, siis sa ikka pead tegema „Bremain“, mitte „Brexit“ kampaaniat. Need on kõik väga huvitavad asjad. Nüüd veel Itaalia. Ühesõnaga, turbulentsed ajad ootavad Euroopa Liitu ees. Ja siinkohal mind teeb väga murelikuks meie valitsuse deklaratsioon, mis tuli 9. novembril. Ma usun, et me olime ainuke EL valitsus, kes peale Trumpi valimist ütles, et midagi nüüd ei muutu. Ja seni oleme ainukesed, kes on seda iga päev rääkimas. Ma kujutan ette, et me peame varsti hakkama muutma oma välispoliitikat, aga me jäime sellega natuke hiljaks.

(AL) Me oleme ka ainuke valitsus, kes ütles, et me ootame 2 kuud ja kirjutame oma seisukohad kõigepealt lahti, enne kui me Trumpiga rääkida tahame.

(AK) Ainus asi, mis on kindel ja teada, on see, et ei sõlmita EL ja USA vabakaubanduslepingut, mida on pikalt ette valmistatud ja pikalt oodatud. Küsimuse all on tõepoolest, millised saavad olema Trumpi hoiakud NATO vihmavarju osas. Ei teata täpselt, kas siis tõmmatakse tagasi, kui palju tõmmatakse tagasi, millised saavad suhted olema Venemaaga. Me oleme siiani kartnud, et Trumpi suhted Venemaaga saavad olema väga head, aga see ei pruugi sugugi nii ju minna.

(AL) Ma arvan, et me saame seda küsida teistmoodi praegu. Sama küsimus, aga juba konkreetsemalt teades, mida Trump on tegelikult teinud. Ausalt, tviitinud siiamaani. Ja see on siis fakt, et Ameerika Ühendriigid asetavad suhted Hiinaga hoopis teistele alustele kui siiamaani, aga ma küsiksin nüüd selle rakursi alt, et mida see tähendab Venemaa jaoks. Teie kui rahvusvahelise haardega poliitik.

(YT) Eks Venemaa üritab praegu teha kõikvõimalikke huvitavaid asju. Kui me vaatame Türgit ja Hiinat ja kogu seda pilti, siis ma kujutan ette, et nad murravad ennast praegu sellest isolatsioonist välja järgmisel aastal ja ilmselt saavad sellega hakkama küll. Võib-olla Trumpi abil, võib-olla mitte. Ja asi  pole, kas ta suhtub hästi või halvasti. On käinud spekulatsioonid, et Trumpil on nüüd välisminister, kellel on head suhted Venemaaga. Temal on tööalased suhted Venemaaga. Osa tema tööülesannetest on hoida need suhted headena, mis ei tähenda, et ta hakkab seda tegema, olles administratsioonis. Ma olen ju ikkagi Euroopa Liidus, minu jaoks on küsimus pigem see, mida meie hakkame tegema. Ja hirmud NATO suhtes üldse ei puuduta Eestit, sest Trump rääkis ka valimiskampaania ajal, et iga riik peab maksma oma 2%. Meil on teatavasti järgmine aasta 2,17%, nii et meil pole siin karta midagi. Mis puudutab muid asju, siis spekuleerida ei tahaks. Praegu on kõik võimalused lahtised. Vaatame.

(AL) Võib-olla ka rohkem kui 2,17%, sest uus valitsus on nõus võtma ka laenu. Eelmine valitsus ei olnud nõus võtma laenu hädavajalikeks kaitsekulutusteks. Kaitsekulutuste asjus on ju väga suur muutus sel aastal olnud see, et Varssavi tippkohtumisel otsustas NATO luua uuest aastast lisajõudusid nii Eestisse kui Poola. Ja põhiküsimus selles küsimuses on ju alati olnud see, kas NATO tankide ja jõudude lisamine kasvatab meie julgeolekut või vähendab meie julgeolekut, arvestades pingete üleskruvimist. Yana Toom, mida teie ütlete: kas see kasvatab meie julgeolekut või vähendab?

(YT) Minu isiklik seisukoht on see, et ei kasvata. Ma usun, et igasugune sõjaline aktiivsus ja hästi nähtav sõjaks ettevalmistumine, esiteks, peletab eemale investorid, teiseks, kruvib pinged üles. See on minu jaoks väga selge. Mis puudutab kaitsevõimet, siis kui iga kolmas noormees ei ole võimeline terviserikke tõttu sõjaväkke teenima minna, see on julgeolekuprobleem. Ja seda NATO sõdurite olemasolu paraku ei lahenda.

(AL) Kas teate mõnda kohalikku aspekti? Tapa, Ida-Virumaa. Pataljon tuleb ju sinna.

(YT) Kohalik aspekt on see, et praegu Tapa linnas puhkesid õitsele kõikvõimalikud pitsaärid. Aga see ei ole see aspekt, millega mõõta, kas meil on seda asja vaja või mitte. Me siin tegime eelmise aasta talvel ühe uuringu, kus me küsisime muuhulgas seda, mida soovitate Eesti meestele võimaliku Vene agressiooni puhul. Ja sealt tuli välja väga huvitav asi. Väga selge korrelatsioon. Inimesed isegi ei rääkinud enda kohta – räägiti naabri kohta, et mida ma naabrimehele soovitan. Võtta relv ja osutada relvastatud vastupanu soovitasid inimesed, kes teenivad pereliikme kohta 600 eurot ja rohkem kuus. Need, kes teenivad alla 300, ütlesid, et istu kodus, ära tee midagi. Nii et mida ma tahan öelda? Selleks et midagi kaitsta, sul peab olema, mida kaitsta. Ja see on julgeoleku probleem.

(AK) Siin on võib-olla selline huvitav võimalus küsida õudsat ja kõiki tüütavat küsimust hoopis teise nurga alt. Aasta-kaks on välismeedia küsinud meilt, kas Narva tasub kaitsmist. Kas teie kui nüüd Eesti Keskerakonna side Narvaga arvate, et Narva tasub kaitsmist? Kas Narva on ilus koht, kus on hea elada?

(YT) Kindlasti. Aga me praegu riskime sellega, et me tuleme tagasi saate esimesse ossa. Nagu ma ütlesin, venelane kaitseb oma kodu. Andke talle see kodutunne ja siis te ei pea kartma, mida ta teeb.

(AK) Teie olete rahumeelse välispoliitika pooldaja Eesti poliitikute seas. Mind isiklikult on üllatunud see, et kogu selle sõja jutu käigus keegi ei ole viitsinud läbi analüüsida selle teema maksumust SKP protsentides. Kui keegi võtaks selle asja ette ja aitaks aru saada, palju Eesti on kaotanud majanduslikult, investeeringuid ja muud sarnast selle eest, et olla seal kus ta täna on (välispoliitiliselt, sisepoliitiliselt, kaitsepoliitiliselt).

(YT) See on asi, mida nimetatakse punaseks jooneks. Kui seda küsimust esitab eetris Ahto Lobjakas, see on OK, ta on vabamõtleja, kui sellest räägib Yana Toom – see on Kremli agendi jutt. Minu jaoks poliitiliselt on väga keeruline siin balansseerida, sest meie peamine relv poliitilises vastasseisus on stigmatiseerimine. Kui see huvitab Ahto Lobjakat, ma võin aidata selle info hankimisel, aga mina kindlasti pole see inimene, kes hakkab sellist debatti algatama.

(AK) Aga järelikult te ei tunne ennast vabalt?

(YT) Absoluutselt. Igal sammul ma pean mõtlema, mida ma teen, kuidas ma seda serveerin, kuidas ma seda nii-öelda maha müün jne. Mul on absoluutselt teistsugune arusaam asjast. Peaaegu sellest me rääkisime Jüri Ratasega siis, kui temast sai erakonna juht ja peaminister, ja siis teda hakati kritiseerima. Siis ma ütlesin, et nüüd sa tead, mis see on. Üks asi on olla Eesti poliitika pailaps ja teine asi on olla venelane Eesti poliitikas.

(AK) Vastandamine oli Keskerakonna põhiline valimisrelv, vastandati ennast Reformierakonnale, vastandati venelasi eestlastele, ja sealt on tulnud hääled ja populaarsus, sealt on tulnud ka võim.

(YT) See ei vasta tõele ühel lihtsal põhjusel. Meil oli asi, mida Rein Ruutsoo vist nimetas positiivseks neutraliteediks, ja see kestis aastani 2006. Ja siis tuli Pronksiöö. See on imelik, kui sulle süüdistusena öeldakse seda, et sa esindad teatud elanikegruppi. Kas nad ei vääri seda, et olla esindatud?

(AK) See on ka teiste Ida-Euroopa riikide probleem, et see vähemus pärineb riigist, mis oli neid riike okupeerinud. See annab teatud pitseri, kui te esindate vene valijat, siis eesti valija suhtub sellesse eelarvamusega. Ta kardab kunagise okupatsiooni kordumist, siin ei saa midagi parata.

(YT) Ma ei usu seda juttu nii väga. Ma saan aru, et nii see on, aga jällegi osaliselt. Minu ema on eestlanna, tema vanemad olid eestlased, nad olid kommunistid, nad läksid Venemaale ja tulid Eestisse aastal 1944. Selle definitsiooni järgi nad on okupandid. Ja neid on palju. Kus on punaste eestlaste järglased? Kas nemad ka kardavad okupatsiooni? Ma ei usu. Nad on lihtsalt vait, nad ei tunne ennast vabalt.

(AK) Ühes Mart Nuti uuringus oli üks number. ÜRO definitsiooni järgi saavad kõik sisserändajad kolme põlvkonna möödudes põliselanikeks. See hetk ei ole kaugel sõltuvalt sellest, kui pikaks me võtame põlvkonda. Kui me võtame keskmiselt 25 või isegi 30 aastat, siis 10-20-30 aasta pärast on kõik venekeelsed elanikud põliselanikud ja okupatsioonijutud on minevikus?

(YT) Kus on see null-punkt, kust me alustame?

(AK) Võtame 1950. Isegi 1945.

(YT) Siis on kõik läbi. Aga vaadake, mis hakkas toimuma siis, kui Euroopa Parlamendis tuli jutule põgenike kvootide jagamine riikidele. Esimene asi, mida tegid meie tublid kolleegid Eestist ja Lätist, nad võtsid välja andmed ja hakkasid rääkima, et meil on küll ja veel neid sisserändajaid, me enam juurde ei taha.

(AK) Jah, ma rääkisin vist kodanikest.

(YT) Ja sünnijärgsetest kodanikest kusjuures, mitte nendest, kes said naturalisatsiooni korras. Need võivad  ebalojaalsuse tõttu kodakondsusest ilma jääda seaduse järgi.

(AL) Vähemusest, millest me ei saa veel hästi aru, mujal Euroopas saadakse küll, – moslemid. Ühes lehes hiljuti oli selline lause, et moslemeid on meil juba piisavalt. Kuidas te sellesse suhtute? Venekeelne elanikkond on isegi karmimalt meelestatud moslemite vastu, kui eestikeelne.

(YT) Mul ei ole mingeid probleeme, mul on väimees moslem, ma olen igati õnnelik selle noormehega.

(AK) On ta Süüriast?

(YT) Ei, ta on Turkmenistanist.

(AK) Aga räägime süürlastest. Kas nad on probleem Euroopa jaoks?

(YT) Ma olen ära õppinud selle, et kui ma näen mähitud naisterahvaid Brüsseli tänaval või kuskil mujal, ma vaatan silmi. See on väga hea süst hirmu vastu, kui sa palju reisid ja näed erinevaid inimesi erinevatest kultuuridest. Väga selge on see, et praegu lüüakse kild vana Euroopa ja nende kogukondade vahele selleks, et veelgi soodustada seda pinda, kus need noored radikaliseeruvad. On teada, et kui sa oled Molenbecki linnaosast Brüsselis, sul on raskem leida töö. Ja kui seal on kuus ruutkilomeetrit, kus on 29 mošeed, kus keegi ei tea, mida seal sees räägitakse, keegi ei tea, kes need inimesed on jne, muidugi see on probleem.

(AL) Ega siin ei ole paralleeli siinse venekeelse elanikkonna ja Molenbecki moslemite vahel, kus 99% on rahulikud kodanikud, nad on seal alaliselt, kusagi nad ei lähe, neid välja ajada ei ole võimalik, diskursus aga triivib sinnapoole, et moslemid on süüdi ja asi hakkab halvasti välja nägema gruppide suhtes, mitte üksikisikute suhtes.

(YT) See vastab tõele. Aga seda tehakse muidugi meelega. Tegelikult islamiga pole nendel inimestel mingit seost. See on marginaalne osa, aga kuvand jääb külge. Ja mind teeb väga ettevaatlikuks, kui ma loen igasuguseid üleskutseid siin Eestis selle kohta. See ei ole normaalne.

(AK) Eestis võtsime sel aastal esimese kvoodi pagulasi vastu, valitsus kinnitab, et tulevad korralikud inimesed ja mingit ohtu Eesti ühiskonnale ei ole. Samas esimese kvoodi pagulane on oma naist radiaatori külge sidunud ja ähvardanud põlema panna. On selge, et nad on inimesed, nagu teisedki, et on perevägivalda ja muud kuritegevust, aga kuna need inimesed on siia sunniviisiliselt toodud, Eesti ühiskond vajab aega, et seda seedida, harjuda mõttega, et inimesed, kes tulevad Süüriast või Iraagist, ei ole vigadeta, nad on samasugused inimesed, nagu me kõik.

(YT) Kas siis eesti mees ei peksa oma naist?

(AK) Ta teeb seda, statistika näitab, et perevägivalla tase on Eestis väga kõrge, iga viies või neljas naine Eestis on kannatanud füüsilise või seksuaalse vägivalla all.

(YT) Statistika on meil masendav ja me teame neid juhtumeid. Meil praegu pannakse kinni või ei panda kinni kaheksa naistevarjupaika. Ma olen seal käinud, olen pidevalt selle teemaga tegelenud. Eesti mehed teevad hullemaid asju vahest ja nad pole moslemid.

(AK) Me arvame, et kui eesti või vene keelt kõnelev mees mis iganes põhjusel oma naist lööb, siis ta mingil hetkel saab aru, et ta on valesti teinud, ja kahetseb seda. Aga tundub, et too härra, kes radiaatoriga ja süütevedelikuga ringi käis, ei pruugi sellest aru saada, sest tema kultuuriline taust on selline, kus ta arvab, et tal ongi õigus niiviisi teha.

(YT) Kultuuriline taust on teistsugune, see vastab tõele. Ja need noored poisid, keda meil võetakse vastu Euroopasse lastena, ta on tegelikult 15 aastat vana, ta on abielus, tal on kaks last ja ta tuleb siia Euroopasse ja ta on alaealine põgenik. Ja siis on probleeme. Kuna tal on väga hierarhiline ühiskond, tal ei ole seda autoriteeti, keda kuulata, siis läheb asi täielikult käest ära. Ja meie oma karistusmeetmetega nendeni ei jõua, sest pagulane ei karda minna saksa vangi: soe, hea, mõnus olla, telekat saab vaadata – parem kui põgenike laagris.

(AL) Ja veel lisaprobleem: kui vaadata Berlini rünnakut, siis see noor tuneeslane, kes on nüüd tuvastatud, veetis neli aastat Itaalia vanglas, kus ta radikaliseerus. Aga Haapsalu pereisa kohta on küsimus, kuivõrd esinduslik see on, järeldusi peab tegema ettevaatlikult. Paljude Eesti inimeste jaoks on vastuolu selles pildis, mida valitsus maalib: et me kontrollime neid inimesi, keda oleme toonud siia kvoodi alusel, seetõttu me tagame teatud julgeoleku. Nad tulevad sõjast, stressiolukorrast, teisest kultuuritaustast, probleeme tuli ette näha. Ja valitsus ütleb, et on kontrollinud nende tausta.

(YT) Taust on kontrollitud, et ta ei ole terrorist, aga seda, et ta on siga, ei osanud valitsus läbi näha. Samas meil on sada pagulast ja Euroopas on kolm miljonit. See ei ole ühe riigi solidaarne käitumine.

(AL) Absoluutselt. Ja on selge, et me peame nende vastuvõtmist jätkama – meil ei ole valikut. See on meie ühiskonna sisemine küsimus, kui see kultuuriline erinevus tegelikkuses kohale jõuab, kui me näeme seda, kuidas me suudame sellega hakkama saada.

(AK) Endine Maardu linnapea ütles, et on nõus vastu võtma 300 pagulast, sest töökäsi on vaja, kas see oli populistlik liigutus või see näitas Maardu venekeelse kogukonna avatust?

(YT) Seal on ka mošee minu teada. Selles mõttes nad on päris avatud. Bõstrov oli julge inimene. Asi on selles, et kui me ise nende juttudega tekitame sellise tõrjuva suhtumise, siis me ise lisame pinda selleks, et me inimesed radikaliseeruksid.

(AK) Kui selle aasta majandust kokku võtta, siis majanduskasv tuleb ilmselt 1%, nagu ütleb Keskpank, ja see on madalaim kasvuprotsent pärast kriisi. Uus valitsus lubas majanduskasvu elavdada maksusoodustustega ja suure laenupaketiga, aga see laenupakett võib meie majandusele teha karuteene, ergutades neid sektoreid, mis ergutamist ei vaja. Yana Toom, ma tean, et olete kritiseerinud seda valitsust, sest Jüri Ratas on liiga vähe ministriportfelle Keskerakonnale võtnud, aga kuidas teile tema majanduspoliitika tundub?

(YT) Ma juba lubasin erakonnakaaslastele, et kui juba opositsiooni puhul kehtib 100 päeva kriitikavaba reegel, siis minu poolt oleks patt alustada praegu kriitikaga. Elame-näeme.

(AK) Aga vaadates viimase 10 aasta arengut, mida oleks võinud olla vähem ja mida oleks võinud olla rohkem?

(YT) Meil on olnud nii jäik maksusüsteem, mis ei soodustanud selliste äride teket, kus oleks toodetud midagi, millel on kõrge lisandväärtus.

(AK) Aga kuidas mõjutab tulumaksuvaba miinimumi hüppeline tõstmine keskmisest vähem teenivaid inimesi, kelle seas on palju venekeelseid? Kas see ei ole nii-öelda kompensatsioon? Kas see aitab reaalselt inimesi?

(YT) Peaks aitama küll, aga minu mäletamist mööda see peaks juhtuma alles järgmisel aastal. Aga sellel aastal meil tõusevad aktsiisid. Nii et see mõju ei ole nii suur kui see oleks täna. Aga sellegipoolest on hea asi.

(AL) Sel aastal saavad madalapalgalised inimesed küsida tulumaksu tagasimakset, mida IRL seadustesse surus. See on keeruline süsteem ja raske aru saada, aga ma loodan, et inimesed täidavad oma deklaratsiooni ja märtsikuus on oodata suuremat sularahavoogu ja siis ilmselt see kajastub ka nende samade aktsiisikaupade müügis. Aga majanduskasvu küsimuses – kas on retsepte, kuidas saavutada seda, et tulev aasta oleks majanduskasvu osas parem, edukam? Kui me täidame koalitsiooni lubadusi ja saavutame 2-protsendilist kasvu, siis aasta lõpus me jälle ütleme, et see oli viletsa kasvuga aasta.

(AK) Positiivse poole pealt – kuhu te paigutaksite need laenud, mida võetakse?

(YT) Ma sain aru, et jutt oli sellest, et need peavad olema suured infrastruktuursed objektid, mis jäid ehitamata. Praegu ma spekuleerin, aga ma oletan, et näiteks oli suur ekspeditsioon Linnahallis – ilmselt mõeldakse selliste objektide peale. Mis puudutab ärisse investeerimist – ärge minu käest küsige.

(AK) Aga Narvasse investeerimine versus Tallinn-Tartu maantee neljareastamisse? Kumb olulisem oleks?

(YT) Ma usun, et ikka Narva – märgiliselt, julgeolekuliselt. Narvas on vaja rohkem Eestit – see vastab tõele.

(AK) Aga mida te Narvas teeksite, kuhu paneksite raha?

(YT) Minu mäletamist mööda koalitsioonileppes on olemas eesti keele maja. Ma ei tea, kas see teeb narvakaid õnnelikuks päeva pealt, aga see on kindlasti asi, mida on vaja, sest inimesed, kes on oma elus 11-12 aastat käinud keelekursustel ja ikka veel ei räägi, see pole päris normaalne. Seal on teedega probleemid, korteriühistutega probleemid. Kõik need asjad, mis on Tallinnas tehtud, – „Fassaadid korda“, „Hoovid korda“ – vajavad raha.

(AK) Naftahinna langusega osutus põlevkivi väheefektiivseks. Kas te ei näe vajadust panustada struktuursetesse  muudatustesse?

(YT) Absoluutselt. Aga see ei sõltu ainult Eestist paraku, sest meil on selline tore asi nagu energiapakett, mida me pidevalt arutame Euroopa Parlamendis, ja arutame veel ja veel, kus me räägime ikka rohelisest energiast ja muidugi meie põlevkivi kuidagi sinna alla ei mahu. Selge see, et kogu see piirkond jääb ühel hetkel ilma võimaluseta seal töötada. Ja muidugi Eesti jaoks on see sotsiaalne valik. Me saame aru, et see ei ole hea loodusele, see on kallis, aga see on valdkond, kus tuhanded inimesed saavad tööd, ja kuna meil pole neile alternatiivi, siis las ta praegu olla niimoodi. Ja see on see koht, kus ei ole aastaid midagi otsustatud. Ja tegelikult me vajame eraldi Ida-Virumaa programmi väljatöötamist. Mul oli kunagi mõte, et meil oleks vaja eraldi Ida-Viru ministrit, sest see on tegelikult väga suur probleem. Ja see on probleem vähemalt kahele põlvkonnale.

(AL) Pessimismi leevendamiseks – EL uude kliimapoliitikasse peaks põlevkiviõli kui ka põlevkivielekter sisse mahtuma. Kui muutuvad CO2 kvoodi hinnad, mahud võivad väheneda, aga otsest kinnipanemist oodata ei ole ja kaevurid töötavad 10-20 aastat edasi.

(YT) 10 aastat pole mingi aeg. Selge see, et 10 aastat nad töötavad – mis edasi saab?

(AL) Küllap me leiame uue lahenduse.

(YT) Seda tuleks otsida täna. See on probleem.

(AK) Vähemalt ühes küsimuses oskasid poliitikud 10 ja rohkem aastat ette vaadata – aastast 2027 muutuvad pensionid „ujuvaks“. Aga paljud eestimaalased saavad pensioni Venemaalt, ja seal vist pensionid ei uju.

(YT) Ei, seal ei ole mingit ujuvust. 55 aastat ja ongi minek. Mis puudutab pensioniea tõstmist – mulle see väga ei meeldi. Mul on viis last, mul on moraalne õigus öelda, et mulle see ei meeldi, aga kui meil on lastega nii nagu meil on, siis meil ei ole pääsu.

(AK) Aga viie lapse emana olete juba teinud kalkulatsiooni sellest, mis IRL lubas?

(YT) See oli mingi marginaalne summa, mingi 36 või 46 eurot ma pidin saama oma pensionilisa. Mis nagu ei ole võib-olla väike summa, aga kui sul on viis last, eeldad, et võiks natuke rohkem saada.

(AL) Kui mõelda, et Eesti keskmine pension on 350 euro ringis, siis 36 eurot on märkimisväärne lisa.

(YT) Mina mõõtsin seda lastes ja selles vaevas, nagu töös.

(AK) Ja lõpetuseks küsimus: kui president Kaljulaid on suht populaarne venekeelsete elanike seas, kui palju on selles osa sellest, et teda peetakse Marina Kaljurannaks?

(YT) Ma esimest korda kuulen, et ta on populaarne, nii et ma ei oska sellele küsimusele vastata.

(AK) Mis sellest keskmine narvakas arvab? Kas ta teab, et meil on uus president?

(YT) Ma arvan, et teab, aga nimega võib-olla jääb jänni.

(AK) Putin võib-olla?

(YT) Ei, seda ta küll ei ütle, aga võib-olla ütlebki, et Kaljurand või Kaljulaid, aga kumb siis nendest kahest Kaljulaiust, keda ta näeb Delfis, ei tea.

(AL) Aga mis peaks Proua Kadriorg tegema selleks, et samal ajal järgmisel aastal keskmine narvakas ei suhtuks temasse ükskõikselt?

(YT) Ma arvan, et ta peaks oma jõulukaardi välja saatma vene keeles järgmine aasta.

 

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga