Yana Toom: rändeleppe kriis paljastab, kui üleolevalt suhtub Kaja Kallas demokraatiasse

Jumal tänatud, et minust ei saanud Riigikogu reformierakonna fraktsiooni liiget: kui juba nendest kirjavahetuse fragmentidest, mis meediasse lekitatakse, tõusevad juuksed püsti, siis terviku lugemisest võiks ilmselt infarkti saada, kirjutab eurosaadik Yana Toom oma arvamuses (Delfi).

Nii mõnegi meie tipp-poliitiku ettekujutus riigivõimu funktsioneerimisest on ikka imestusväärne küll.

Kaja Kallas kirjutab: “Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et otsustamine välispoliitika üle on vabariigi valitsuse töö.” Kas tõesti? Teeme lahti Eesti Vabariigi põhiseaduse: “§ 86.   Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. § 87.   Vabariigi Valitsus: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat.”

Ehk siis – valitsus on meil endiselt täidesaatev võim. Valitsus viib ellu. Mida täpsemalt, on kirjas sama Põhiseaduse § 65: “Riigikogu:  1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; /…/ 11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole; /…/ 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole   antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.”

Ehk siis – Riigikogu võtab vastu otsuseid. Neidsamu, mida täidab valitsus. Head oravad, ega ma teie jaoks liiga keeruliselt ei räägi? Loodetavasti mitte.

Lähme siis edasi. Kallas  kirjutab: „Kui Vabariigi valitsuse töö on otsustamine ja nad ei suuda otsustada, siis nad peaksid valitsemisvastutuse ära andma“. Ka siin on paslik seadus lahti võtta – seekord Vabariigi valitsuse seadus. See sätestab 5 põhjust, mil valitsus tagasi astub. Kaja loogikaga sobib kokku vaid üks: § 8.(2) peaministri tagasiastumine.

Vaadakem, millal peaminister tagasi astub: „§ 9. (1) Peaminister astub tagasi, kui ministrite tagasiastumise või muudel seadusest tulenevatel alustel nende volituste lõppemise tõttu ei ole Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline ega muutu otsustusvõimeliseks 21 päeva jooksul otsustusvõime kaotamisest arvates“.

Ehk siis Kaja Kallas peab silmas, et Jüri Ratase valitsus on otsustusvõimetu, kuna ei otsusta asja nii, nagu Urmas Paet seda õigeks peab (sest mida arvab kurikuulsast leppest Kallas, pole ju endiselt teada). Siin on omakorda kaks naljakohta.

Esiteks muidugi see, et sõna otsustusvõime tähendab midagi muud: „§ 16. (2) Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust.“

Teiseks aga fakt, et reformierakonna valitsus edukalt ignoreeris nii mõndagi rahvusvahelist lepet, millega, nagu ilmselt ütleks täna Kallas, näitas üles otsustusvõimetust. Teiste seas näiteks:

Euroopa Nõukogu meditsiinitoodete võltsimise ja muude sarnaste rahvatervist ohustavate kuritegude konventsioon (Council of Europe Convention on the counterfeiting of medical products and similar crimes involving threats to public health);

Euroopa Nõukogu inimorganite salakaubaveo konventsioon (Council of Europe Convention against Trafficking in Human Organs);

Rahvusvaheline konventsioon isikute sunniviisilise kadumise eest kaitsmise kohta (International Convention for the Protection of All Persons from Enforced Disappearance).

Kes julgeks väita, et inimorganite salakaubavedu või võltsravimid pole probleem? On ikka. Aga reformierakonna valitsus otsustas – ja lepped jäid Eesti heakskiidust ilma. Ning elu läks edasi. Hääletus Riigikogus? Lõpetage ära, mis hääletus – meie otsustame, teie allute.

Tegelikult see ongi kogu asja juures kõige huvitavam – Ratase valitsus on päriselt muutmas poliitilist kultuuri. Reedel oli kõigil selge arusaam, et minnaksegi laiali. Aga siis tegi Ratas ette veel ühe katse. Ja veel ühe. Ning Jüri on väga hea läbirääkija – olen seda kogenud. Ja nüüd peaks lepe saatus selguma Riigikogus. Mis on ka loogiline – sest valitsus teenib kogu ühiskonda, mitte koalitsiooni.

Jah, selline lahenduste otsimine nõuab aega, aga demokraatia ongi teerullist aeglasem.

Üks mu hea kolleeg kirjutas hiljuti raamatu sellest, kuidas langetatakse otsuseid küpses demokraatias – 4 aastat Euroopa Parlamendis või midagi sellist. Ma vist saadan ühe oravapessa – silmaringi laiendamiseks.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga