Yana Toom Postimehele: Euroopal hetkel pole alternatiivi Vene gaasile

Suhtumine Vene gaasihiiu Gazprom eestvedamisel Läänemerre kavandatavasse Nord Stream 2 gaasitoruprojekti on liialt politiseeritud, märkis Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom Postimehele saadetud selgituses.
Üleeile hääletasid eurosaadikud Euroopa energialiidu raporti üle ning portaali VoteWatch andmetel hääletas Toom mitu korda oma fraktsiooni (Allianss Liberaalid ja Demokraadid Euroopa Eest ehk ALDE – toim) seisukohast erinevalt. Muu hulgas väljendatakse raportis muret Nord Stream 2 projekti üle, kuid Toom kahe uue gaasitoru rajamises Läänemere põhja probleemi ei näe.«Hääletasin energialiidu raporti poolt, kuigi mõned dokumendi sätted olid minu jaoks küsitavad. Neid ma ei toetanud. Minu jaoks küsitavate sätete seas oli ka Nord Stream 2 ehitamise torpedeerimine,» märkis Toom, lisades, et raporti kontekstis oli gaasitoru projekti küsimus pigem teisejärguline.

«Olen seda meelt, et suhtumine Nord Streami 2 on liialt politiseeritud ning see asjaolu takistab saadikuil kaalutletud pragmaatiliste otsuste langetamist. Meile ei meeldi Venemaa kui gaasi tarnija, kuid see ei muuda asjaolu, et alternatiivi Vene gaasile – vajalikus koguses ning mõistliku hinnaga – Euroopal ei ole ja lähiajal ei teki ka.»

Toomi hinnangul pole Ukraina transiitriigina olnud usaldusväärne. «Pehmelt öeldes «võttis» Ukraina aeg-ajalt Vene gaasitorust luba küsimata gaasi, ohustades sellega ka Euroopa gaasitransiiti. Kusjuures Euroopat Venemaa selgitused gaasivargustest ei huvitanud – ainus, mida taheti, oli gaasitarne Slovakkia piirini,» märkis Toom.

Toomi sõnul oli esimene Nord Streami gaasitoru projekt, mis käivitati 2011. aastal, seotud Ukraina tegevusega. Samuti Gazpromi eestvedamisel plaanitud South Streami gaasitoru projekt pidi Vene gaasi Ukrainat vältides otse Lõuna-Euroopasse tooma.

«Kuid läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ning Bulgaaria vastasseis viisid selleni, et projekt lasti põhja. Seejärel üritas Venemaa leida South Streamile alternatiivi Türgi kaudu mineva gaasijuhtme näol, kuid ka see katse ebaõnnestus, muuhulgas ka tänu sellele, et Euroopa ei soovinud ehitada uut taristut. Ning alles seejärel valis Venemaa olemasoleva Nord Streami laiendamise tee.»

Toom kordas, et Euroopa vajab Vene gaasi ja Ukraina pole transiitriigina usaldusväärne. «Seetõttu, minu hinnangul, Euroopa huvides oleks kui mitte aidata, siis vähemalt mitte takistada Nord Stream 2 ehitust – seni, kuni Vene gaasile pole tekkinud selget alternatiivi. Kui see alternatiiv peaks tekkima – tore, siis peaks ka gaasihind langema.»

Toomi sõnul on Euroopa energiapoliitika lühinägelik ning see toob kaasa ka gaasihinnatõusu Eestis. «Nii et ei maksa suhtuda nendesse küsimustesse liialt kergekäeliselt – poliitikas tuleb lähtuda ka pragmaatilistest kaalutlustest,» leidis Toom.

Teadaolevalt annavad oma hinnangu Nord Stream 2 projektile ka täna alanud ja homme lõppeval Euroopa Ülemkogul kohtuvad ELi liikmesriikide liidrid. Projekti edasine saatus sõltub ka Euroopa Komisjoni hinnangust, kas uute gaasitorude rajamine on vastavuses ELi siseturu reeglitega. Just vastuolu sellega sai saatuslikuks ka South Streamile.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga