Yana Toom: meie välispoliitiliste otsuste sagedane hambutus pole reeglina olnud Junckeri teene

Täna, mil Europarlament hääletab uue Euroopa Komisjoni ametisse astumise üle, on paslik teha väike ette- ja tagasivaade. Kõik kuus Eesti eurosaadikut andsid Delfi ja Eesti Päevalehe palvel hinnangu Jean-Claude Junckeri tööle ning ütlesid, mida nad tulevikult ootavad.  

Yana Toom, millise hinnangu annate Jean-Claude Junckeri juhitud komisjoni tegevusele? Mis olid suuremad õnnestumised-ebaõnnestumised?

Jean-Claude Juncker kirjeldas ametisse astudes 10 prioriteeti, mille kallal tema juhitud komisjon pidi eriti aktiivselt tööd tegema. Vaadakem mõnda neist lähemalt.

  1. Töökohad, majanduskasv ja investeeringud

Numbrid näitavad, et Junckeri ajal on EL-is loodud 14 miljonit uut töökohta ja et 2019. aasta teises kvartalis lõi toohõive määr (73,9%) Euroopa Liidus rekordi. Noorte töötuse määr langes 24 %-lt (jaanuar 2013) 14,2%-ni (selle aasta august).

Majanduskasv sel perioodil oli 2%, mille tulemusena 49% eurooplastest on positiivselt meelestatud EL-i majanduskliima suhtes.

Küll aga on selge, et omistada need teened üksnes Junckerile ja tema juhitud komisjonile oleks äärmiselt naiivne – ühe inimese võimuses pole pöörata majanduskasv tõusuteele või langetada töötuse määra, kuigi mina võtsin need numbrid Junckeri komisjoni ametlikust raportist. Noh, eks see olla tüüpiline poliitiku käitumine, ega ma ise ka patust puhas pole.

  1. EL-USA vabakaubandus

Lepingut ei tulnud, aga nii nagu majanduskasv pole Junckeri teene, pole ka TTIP läbikukkumine tema süü. Selle teatavasti torpedeeris Donald Trump isiklikult.

Päris huvitaval kombel kajastuvad Junckeri komisjoni aruandes kaubandussuhted USA-ga optimistlikult – näiteks USA sojaubade import Euroopasse Junckeri juhtimisel kasvas tervelt 93%, veeldatud maagaasiga aga juhtus täisime – siin on kasv lausa 479%.

Kuna nii sojaubade kui ka üüratult kalli USA veeldatud maagaasi suhtes olen ma pigem skeptiline, siis selle prioriteedi täitmist hindaks ma pigem Euroopa Parlamendi koridorides levinud väljendiga „mõõdukas progress”.

  1. Uus rändepoliitika

Tihtilugu räägitakse, et siin kukkus komisjon täiesti läbi, kuna kohustuslike kvootide süsteem ei leidnud liikmesriikide toetust. Tõsi küll, me sõlmisime tehingu Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, kellele maksame selle eest, et ta hoiab piiri kinni, kuid Türgi tõi just selle esimese argumendina välja, kui EL mõistis hukka Türgi sõjategevuse kurdide aladel Süürias.

EL-i rändepoliitikat ei saa kuidagi nimetada jätkusuutlikuks, kuid ma ei kujuta ette, kes Euroopa Komisjoni presidendina suudaks seda probleemi üldüldse lahendada.

Fakt on see, et pagulaste juurdevool võrreldes 2015. aasta oktoobriga vähenes tänaseks 90%. Juncker andis endast kahtlemata parima ja tema tööd hinnates tuleb meeles pidada, et ilma Euroopa Liidu Nõukoguta ei sünni ühtegi otsust, seega ei saa väita, et komisjon ei tulnud asjaga toime.

  1. Euroopa Liit kui mõjukas rahvusvaheline tegija

Mina mõistan seda nii – mõjukas välispoliitikas. Ka suurim Euroopa Liidu välispoliitilne võit – Iraani tuumalepe – on saavutatud Junckeri ajal. See, et Donald Trump üritas seda hiljem põhja lasta, pole jällegi Junckeri süü.

Vastab tõele, et EL-i välispoliitiline ambitsioon on Junckeri ajal suurenenud, kuid jällegi ei ole võimalik hinnata komisjoni tööd nõukogust eraldi. See, et meie välispoliitilised otsused on vahel nii hambutud, on reeglina ikka nõukogu, mitte Junckeri teene.

  1. Minu jaoks olulisem asi, millega vana Euroopa Komisjon sai hakkama, on sotsiaalõiguste sammas, mis võeti vastu 2017. aastal ja mida peab nüüd liikmesriikides rakendama.

Kui see õnnestub, väheneb liikmesriikide vahel sotsiaalne ebavõrdsus ja suur osa probleeme, mis meid täna (ajude äravool, rahvastiku vähenemine, sotsiaalne dumping) kimbutavad, saavad lahenduse.

Annan endale aru, et teatud asju ei saa muuta aluslepinguid avamata, kuid ühtse turu raames saab meie inimesi päris edukalt kaitsta ja ma loodan, et sotsiaalkomisjon, kuhu ma kuulun juba teist korda, saab sellega ka hakkama.

Milliste teemadega tegelemist ootate enim uuelt Euroopa Komisjoni juhilt Ursula von der Leyenilt?

Oma Europarlamendi ees peetud kõnes lubas Ursula von der Leyen nii palju, et oleks ime, kui ta selle kõigega saaks hakkama. Erilist muret tunnen ma just sotsiaalse valdkonna parast, kuna siin on alati argumendiks subsidiaarsuse põhimõte, millest ei saa üle ega ümber. Samas võetakse sotsiaalseid agendasid nüüd palju tõsisemalt kui kunagi varem, nii et meie ülesanne peaks olema hetkel nende ellu viimine.

Ursula von der Leyen lubas ka teatud läbimurret keskkonnapoliitikas, ootan tema ettepanekuid suure huviga ja löön võimalusel kaasa.

Ja muidugi ei saa unustada Brexitit, mis juba kolm aastat varjutab absoluutselt iga meie sammu. Kindlasti jagub seda veel pikaks ajaks, nii et meie inimeste õigused Suurbritannias saavad olema läbivaks teemaks ka järgneva viie aasta jooksul.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga