Yana Toom, kas te ise oma arvutisse installiksite Kaspersky Labi programmi?

Kas te ise oma arvutisse installiksite Kaspersky Labi programmi?” küsis Reporteritunnis saatejuht Arp Müller. „Minu arvutis on Kaspersky Labi programm,“ vastas Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.        

Urmas Paeti poolt eest veetavast küberkaitse raportist räägiti 13.juunil Euroopa Parlamendi Strasbourgi Vikerraadio stuudios, kus lisaks Toomile olid koos Euroopa Parlamendi saadikud Tunne Kelam, Urmas Paet, Ivari Padar ja Indrek Tarand.

Saatejuht mainis, et raportis on juttu ka tarkvara auditist, et teha selgeks potentsiaalselt ohtlikud arvutiprogrammid ja seadmed. Nimeliselt tuuakse välja üks näide – Kaspersky Labi viirusetõrjeprogramm ja selline konkretiseerimine on põhjustanud vastuolusid ja diskussiooni selle raporti üle.

„Yana Toom, miks teile ei meeldi, et see Kaspersky Lab siin kirjas on?” päris  Arp Müller.

Vastus oli selline: „Ma olin väga pettunud, kui nägin seda hääletusjuhtnööri. Seal on võimalused – kas raporti poolt või raporti vastu. Vahest on siiski nii, et erinevad parandusettepanekud  hääletatakse erinevalt. See oli Anna Fotyga ettepanek, kus ta toob sihilikult välja pahatahtliku tarkvara nagu Kaspersky. Kuid seda pole keegi kuskil kunagi tõestanud. Tema käest küsiti põhjendusi, tema neid ei andnud. Kaspersky Labi bänniti Madalmaades, aga seal oli teine põhjendus. See, et kuna nad asuvad Venemaal, siis alluvad Venemaa jurisdiktsioonile ja on kohustatud jagama oma klientide kohta infot. See ei ole muidugi hea, aga siis me peame hukka mõistma mitte Kaspersky kui ettevõtte, vaid Venemaa seadused. Ja hollandlased on öelnud ka seda, et kui Kaspersky kolib Šveitsi, nagu neil kavas oli, siis koostöö võib taaskäivituda. Meie mõistame hukka suure ettevõtte omamata selleks mingisuguseidki tõendeid.

Ja veel üks asi. Mu laua peal on Politico artikkel, kus seda sama küsimust esitati ka Saksamaa luurele. Ja nad väidavad, et neil pole tõendeid selle kohta, et Kaspersky oleks levitanud pahatahtlikku vara. See on üks suur rahvusvaheline kontsern, mille me nimeliselt toome välja selles raportis, hävitades sellega igasugust usaldust tema vastu. See ei pea niimoodi olema. Põhjus, et mõned riigid keeldusid Kaspesky Labi tooteid kasutamast, on poliitiline.“

Saates räägiti ka Euroopa Liidu eelarvest aastateks 2021-27 ja sellest, kuidas on kavas kaitsta Eesti huve uue eelarve arutamisel. Esialgu arvatakse, et iga riigi panus peaks olema 1,3% SKP-st. Ja arutatakse kaasfinantseerimise määra diferentseerimist riigis regiooniti.

„See on igati mõistlik,“ arvas Yana Toom. „Minu jaoks on peamine väljakutse see, et me suudaksime veenda Euroopa Komisjoni, et Eesti suurune riik väärib regionaalpõhist lähenemist, sest nende jaoks oleme üks väike maalapp, kus kõik on enam-vähem ühesugused. Ja mine selgita neile, et 200 km kaugusel on kõik väga erinev.“

Suurt tähelepanu pöörati seekord Strasbourgis migratsiooniküsimustele, sealhulgas põgenike teemale. „Miks teie fraktsiooni liider Verhofstadt siis aru ei saa, et kvoodisüsteem ei tööta, et näiteks ükskõik kui suur see kvoot näiteks Eestile ei kehtestata, põgenikud lähevad siit ära?“ esitas küsimuse saatejuht.

YanaToom: „Ta otseselt ei kaitsnud kvoodisüsteemi. Tema sõnavõtust ma lugesin välja selle, et ta pole rahul sellega, kuidas seal nõukogus otsuseid vastu võetakse – keegi ei saa aru, kuidas see süsteem töötab, seda tehakse kinniste uste taga, mis riigil missugune seisukoht on me ei tea. Tullakse välja ühise otsusega ja ongi kõik.

Samas kui aastal 2016 saime 1,2 miljonit, siis eelmisel aastal 680 tuhat pagulast. Arvan,et Guy rääkis, et peame vastust võtma kollektiivselt ja nii on. Me peame panustama sellesse, et ühine mehhanism ikkagi hakkaks tööle, räägime sellest neli aastat ja oleme ikka seal, kus olime.“

Saate viimastel minutitel räägiti ka autoriõiguse direktiivist. Euroopa Komisjon töötas välja uue autoriõiguste direktiivi ühtset digitaalset turgu silmas pidades. See direktiiv põhjustas sotsiaalsete võrgustike kasutajate ebatavaliselt terava reaktsiooni, nad kutsusid üles kirjutama Eesti eurosaadikutele paludes, et nad hääletaksid direktiivi vastu. Euroopa Parlamendi liige Yana Toom palus, et interneti tulevikust hoolivad inimesed kirjutaksid mitte niivõrd talle ja tema kolleegidele Eestist, kuivõrd kõikidele Euroopa Parlamendi või vähemalt selle õiguskomisjoni liikmetele.

Üks põhjustest, miks see direktiiv halb on, seisneb Toomi arvates artikkel 13-s, mis eeldab kasutaja poolt üleslaaditud sisu esialgset kontrollimist (enne avaldamist): „Sisu läbib filtri, see filter ei ole inimene, see on arvutiprogramm, mis peaks tuvastama, kas tegu on autoriõigusi riivava sisuga või ei ole. Seda ei ole automaatselt võimalik teha. Kuid direktiivis on palju hullem artikkel, mis sätestab, et hakkame maksma hüperlinkide eest. Ja see säte laieneks ka sotsiaalvõrgustikele. See tähendab seda, et kui ma võtan Postimehe artikli ja tahan jagada seda oma Facebook-is, siis eeldatavasti pean selle eest maksma. Praegu on olukord selline et õiguskomisjonis läheb see raport hääletusele 20.juunil ja tänase päevaga hääled jagunevad 12:13.“

„Selles teemas võiks terve mõistus võita,“ väljendas arvamust Urmas Paet. „Ehk siis Yana Toom,“ reageeris Toom. „Jah, ja veel umbes 300 miljonit inimest Euroopas,“ täpsustas Paet.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga