Yana Toom: ilma ühtsete sotsiaalsete standarditeta Euroopa Liidus helget tulevikku ei tule

Euroopa Parlamendis vastu võetud „Tööhõive ja sotsiaalpoliitika euroalas“ raporti autor Yana Toom vastab küsimustele raporti tähtsusest ja tulevikumõjust.

Teie raport annab ülevaate euroala riikide sotsiaalpoliitikast. Miks on kajastatud vaid euroala ja mitte kõiki Euroopa Liidu riike?

On kurb tõsiasi, et Euroopa Liit hakkas Euroopa tasandil sotsiaalpoliitika vastu huvi tundma mitte inimeste heaolust tingituna vaid hoopis majanduskriisist lähtudes. Inimeste elatustaseme järsk langus mõjutab negatiivselt nii majandust kui ka euro tulevikku. Kuna euroalal andis Euroopa Komisjon vastavaid soovitusi ka juba varem, oli uuritavate ringi laiendamine vaid tehniline pisiasi. Minu raport kutsub üles vaatama väljapoole euroala ja jälgima sotsiaalpoliitikat kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, sõltumata seal käibel olevast rahaühikust.

Kas saab rääkida sotsiaalpoliitikast Euroopa Liidu subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes?

Meil tuleb seda teha, sest oleme arusaamisel, et ilma ühtsete sotsiaalpoliitiliste standarditeta me helget tulevikku Euroopa Liidus ei saavuta. Inimeste heaolu tuleb tagada nii tööjõu vaba liikumise kui ka immigratsiooni korral. Piir nende kahe mõiste vahel hakkab hajuma. Seda põhimõtet järgib ka 2017. aastal ellu kutsutud Euroopa sotsiaalõiguste sammas.

Kui vajalikud on Euroopa Liidus kõik Teie raportis pakutud abinõud? Mis meid ootab, kui me midagi ei muudaks?

Abinõud on meile hädavajalikud. Lisaks miinimumpalga küsimusele on raportis kiiret lahendamist vajavad teisedki teemad: laste vaesus, elanikkonna vananemine, diskrimineerimised tööjõuturul, arstiabi kättesaamatus ja inimeste töökohtade asendamine robotitega. Kui me eeldame, et iga Euroopa Liidu riik hakkab ise endale „jalgratast leiutama“, on tulemuseks äärealade vaesestumine ja me oleme loonud protestidest pungil plahvatusohtliku olukorra. Meenutagem kasvõi kurikuulsat Poola torumeest, kellest sai tahtmatult Brexiti võrdkuju.

Raport võeti Euroopa Parlamendi poolt vastu… ja edasi? Mis meid konkreetselt ees ootab?

Tulevane Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on selgelt määratlenud oma prioriteedid. Need on sotsiaalvaldkonnas Euroopa sotsiaalsete õiguste samba rakendamine ja euroopaülene miinimumpalk. Mõlema prioriteedi realiseerimisplaani peab ta esitama oma valitsusaja esimese saja päeva jooksul. Jah, ilma Euroopa Liidu aluslepingute muutmisteta on kooskõlastatud tegutsemine väga keeruline – meid takistab subsidiaarsuse „püha lehm“. Väljend „money speaks“ (raha määrab) kehtib ka väljaspool ärimaailma.

Oletades, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen suhtub sotsiaalpoliitikasse täie tõsidusega, siis kelle elu ja kuidas võib siin Eestis tulevikus muutuda?

Esmajärjekorras muutub nende elu, kes elavad täna vaesuses või ohus vaesuda. Saagem õigesti aru, et ühest raportist veel homme midagi muutuma ei hakka, kuid ühtne poliitiline seisukoht, antud teemas, on juba väga palju väärt. Umbes kümmekond aastat tagasi sai Euroopa kasu odava tööjõuga maadest ning väljend Euroopa miinimumpalk kuulus vaid üksikute unistajate, nagu minagi olin, sõnavarasse. Tänapäeval on olukord õnneks teine.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga