Yana Toom: Europarlamendile ei meeldi tagatoa kokkulepped

2. juulil panid Euroopa Liidu riikide juhid mitmepäevastele läbirääkimistele punkti ja jaotasid tippametikohad ära. Mõneti ootamatult teatati, et Euroopa Komisjoni presidendi kohale kandideerib praegune Saksa kaitseminister Ursula von der Leyen. Uudist tervitasid Renew Europe (ehk Uuenev Euroopa, endise nimega ALDE) fraktsiooni liikmed Andrus Ansip ja Urmas Paet. Oluliselt kriitilisemalt on meelestatud Yana Toom samast fraktsioonist, kirjutab Delfi.

Esmalt on Toomile vastumeelne, et von der Leyen ja tema juhitud kaitseministeerium on seoses korruptsioonikahtlusega uurimise all. „Aga uurimine pole tänaseks lõppenud ja seetõttu pole ka selge kas ja milline vastutus tal on.”

„Teisalt von der Leyen on tuntud inimene, aga ta on Saksa poliitik. Tema Euroopa dimensioon on seni olnud märkamatu,” nimetas Toom teisegi probleemkoha. Saadik lisas, et fraktsioonil on kavas kandidaadiga kohtumine ning võib-olla ta selle käigus „klaarib need asjad ära.” Veel tunnistas ta, et võib von der Leyenile ülekohut teha, sest tema nominatsioon on seisukoha kujundamiseks lihtsalt liiga värske ja ootamatu.

Von der Leyeni ametisse kinnitamise üle hääletab EP juuli keskel Strasbourgis toimuval istungil ning Yana Toom ei pruugi von der Leyeni kandidatuuri toetada. “See on samasugune kapist välja tulemine, nagu oli Eesti presidendivalimistega. Me teadsime, et on ühed nimed, neid arutasime, nendega rääkisime, mõtlesime. Ja siis tuleb välja Kersti Kaljulaid, ja hopsti – ta on president,” arvustas Yana Toom Postimehele. “Umbes see juhtus Ursula von der Leyeniga, kes toodi viimasel hetkel välja.”

Toomi sõnul ütleb tema kõhutunne, et von der Leyenit ei toetata. “See ei meeldi parlamendile, et kusagil tehakse mingi kokkulepe ja siis öeldakse meile, et võtke või jätke, muidu olete opositsioonis. Nii asjad ei käi,” hoiatas Yana Toom. “Ma saan aru, et inimestel, kes osalesid kolm päeva läbirääkimistel, on mingisugune arusaamine asjadest, aga meie saime teada viimasel hetkel. Meil on ka vaja aega asjadesse süveneda. Euroopa Parlament ei ole kummitempel.”

“Võib-olla selle asjadesse süvenemise käigus midagi muutub. Aluslepingu artikkel 17 ütleb selgelt, et Euroopa Parlament kinnitab ametisse Euroopa Komisjoni presidendi. Siin ei saa keegi mingeid käske jagama hakata,” sõnas keskerakondlane.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga