Uuring: eestlaseid ja mitte-eestlaseid ühendab hirm pagulaste ees aga ka mured arstiabi kättesaadavusega

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi tellitud uuringust “Rahvussuhted Eestis” ilmnes, et eestlaseid ja mitte-eestlaseid ühendab vastumeelsus pagulaste vastu, aga ka soov koos tööd teha ja isegi abielluda, kirjutab Pealinn.”Suur osa vastanuist eelistas töötada keskkonnas, kus töötab nii eestlasi kui ka venelasi,” sõnas uuringu üks koostajaid, Andres Viia. “81% eestlasi ütles, et neil ei ole midagi selle vastu, et töötada kakskeelses kollektiivis. Mitte-eestlaste hulgas oli seda meelt koguni 94%.” Rahvusest hoolimata ühendavad Eesti elanikke ka probleemid arstiabi kättesaadavusega.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi tellitud uuringust “Rahvussuhted Eestis” ilmnes, et valdav enamik, 74 protsenti, kõigist Eesti elanikest oleks vastu sellele, kui nende naabriteks koliksid elama pagulased. Mitte-eestlaste seas oli vastaseid koguni 82 protsenti, eestlaste seas aga 71 protsenti. Nii eestlastest kui mitte-eestlastest suhtus pagulastesse positiivselt vaid viis protsenti.

“Vaatamata erinevate meediaekspertide survele valdav enamik inimesi hindab põgenikekriisi põhjusi adekvaatselt,” sõnas Toom. “Mina omalt poolt olen veendunud, et just nimelt Lääne läbimõtlematu välispoliitika Lähis-Ida regioonis päästis valla Euroopas tuure koguvad negatiivsed protsessid. Ka meie vastutame osaliselt seal valitsevate rahutuste ja sõdade eest.”

Enamik vastajatest (54%) peab Euroopa pagulaskriisi põhjuseks sõdu ja rahutusi pagulasete kodupaigas, kuid mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes rohkem neid, kes on veendunud, et pagulaskriis on tingitud ka ja USA välispoliitikast (36%).

Tahetakse koos tööd teha, aga ka lausa abielluda

Uuringust selgus ka tõsisasi, et kuigi pagulasi ei taha oma õuele ei eestlased ega mitte-eestlased, siis omavahelised suhted siinsete elanike vahel on pigem positiivsed. Vene keelt kõnelevad inimesed on suheteküsimuses eestlastest isegi avatumad.

“Suur osa vastanuist eelistas töötada keskkonnas, kus töötab nii eestlasi kui ka venelasi,” sõnas uuringu üks koostajaid, Andres Viia uuringufirmast Saar Poll. “81% eestlasi ütles, et neil ei ole midagi selle vastu, et töötada kakskeelses kollektiivis. Mitte-eestlaste hulgas oli seda meelt koguni 94%.”

Väga suur osa (44%) vastanuist suisa soovis, et nende töökollektiiv oleks kakskeelne. Üllatavalt soovisid mõlemakeelses kollektiivis töötada just vene rahvusest inimesed, kellest koguni 58% eelistaks kakskeelset kollektiivi.

Ka isiklikud suhted eestlaste ja mitte-eestlaste vahel on paremad, kui peavoolumeediast ilmneb – ligikaudu iga kolmas vastaja (32%) suhtuks pooldavalt sellesse, kui keegi nende pereliikmetest või lähedastest abielluks teise rahvusgrupi esindajaga. Kui liita pooldajatele kahevahel olijad, siis toetab eri rahvuste abielusid lõivosa Eesti inimestest. “Abiellumise osas mitte-eestlasega oli avatud 80% eestlastest ning 89% mitte-eestlastest,” sõnas Viia.

Eriti positiivne oli rahvuste lõikes vaadeldes mitte-eestlaste suhtumine abielusse eestlasega (poolt oli tervelt 45 protsenti), küsitletud eestlased jääksid olukorras pigem erapooletuks.

“Väga paljudele vastajatele on teise rahvuse kultuur kui mitte lähedane siis vähemalt huvitav,” lisas Viia.

Ühised probleemid arstiabi kättesaadavusega

Lisaks meeldivatele asjadele nagu vahva kollektiiv ja armusuhted ühendab eestlasi ja mitte-eestlasi kahjuks ka probleemid hambaravi ja muu arstiabi kättesaadavusega. “Jäi silma, et kõige rohkem kriitikat said meditsiinialased teemad – pikad järjekorrad, (hamba)ravi on kallis,” tõdes Viia. Üle pooled (54 protsenti) eestlastest ja ligi kolmveerand (73 protsenti) mitte-eestlastest leidis, et hambaravi kättesaadavus on probleemne kasvõi teenuse hinna tõttu. Muu meditsiinilise abi kättesaadavuse probleemidega oli kokku puutunud aga 58 protsenti eestlastest ja tervelt 80 protsenti mitte-eestlastest.

Eestlased tahavad venelasi enda hulka sulandada

Uuringus käsitleti muu hulgas eesti keele õpet vene õppekeelega koolides. “Selgus, et praeguse mudeliga, kus venekeelses gümnaasiumis peab 60% õppeainetest õpetatama eesti keeles ei ole rahul ei venelased ega eestlased – seda mudelit toetas vaid 15% eestlasi ning 20% venelasi, mis näitab, et seaduse rakendamisel on n-ö üle sõidetud mõlema rahvuse huvidest,” sõnas Yana Toom.

Küsimuses, kuidas peaks toimuma eesti keele õpe vene õpilastele, tulid välja suurimad erinevused eestlaste ja venelaste vahel. “Eestlased soovisid mudelit, kus venelased õpiks eraldi koolides, kogu õppetöö peaks toimuma eesti keeles ning vene keel oleks üks õpitavatest ainetest,” selgitas Toom. “Venelased aga leidsid, et nad peaksid saama koolis õppida kõiki aineid oma emakeeles.”

Samas leidis 98% vastanutest (kelle hulgas oli 32% mitte-eestlasi), et eesti keele oskus on Eestis vajalik.

Analüütik Ahto Lobjakas märkis uuringut kommenteerides, et eestlased ootavad venelastelt pigem sulandumist kui lõimumist.  “Kui vaatame eestlaste poole pealt, siis meie soovime, et mitte-eestlased assimileeruksid,” märkis ta, lisades, et  assimileerimissoov avaldub paraku selgelt ka poliitikas.

Hvostov: venelaselt oodatakse suuremat lojaalsust kui eestlaselt

“Kui eesti haritlane ütleb midagi kriitilist Eesti riigi aluspõhimõtete kohta, siis ta on sügavalt mures. Kui vene inimene sellest räägib, siis ta tunneb kahjurõõmu, väljendab kellegi salasoove, irvitab ja mõnitab.” Kirjanik Andrei Hvostovi sõnul ollakse Eestis lojaalsuse küsimuses kahepalgelised ning venelastelt oodatakse suuremat truualamlikkust kui eestlastelt.

Täna toimunud rahvussuhete teemalise uuringu esitlusel märkis Andrei Hvostov, et tema jaoks kerkis uuringust olulisena üles lojaalsuse küsimus ning see, kuidas riigitruudust erinevate rahvusrühmade puhul tõlgendatakse. Kui eestlane võib riigikriitikaga välja tulla, siis venelase puhul peetakse heaks tooniks, et ta hoiab suu kinni.

“Lojaalne venelane on selline, kes on nurga taga vait ja austab eestlaste õigust oma riiki juhtida,” sõnas Hvostov. “Kui eesti haritlane ütleb midagi kriitilist Eesti riigi aluspõhimõtete kohta, siis ta on sügavalt mures. Kui vene inimene sellest räägib, siis ta tunneb kahjurõõmu, väljendab kellegi salasoove, irvitab ja mõnitab.”

Riigikogulane Igor Gräzin leidis, et mõnes olukorras nõutakse venelastelt isegi paremat eesti keele oskust kui eestlastelt. “Venekeelne taksojuht peab oskama 800 eestikeelset sõna. Kui mitut eestikeelset sõna peab oskama Eesti taksojuht? Milline on eestlaste eesti keele tase?
Kas on õigus nõuda eesti keelt, mida me ise enam ei räägi?!”

Hvostov leidis ka, et poliitikud on rahvast võõrandunud ning teavad üsna vähe sellest, mis mured inimestel tegelikult on. “Kui ma kuulan Toompea pressikonverentse, kus kõik on väga tore, siis olen hämmingus – poliitikute oskus iseennast petta on saavutanud tõelise filigraansuse, nad ei tahagi teada, mis on tegelikkus. Mind teeb see väga murelikuks.”

Hvostov märkis, et ta ei ole kindel, kas teave selle kohta, milline on elu Toompeast allpool, üldse jõuab poliitikuteni. “Mulle näib, et ei jõua,” sõnas ta. “Aga mismoodi on siis võimalik riiki juhtida?”

Veel numbreid uuringust:

  • 98% küsitletuist usub, et inimesed, kelle emakeel ei ole eesti keel, peaksid Eestis elades riigikeelt oskama, samal ajal arvab ka 83%, et nendel, kelle emakeel on eesti keel, on Eestis elades vajalik osata vene keelt. 99% eestlastest ning 96% mitte-eestlastest peab eesti keele oskust vajalikuks.
  • 23% kõigis vastanuist leiab, et Krimmi ja Ida-Ukraina sündmuste valguses eksisteerib sõjalise kokkupõrke oht Eesti ja Venemaa vahel. 73% sellist ohtu ei näe. 16% eestlastest ja 64% mitte-eestlastest on täiesti veendunud, et sõjalise konflikti ohtu naaberriikide vastu ei ole.
  • Paluti väljendada ka suhtumist erinevatesse seadustesse. Kõige rohkem vastaseid (kokku 41%) leidis nii eestlaste kui ka venelaste hulgas kooseluseadus.
  • Rääkides sellest, kuidas vähemusrahvused peaksid Eestis käituma, leidis 64% vastajatest, et venekeelsed elanikud peaksid olema Eestile lojaalsed ning austama eestlaste õigust oma riiki juhtida.

Üle-eestilise küsitluse “Rahvussuhted Eestis” viis representatiivse valimi järgi 2016. aasta jaanuaris sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll. Kokku küsitleti 619 inimest üle terve Eesti. Küsitlust rahastas Euroopa Parlamendi ALDE fraktsioon.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga