Toom sõitis koos Hvostoviga Süüriasse

Euroopa parlamendi saadik Yana Toom sõitis koos kirjanik Andrei Hvostoviga Süüriasse. Toom ütles, et Süürias toimuvast pole objektiivset pilti ja Euroopa Liit on valinud võõra poole.

“Lähen koos Yana Toomiga sündmuste keskpunkti – Süüriasse. Yana polnud üldse nõus, et ma sellest praegu kirjutan, sest ta ei tahtnud oma emale rääkida sellest reisist, aga ma ikkagi veensin teda, et pole vaja üritada naasklit kotis hoida,” teatas sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Hvostov teisipäeva ennelõunal Facebookis.

Toom käis ka tänavu suvel Süürias, kus kohtus president Bashar al-Assadiga. Räägiti võitlusest terrorismiga ja Süüria vastu kehtestatud sanktsioonidest.

Toom ütles teisipäeva pärastlõunal ERR-ile telefonitsi, et julgeolekukaalutlustel ei saa ta visiidi täpset ajakava, kohtumisi ja marsruuti avalikustada. “Eks elu näitab, kui kauaks ma jään,” vastas Toom küsimusele, kui kauaks ta Süüriasse jääb.

Seejärel edastas Toom vastused ERR-i poolt juba mitu nädalat tagasi saadetud küsimustele Süüria kohta.

Toom ütles, et sealse konflikti kajastamises ei ole olemas objektiivseid allikaid. “Eranditult kõik, kes edastavad infot Aleppo sündmuste kohta, teenivad teatud huve, mis teeb tervikpildi saamise raskeks, kuigi mitte võimatuks. Nii meedia kui poliitikud opereerivad faktide asemel arusaamadega ja veenmiseks kasutavad emotsioone, mis tihtilugu asendavad faktikontrolli: nutab võrdub sellega, et räägib tõtt. Viimane näide – Aleppo linnapea, kes esines veenva kõnega EL-i liikmesriikide peaministrite ees ja kirjeldas olukorda linnas,” rääkis Toom.

Ta lisas, et just sellele kõnele viitas peaminister Jüri Ratas, öeldes oma intervjuus Postimehele, et kohtumisel mõisteti üheselt hukka Assadi režiimi ja tema liitlaste, eelkõige Venemaa ja Iraani poolt korraldatud veresauna.
Väljend “Aleppo linnapea” on Toomi sõnul petlik. “Brita Haji Hasan pole kunagi Aleppo linnapeaks valitud – ta määrati mitme Ida-Aleppo linnaosa nõukogu eesotsa mässuliste poolt, kui linnas juba käis kodusõda. Seda ametit ta on tänaseks pidanud aasta. Mis tähendab kahte asja: ta ei esinda linna kui sellist (peale Ida- eksisteerib teatavasti ka Lääne-Aleppo, mis on samuti rusudes), ning ta pole objektiivne, kuna kuulub ise nn mõõduka opositsiooni ridadesse ja on sõjas Assadi režiimiga juba kuuendat aastat. Lisaks (ei tea, kas kohtumisel sellest räägiti?) pole ta septmembrist saati linnas käinud,” selgitas Toom oma seisukohta.

Toom nentis, et Süürias käib kodusõda ja Aleppo on selle vastasseisu keskpunktiks neli ja pool aastat. “Venemaa sekkumise algust Süüria sündmustesse dateeritakse aga septembriga 2015. Kas tõesti enne seda Euroopal ei olnud põhjust üheselt mõista hukka või siis väljendada sügavat muret? Arvud räägivad vastupidist: kui aastal 2013 hukkus Aleppos 73000 tsiviilelanikku, siis aastal 2014 juba 76000. Tänavu – 46000. Muidugi see on kohutav tragöödia. Muidugi iga inimese elu on püha. Aga siiski – 76000 vs 46000,” teatas Toom.

Toomi väitel juhtus see, et Euroopa Liit valis kodusõjas võõra poole. “Juhtus see, et meil on silmi ees selge pilt. Ja me ei viitsi või ei julge mõelda selle peale, et kui juba käib kodusõda, siis mõlemal pool rindejoont tuntakse rõõmu iga vastaselt võetud elu üle. Ja sellises olukorras väita, et ühel poolt sõditakse inimeste eest ja teisel inimeste vastu, on pehmelt öeldes lühinägelik. Kodusõjas ei ole valgeid ja karvaseid, ja ka meie valitud liitlaste käed on verised.
Jätkem kõrvale moraalsed aspektid ja mõelgem, kas meie valik on tark? Usun, et ei ole.”

Toom märkis, et seitse päeva tagasi andis USA riigisekretär John Kerry intervjuu ajalehele The Boston Globe, kus muuhulgas ütles seda, et viimane Süüria teemaline kokkulepe Venemaaga nurjus tänu sellele, et Ameerika poole pealt sellele oli tugev vastasseis. “Ja selle nurjumise tõttu on Kerry “sügavas frustratioonis, kuna usub, et kokkulepe jõustumise puhul poleks olukord Aleppos nii hull,” rääkis Toom.

Küsimusele, kui tõsiselt peaks võtma inimõigusorganisatsioonide väiteid ja süüdistusi, et Aleppos on sooritatud sõjakuritegusid ja on inimesi hukatud Süüria võimude ja Süüria võime toetavate Venemaa sõjaväelaste poolt, vastas Toom, et muidugi tuleb suhtuda nendesse väga tõsiselt.

“Aga sugugi vähem tõsine pole fakt, et Eesti meediaväljas puudub igasugune viide sellele, et väidetavalt paneb sarnaseid koledusi toime ka teine konflikti pool, kelle ridades tegutseb näiteks ka Front-an-Nusra, keda veel hiljuti, enne Kerry kirjeldatud nurjunud läbirääkimisi, Euroopas ja USA-s nimetati mõõdukaks opositsiooniks.”

Kas Euroopa Liit reageeris konfliktile adekvaatselt? “Sellele küsimusele on mul küll raske vastata, sest… kas üldse reageeris? Venemaa vastased sanktsioonid mäletatavasti on seotud Ukraina sündmustega, mis aga puudutab arvukaid hukkamõistvaid resolutsioone, lubage mul kahelda, et nende abil annab mõjutada sõjaolukorda. Tõsi küll, EL kehtestas sanktsioonid Assadi režiimi vastu, aga – nagu ikka sanktsioonide puhul – sellega me karistame neid samu tsiviilelanikke, kelle kaitseks häälekalt astume välja kõrgetelt tribuunidelt. Sest lisaks Süüria valitsusvägedele ja Vene militaarüksustele Assadi kontrollitaval territooriumil viibib näiteks ka 80% sisepõgenikest,” ütles Yana Toom.

Kui aga rääkida suurest pildist, siis Süürias otsustavad Toomi sõnul asju USA ja Venemaa. “Ma usun, et Euroopa Liidul on viimane aeg muutuda iseseisvaks mängijaks ning mitte lüüa kaasa nendele, kelle ülesandeks on iga hinna eest viimastel Obama nädalatel kitsendada Trumpi valikuvõimalusi.”

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga