Toom: Rõivas serveerib kiitusena Euroopa Komisjoni kriitikat

Kommenteerides Euroopa Komisjoni soovitusi Eesti majanduspoliitika parendamiseks Eesti valitsus tõlgendab neid liiga vabalt, väidab Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

“Euroopa Komisjoni soovitused kattuvad Eesti majanduspoliitiliste suundadega“ – sellist pealkirja kannab uudis, mis oli avaldatud Vabariigi valitsuse koduleheküljel peale seda, kui 13. mail Euroopa Komisjon avaldas majanduspoliitilised soovitused Euroopa Liidu liikmesriikidele 2015. ja 2016. aastaks.

Peaminister Taavi Rõivas väitis, et need soosivad hinnangud puudutavad muuhulgas samme, mida Eesti planeerib madalapalgaliste tööturul osalemise stimuleerimiseks ning majanduse vajaduste paremaks integreerimiseks.

Rõivas lisas, et rääkis Eesti majanduspoliitilistest sihtidest ka oma viimasel kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, kes toetas valitsuse kavandatavaid samme majanduskasvu edendamise nimel.

Kuna mind selle jutuajamise juures ei olnud, ei saa ei ma kinnitada ega ümber lükata seda viimast väidet, küll aga on nii minul kui igal teisel Eesti inimesel võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni soovitustega – link dokumendile on saadaval seal samas optimistliku uudise juures.

 

Aruande teine peatükk kannab pealkirja “Eelarve poliitiline raamistik ja maksustamine” ning ei tundu üldse nii optimistlik, kui väidab austatud peaminister. Kuna lisaks ümmargustele üldistele hinnangutele a’ la “Eesti rahanduse üldine olukord on usaldusväärne ” dokument sisaldab ka arvukaid etteheiteid.

Loetlen üles vaid mõned neist.

 

  1. 2014. aastal esitati Eestile kohalike omavalitsuste tulude ja neile pandud kohustuste tasakaalustamise kohta riigipõhine soovitus, mille täitmisel ei ole tänaseks edusamme täheldatud.

 

  1. 2014. aastal moodustasid Eesti maksutulud 32,7 % SKPst, mis on oluliselt allpool EL 28 riikide keskmist (39,8 %). Ei ole kuigi palju kasutuses mõned majanduskasvu kõige vähem takistavad maksuliigid, mis võib kaasa tuua ressursside ebatõhusa jaotuse.

 

  1. Komisjon küll nendib, et Tööjõumaksude osas jätkab Eesti maksukoormuse tööjõumaksudelt ümbersuunamise poliitikat, kuid samas juhib tähelepanu sellele, et madala sissetulekuga töötajate maksukiil (tööandja makstavate tööjõukulude ning töötaja netopalga vahe – 37,6 %) oli üle EL 28 keskmise (34,7 %) ja jääb ka muudatuste järel ELi keskmisest suuremaks. Aruandes tuletatakse valitsusele meelde, et IMF uuringute kohaselt just madala sissetulekuga töötajate suurtööjõumaksude maksukiil on üheks peamiseks struktuurset tööpuudust põhjustavaks teguriks

 

  1. Dokumendis väljendatakse muret, et Eestis ei küüni praegune 154 euro suurune tulumaksuvaba miinimum arvestusliku elatusmiinimumini, mis Statistikaameti hinnangu kohaselt on 205 eurot kuus juba aastal 2013.

 

Ning viiendaks – Vaatamata sellele, et “kokkuvõttes on Eesti saavutanud oma maksusüsteemi parandamisel mõningast edu”, juhib Euroopa Komisjon tähelepanu sellele, et “Siiski on jäänud püsima probleemid tööjõu, transpordi ja eluaseme maksustamises. Eelkõige on madala sissetulekuga töötajate maksukiil ELiga võrreldes jätkuvalt suur, mis piirab tööjõu pakkumist ja toetab väljarännet”.

 

Keskerakonna esindajana näen ma Komisjoni Eesti-põhises soovituses selget sõnumit, et meil on viimane aeg liikuda astmelise tulumaksu ning miinimumpalga tõstmise suunas, kuid ilmselt peaminister Rõivas saab asjadest aru veidi teistmoodi. Vastasel juhul ma ei näe põhjust, miks Eesti maksupoliitikat selgelt kritiseeriv raport saab valitsuse pressiteates olla käsitletud kui koalitsiooni tegevusi toetav. Asja selgitamiseks Toom saadab peaministrile vastavasisulise arupärimise.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga