Toom: Minski kokkulepete mittetäitmises ei saa süüdistada üksnes Venemaad

Minski kokkulepete mittetäitmises ei saa süüdistada üksnes Venemaad – Ukraina ei ole huvitatud nende täitmises, ütles Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Venemaa vastaste sanktsioonidele pühendatud arutelus debates.eu leheküljel.

Toomi arvates seotakse Minsk-2ga ülemääraseid ootusi ning see kokkulepe pole imerohi. “Vähe sellest, tundub, et Kiiev tegutseb selle vastu palju aktiivsemalt, kui Moskva. Putinit kokkulepe rahuldab – see tagab Ukraina föderaliseerimise, mis oligi Kremli algne eesmärk Ukraina konfliktis. Formaalselt Venemaa ei kuulu kokkulepe poolte hulka – pigem on ta selle tagajaks. Ukrainas sai kokkulepe karmi kriitika osaliseks kui tekst, mis on tulnud Kremlist, ja selle rakendamisest vaevalt saab Kiievi prioriteet,” lisas Toom.

Euroopa Parlamendi liikme sõnul on kokkuleppe rakendamine seotud paljude  probleemidega. Esiteks, kerkib päevakorda DNR ja LNR legaliseerimise ning isehakanud vabariikide võimude seadustamise küsimus. Teiseks, kohaliku omakaitseväe legaliseerimise küsimus, mille puhul Kiiev peaks rahastama vägesid, mis temale (otseselt) ei allu. Seejuures nende sõjaliste moodustiste arvuline koosseis ületab mõningate Euroopa sõjavägede arvu. Kolmandaks, on olemas kahtlus, et Kiievil ei õnnestu taastada tõhusat kontrolli Ukraina-Venemaa piiril, hoolimata kokkuleppes ära toodud lubadustest. Neljandaks, nn terrorismivastase operatsiooni (ATO) lõpetamine tähendab piiritlemise liini tühistamist, mis ähvardab tekitada relvade ja kaupade salakauba veo.

“Neid teemasid arutatakse küll Ukraina meedias, kuid peaaegu ei tõstatata vaidlustes Euroopa partneritega. Ilmselt sellega võib seletada ka eurooplaste pimedat usku Minski lepetesse. Lisaks unustavad eurooplased sageli, et Ukrainale ei jäetud muud valikut, kui lepetele alla kirjutada,” sõnas Euroopa Parlamendi liige.

Debates.eu  on vaba keskkond intervjuude, ümarlauadade ja arutelude läbiviimiseks, mis on avatud kõigile, keda huvitavad Euroopa poliitika võtmeküsimused. Need huvilised võivad olla EP liikmed, valitsusvälised organisatsioonid, meediaeksperdid ja isegi ELi tavakodanikud, kes soovivad panna oma küsimuse Brüsselis või Strasbourgis päevakorda, kuid kellel ei ole hääleõigust. Arutelu teemasid võib pakkuda igaüks.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga