Toom: ilmselt postituvi, kellega East StratСomi pikem vastus mulle saadeti, maandus Delfis ja suri sealsamas

“Ilmselt postituvi, kellega pikem East Stratcomi vastus mulle saadeti, maandus Delfi toimetuses ja suri sealsamas suurest rõõmust. Mina seda East StratComilt igatahes saanud pole,” ütles Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.

Teatavasti nõudis ta ELi välispoliitikajuhilt Federica Mogherinilt aru, miks tekitab spetsiaalselt Vene propagandaga võitlemiseks loodud Euroopa Liidu üksus East StratCom Task Force oma võitluses libauudistega ise libauudiseid. Vastava kirja saatis Toom ka East StratComile.

Selles kirjas teatas Yana Toom, et East StratCom jagab eksitavat teavet, väites, et Läti mittekodanikud ei ole kodakondsuseta isikud ja on seadusega võrdselt kaitstud. Toomi sõnul see on vale, mis on vastuolus ka ÜRO, Euroopa Inimõiguste Kohtu, Euroopa Nõukogu ja teadlaskonna arvamusega.

“East StratCom saatis mulle kaks vastust. 25.juunil kinnitas ta mu kirja kättesaamise ja teatas, et vastab võimalikult kiiresti. 29.juunil märkis aga, et olen “kirjutanud ka Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale” ning vastuse saadab mulle tema,” kommenteeris Toom.

Kuid Delfi avaldas informatsiooni, mille kohaselt “StratComi meeskond kirjutas viisakas vastuses Toomile, et nad pole seni suutnud leida ühtegi ÜRO, Euroopa Inimõiguste Kohtu ega Euroopa Nõukogu dokumenti, mis Toomi seisukohti kinnitaks. Küll on nad valmis neid uurima kui Toom neile mõne sellise saadab.”

Yana Toomi Eesti büroo uuris, kuidas mainitud East StratComi kiri Delfi toimetusse jõudis. Päevatoimetaja, kes võttis ühendust loo autoriga, selgitas, et see  “on sündinud vestlusest Riigikogu liikmega Eerik Niiles Krossiga.”

“Noh, mida öelda… Aga sellegipoolest on mul siiralt hea meel, et East StratComi meeskond vast tõesti tuli kapist välja ja avalikult tunnistas, et “nad pole seni suutnud leida ühtegi ÜRO, Euroopa Inimõiguste Kohtu ega Euroopa Nõukogu dokumenti, mis Toomi seisukohti kinnitaks.” Eks see dokumentide otsimine, lugemine ja mõistmine eeldab veidi laiemat kompetentsi, kui mõttelage pasundmine. Just seda, et millistele kvalifikatsiooninõuetele peavad vastama East StratComi töötajad, muuhulgas pärin ma volinik Mogherinilt. Nüüd on hea saata talle ereda näite sellest, kuidas 2-miljonilise eelarvega üksus tööga hakkama saab. Allpool lingid, mida, kui uskuda Delfi uudist, leida ei suudetud.”

***

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) resolutsioon 1989(2014), 9. aprill 2014, par. 5.2.2:

http://assembly.coe.int/nw/xml/XRef/Xref-XML2HTML-en.asp?fileid=20871&lang=en

Paragrahv 4: „Assamblee leiab, et kodakondsusetust tuleks ära hoida ja võimalikult kiiresti kõrvaldada, kuna see takistab inimestel oma inimõiguste kasutamist ja rikub inimväärikust. See [assamblee] on eriti mures kodakondsuseta isikute, sealhulgas laste suure arvu pärast mõnes liikmesriigis, eriti Lätis, Vene Föderatsioonis, Eestis ja ka Ukrainas.“

Paragrahv 5.2.2: „Selleks, et vältida kodakondsusetust ja kõrvaldada see, assamblee kutsub liikmesriike üles, kui nad seda veel ei teinud, kehtestama kodakondsusetuse määramise menetlusprotseduurid kooskõlas ÜRO pagulaste ülemvoliniku (UNHCR) suunistega ja hoiduma keeldumast isikut kodakondsuseta isikuks tunnistada, kui tema olukord vastab kodakondsuseta isiku määratlusele, nagu seda sätestab  kodakondsuseta isikute staatust puudutava konventsiooni artikkel1, eelkõige riiklikul tasandil kodakondsusetuse mõistete alternatiivsete määratluste abil.“

ÜRO lapse õiguste komitee (CRC); ‘Järeldused Läti kolmanda kuni viienda perioodilise aruande põhjal, 14. märts 2016, CRC/C/LVA/CO/3-5. Retrieved via https://documents-dds-ny.un.org/doc/UNDOC/GEN/G16/049/25/PDF/G1604925.pdf?OpenElement,

Paragrahv 35: „Komitee soovitab, et osalisriik suurendaks jõupingutusi, et tagada kõikidele lastele juurdepääs kodakondsusele, sealhulgas Läti kodakondsusseaduse läbivaatamist, et automaatselt anda kodakondsus Lätis sündinud lastele, kes muidu oleksid kodakondsuseta, sealhulgas lastele, kelle vanematel on „mittekodaniku“ staatus.“

Rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomitee, Teine ​​ arvamus Läti kohta. Euroopa Nõukogus, ACFC/OP/II(2013)001, (2014):

http://www.refworld.org/docid/52d511284.html

Allmärkus 1: „Läti on loonud mõiste “mittekodanikud”, võttes 1995. aastal vastu seaduse nende endise NSV Liidu kodanike staatuse kohta, kes ei ole Läti või mõne muu riigi kodanikud. ÜRO pagulaste ülemvoliniku sõnul on Läti “mittekodanikud” kodakondsuseta isikud vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja on kantud ÜRO pagulaste ülemvoliniku kodakondsusetuse statistikasse. Vt. näiteks http://www.unhcr.org/4e5228096.html. Selle staatusega isikuid nimetatakse käesolevas aruandes “mittekodanikeks”.

Kodakondsusetuse vältimise ja lõpetamise praktikad ja lähenemisviisid, kirjutanud prof. Gerard-René De Groot (Maastrichti Ülikool), Katja Swider, LLM (Amsterdami Ülikool), dr. Olivier Vonk (Maastrichti Ülikool ja Liège Ülikool) Euroopa Parlamendi LIBE komisjoni tellimusel. Kättesaadav: http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/536476/IPOL_STU(2015)536476_EN.pdf

Lehekülg 10: „ Lätis ja Eestis on vaja suuremat selgust – rahvusvahelise ja Euroopa õiguse kontekstis – nendes riikides alaliselt elavate varem Nõukogude Liidu kodakondsust omanud mittekodanike õigusliku seisundi osas. Tõepoolest, mõnikord nimetavad riigid tahtlikult inimest mitte “kodakondsuseta isikuks”, vaid kasutavad teist nimetust, tagamaks, et neile ei kohaldata olemasolevaid reegleid kas üldse või täiel määral. See juhtus Lätis ja Eestis: Lätis  „mittekodanikust alalise elaniku“ eristaatuse ning Eestis „määratlemata kodakondsusega isiku“ staatuse loomisega.

Andrejeva v. Latvia A 55707/00 (2009), kättesaadav:

https://hudoc.echr.coe.int/eng#{“respondent”:[“LVA”],”documentcollectionid2″:[“GRANDCHAMBER”,”CHAMBER”],”violation”:[“14″],”itemid”:[“001-91388”]}

Lehekülg 13: “1991. aasta augustis oli Läti iseseisvus täielikult taastatud. Seejärel 1991. aasta detsembris kadus Nõukogude Liit, mille kodanik oli hageja seni olnud. Seetõttu jäi hageja kodakondsuseta. Pärast Läti või muu kodakondsuseta endise NSVL kodanike staatuse seaduse vastuvõtmist 12. aprillil 1995 anti hagejale “alaliselt elava mittekodaniku” (nepilsone) staatus.“

Paragrahv 88: „Kolmandaks märgib kohus märkimisväärset erinevust  hageja ja hr. Gaygusuuse ning hr. Koua Poirrezi vahel, kuna esimene ei ole praegu ühegi riigi kodanik. Tal on Lätis alaliselt elava mittekodaniku staatus, seega Läti on ainus riik, kellega tal on mingisugused stabiilsed juriidilised sidemed ja seega ainus riik, kes võib objektiivselt vastutada tema sotsiaalkindlustatuse eest.“

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga