Toom: Ameerika advokaatide palvest ja sellest, mis õõnestab Eesti reputatsiooni

„Mulle helistasid büroosse Ameerika advokaadid ja palusid aidata. Eesti võttis vastu jeemenlase – endise Guantanamo vangi. Ta istus seal 12 aastat. Eestis elab juba kaks aastat. Ta võeti vastu solidaarsuse märgiks, talle anti elamispind, kuid ta ei suuda leida tööd, kuna ei oska eesti keelt, ja tema naisel ei lubata siia tulla. Niisiis advokaadid pöörudsid meie poole, öeldes, et nad on segaduses, kõik teised, kes inimesi vastu võtavad, on selleks valmis, et pered saaksid taasühineda, aga Eesti millegipärast mitte… Selline solidaarsus meie moodi. See ei jäta meist just head muljet.”

Seda lugu rääkis Europarlamendi saadik keskerakondlane Yana Toom Tartus 11. detsembril toimunud seminaril.

Toom märkis irooniliselt, et nagu tema praegused kolleegid Tunne Kelam ja Andrus Ansip ennustasidki, tegeleb ta Europarlamendis „Eesti maine õõnestamisega”: „Minu arvates edukalt, sest paljud minu koleegid on teada saanud, et meil on kodakondsuseta isikud, diskrimineeritakse keeleoskuse alusel, meil on palju vaesuses elavaid lapsi jne. Niivõrd, kui ma saan otsustada oma töö alusel Europarlamendi komisjonides, on meie jaoks kasulik, kui me räägime neist asjadest avalikult, mitte ei püüa teeselda kaunist põhjamaist Šveitsi.”

Saalist küsiti, kuidas peab Eesti reageerima Euroopa otsuste peale.

„Ainsad otsused, mille täitmine võib olla kohustuslik, on direktiivid,” selgitas Yana Toom. „Direktiivid puudutavad üksnes seda poliitikat, mis on ühine kõigi Euroliidu riikide jaoks. See on tarbijakaitse, välispoliitika. Direktiive on vähe, kuna riikidel on palju iseseisvat otsustamisõigust. Kui direktiive ei täideta, järgnevad kohus ja trahv. Kõik ülejäänu nagu „Euroopa mõistis hukka suhtumise kodakondsuseta isikutesse” on resolutsioonid. Resolutsioon on üksnes teadmiseks võtmiseks, umbes nagu oleks hoiatavalt sõrme viibutatud.

Aga siin on ka teine aspekt. Iga resolutsioon, eriti siis, kui neid on palju, nagu näiteks Eesti puhul, hakkab õõnestama riigi reputatsiooni.”

Toom meenutas, et Eestit kritiseeritakse viimastel aastatel Euroopa Nõukogus ja ÜRO rassilise diskrimineerimisega võitlemise komisjonis tõsiselt. „On hulk negatiivseid raporteid, me suudame kuidagi küll selgitusi anda, kuid üldiselt, ma tean, on suhtumine meisse muutuma hakanud,” märkis Yana Toom.

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga