Pensioniga seotud küsimused – kui staaži on nii Eestist kui välismaalt

Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo tasuta juriidilistel konsultatsioonidel esitatakse sageli pensioni arvestamisega seotud küsimusi – eriti nendel puhkudel, kui staaži on nii Eestist kui välismaalt.

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu abikaasa on pensionär, kuid ta töötab veel ja maksab makse. Omal ajal elas ta Lätis ja teenis seal välja väikese pensioni. Kaks aastat tagasi sai ta maksuametnikelt ähvardava kirja, miks ta ei maksa sellelt pensionilt makse. Nüüd võetakse maksud maha. Kas see on õige?

Eesti ja Läti vahel on sõlmitud leping vältimaks kahekordset maksustamist. Nende põhimõtete kohaselt on Eesti riigil juhul, kui teie abikaasa on Eesti Vabariigi resident (see tähendab, elab ja maksab makse siin), õigus kinni pidada tulumaksu tema pensionilt kui tulult, mis on saadud välismaalt.

Siin on aga üks väga tähtis nüanss – maksmisele kuluvast tulumaksusummast (20%) tuleb maha arvestada summa, mis on pensionilt maksuna kinni peetud Lätis. Selleks, et nende arvestustega tutvuda, tuleb teil pöörduda Maksu- ja Tolliametisse.

Mul on 38 aastat katkematut tööstaaži Ukrainast ja Eestist. Kui ma sain 55-aastaseks, siis läksin Sotsiaalkindlustusametisse, kus selgus, et 6 aastat teenistust Nõukogude ajal sõjaväeosas Eesti territooriumil ei taha keegi arvesse võtta. Miks?

Kõik on õige. Eesti pensionikindlustuse seadus ei võta pensioni arvestamisel arvesse teenistusaastaid Nõukogude armees. Erandiks on ainult ajateenistuse aastad, kui inimene kutsuti ajateenistusse Eestist.

Olukorra muutmiseks on mõned inimesed läbi käinud Eesti kõigi astmete kohtud ja läinud Euroopa Inimõiguste kohtusse. Saavutada ei õnnestunud neil aga midagi. Euroopa inimõiguste kohus peab niisugust küsimust riigi siseasjaks.

Küsimus tuleb lahendada poliitilisel tasandil, alles siis võib niisuguste pensonäride olukorras midagi muutuda. Võib proovida õiguskantslerile kirjutada, et juhtida veel kord tähelepanu sellele mitte üksnes teid, vaid paljusid puudutavale probleemile.

Abikaasa töötas Eestis 44 aastat, aga pensioni arvestati 31 aasta eest. Ametnikud ei selgita midagi, ütlevad ainult, et kõik on õige. Aga meie abikaasaga kahtleme selles.

Pension koosneb kolmest osast: baasosast, staaži osast, mida arvestati kuni 31. detsembrini 1998. aastal (pensioniõiguslik staaž), ja kindlustusosast.

Alates 1. aprillist 2016 on baasosa 153,30 eurot. Teie abikaasa staaž kuni 31. detsembrini 1998, see tähendab, pensioniõiguslik staaž, on 27 aastat. Selle osa suurus määratakse veel süsteemis „pensioniaasta tööaasta eest”. Selle määramiseks on tarvis töötatud aastate hulk (27) korrutada nn aasta väärtusega, mis on 2016. aastal 5,514 eurot. Saame 27х5,514 = 148,88 eurot.

Kindlustusstaaži on tal kõigest 4 aastat (14 võimalikust). Selle põhjuseks on madal palk, kuna kindlustusstaaži arvestatakse sotsiaalmaksu summa alusel, mis teie palgast on makstud. Igal aastal kinnitatakse seadusandlikul tasemel summa, mis tunnistatakse staažiühikuks. Kui maksed olid väiksemad, siis on ka staaži koefitsient vastavalt väiksem. Kui makseid polnud, siis pole ka kindlustusstaaži.

Teiste sõnadega ei õnnestunud teie abikaasal väikese palga tõttu pärast 1998. aastat välja teenida pensioni süsteemis „pensioniaasta tööaasta eest”.

Saame 4х5,514 =22,056. Lõpptulemus on järgmine: 153,30 + 148,88 + 20,056 = 324,24 eurot.

Teie abikaasale ja teistele pensionäridele võib soovitada pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse ja paluda esitada pensionimaksete arvestus staaži eest pärast 1998. aastat – võttes siis juba arvesse kõiki koefitsiente.

 ***

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu eakas ema saab pensioni Venemaalt, kuid elab minu juures Eestis. Ma tahan ta üle viia siinsele rahvapensionile. Kas see on võimalik, kui ema keeldub Venemaalt saadavast pensionist?

Jah. Tingimusel, et inimene ei saa pensioni teisest riigist. Rahvapensioni saamise peamisteks tingimusteks on 63-aastaseks saamine, 15-aastase tööstaaži puudumine Eestis, samuti 5 aastat elamist Eestis elamisloa alusel. Rahvapensioni suurus on 2016. aastal 167,40 eurot.

Sündisin, kasvasin ja töötasin Eestis. Mul oli Eesti kodakondsus. Nüüd elan Kanadas, sain Kanada kodakondsuse, kuid külastan regulaarselt Eestis elavat haiget ema. Mul on arve Eesti pangas, kogumispension, kinnisvara. Mis saab minu arvetest ja kogumispensionist?

Selleks, et kasutada internetipanka, ei pea olema Eesti kodanik ega omama elamisluba. Kui te vormistasite lepingu pangaga Eesti kodanikuna, siis nüüd tuleb teil lihtsalt panka teavitada kodakondsuse muutmisest ja saata praeguse passi koopia.

Kuna te elate Kanadas, siis pensioni vormistate seal. Vanaduspensioni on teil õigus saada ka Eestis, kui teil on vähemalt 15 aastat Eesti staaži.

Mis puudutab kogumispensioni, siis seadus ei seosta raha kättesaamise võimalust Eesti Vabariigi elamisloa või kodakondsuse olemasoluga. Seal on täpselt öeldud, et kui te maksite pensioniosakuid, siis pensioniea saabumisel – see on Eestis alates 2017. aastast tõstetud 65 eluaastani ‒ võite oma kogutud osa kätte saada, esitades vastava avalduse. Osakute välja maksmine pole kuidagi seotud sellega, kas te läksite pensionile, jätkate töötamist või ei tööta.

Töötasin praktiliselt kogu elu, sellest 18 aastat Ukrainas, aga pension on naeruväärne – 262 eurot. Sellise raha eest elada on võimatu. Öeldi, et minu küsimus on keeruline, et mulle maksab pensioni Venemaa. Asi on selles, et ma olen Vene Föderatsiooni kodanik. Kui ma sain 55-aastaseks, taotlesin Venemaalt vanaduspensioni, mida palusin maksta selle ajani, kui lähen vanaduspensionile Eestis. Nii oligi. Venemaa staaži mul ei ole, Venemaalt ma enam pensioni ei saa. Aidake aru saada, miks mulle Eestis nii väikest pensioni makstakse.

Dokumentide järgi otsustades ei ole teil kogu staaži arvestatud seepärast, et Eestil on andmed, et te saite Venemaa pensioni, kuid ei ole andmeid, et te seda ei saa.

Teil on vaja kokku koguda kõik dokumendid ja esitada uus järelepärimine Sotsiaalkindlustusametisse selle kohta, et te mingist kindlast hetkest alates ei saa Venemaa pensioni ja palute arvesse võtta kogu staaži.

Venemaaga pensionilepingu allkirjastanud Eesti lähtub praegu sellest, et kui te olete kord valinud Venemaa pensioni, siis te oma arvamust muuta ei saa, te olete automaatselt osa sellest kokkuleppest, teil on staaž, mille eest peab maksma Venemaa. Ja edaspidi Eestis dokumentide vormistamisel arvatakse, et inimene taotles pensioni selle lepingu raames.

Mis asjaolud teil seal on, seda vaatama ei hakatud, kuigi teil on 15 aastat staaži, mis on Eesti territooriumil vajalik, et absoluutselt kogu teie staaž arvesse võetaks. 2011. aasta leping ei laiene neile, kellele on pension määratud enne selle jõustumist.

Teid on tarvis välja tuua 2011. aasta kahepoolse pensionilepingu toime alt, siis võetakse teil arvesse kogu staaž vasavalt Eesti seadusandlusele.

Vormistasin Venemaa pensioni läbi Eesti Sotsiaalkindlustusameti. Aga mul ei võetud milegipärast arvesse 2 aastat õpinguid. Öeldi, et praeguste Vene Föderatsiooni seaduste kohaselt õpinguaastaid ei arvestata. Kas see on nii?

Tõepoolest, alates 2001. aastast kehtib Venemaal tööpensioni seadus, millele vastavalt õpinguid pensionistaažis arvesse ei võeta, kui õpitud pole sõjaväelist eriala.

Tahan saada Venemaalt invaliidsuspensioni, kuid mul tekkisid probleemid Eesti meditsiinidokumentide tunnustamisega Vene Föderatsioonis. Venemaalt kirjutati, et nad arvestavad ainult I grupi invaliidsust. Praegu on mul Eestis juba sügav puue.  Mida teha?

Jah, Vene Föderatsioonis teise riigi meditsiinidokumentide alusel pensioni määramisel on teatud raskusi. Vaatamata lepingule Venemaa ja Eesti vahel on selleks, et vormistada Venemaal töövõimetuspension, tarvis läbida ekspertiis Vene Föderatsioonis. Erandiks on ainult väga raske puue, selle arvestamine on võimalik Vene Föderatsiooni sõitmata. See on teie juhtum.

Seepärats on teil nüüd tarvis võta oma meditsiiniline dokument ja saata see Moskvasse koos tõlkega vene keelde. Suure tõenäeosusega invaliidsust arvestatakse.

Viis aastat tagasi palusin, et mu pension arvestataks ümber. Sellest keelduti. Andsin kohtusse. Kõik lõppes Riigikohtu lahendiga, mis ei olnud minu kasuks. Nüüd kavatsen kaevata riigi Euroopa Inimõiguste kohtusse. Kuidas seda teha?

Peamine nõue – kaebuse Euroopa Inimõiguste kohtusse võib sisse anda 6 kuu jooksul pärast riigi viimase instantsi kohtu otsuse tegemist. Riigikohtu otsus tehti aprillis 2014, seepärast on Euroopa Inimõiguste kohtusse kaebuse sisseandmise kuupäev kahjuks möödas.

Ma olin kõrgustes töötav elektrik. Tahaksin minna ennetähtaegsele vanaduspensionile. Kuidas ma saan tõestada tööstaaži kõrgustes töötamise kohta?

Teil tuleb pöörduda tööandja poole kirjaliku taotlusega (selle võib saata ka meili teel) ning palvega kinnitada, et teil on kõrgustes töötamise staaž, mis annab teile õiguse ennetähtaegseks vanaduspensioniks.

Kui olete vajaliku dokumendi kätte saanud, viite selle Sotsiaalkindlustusametisse, kus võetaksegi vastu vastav otsus teie õiguse kohta minna ennetähtaegsele vanaduspensionile 5 aastat varem.

 

Järgmisel korral kõneleme riiklike ja munitsipaalstrukturidega suhtlemisest kõige erinevamates küsimustes.

 

Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga