Kas gigantide võitlus teeb lõpu vabale internetile?

Reedel, 22. märtsil toimus Tallinnas rahvusvaheline konverents „Kas autoriõiguste direktiiv hävitab vaba interneti?“, mille korraldas Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroo parlamendi ALDE (Euroopa liberaalide ja demokraatide liidu) fraktsiooni toetusel.

Selle põhjus oli kurikuulus autoriõiguste direktiiv, mis pannakse Euroopa Parlamendis uuesti hääletusele 26. märtsil. Suuri vaidlusi on esile kutsunud direktiivi artiklid 11 ja 13. Kui dokument võetakse vastu selle praegusel kujul, võivad interneti kasutajaid pärast selle jõustumist oodata ebameeldivad üllatused – tsensuurist sisufiltrite kujul kuni väikeste ja keskmiste platvormide väljasuremiseni.

Lahing käib filmi- ja muusikatööstuse gigantide ning selliste tehnoloogiahiiglaste vahel nagu Google ja Facebook. Moderaator Ahto Lobjakas alustas tõdemusest, et selle heitluse tulemuste üle ei rõõmusta keegi. Google´i avalike suhete spetsialist Milan Zubiček kinnitas: „Kuigi meie firma toetab artikli 13 ideed – maksta sisu autoritele tasu –, istub saatan üksikasjades. Artikli kohaldamine selle praegusel kujul võib põhjustada ettenägematuid tagajärgi: platvormid hakkavad sisu filtreerima liigse innuga, et neid ei trahvitaks, ning see läheb maksma isegi sellistele gigantidele nagu Google. Väikesed platvormid aga lihtsalt ei pea konkurentsile vastu.“

Skype´i vahendusel kõnelnud Vikipeedia asutaja Jimmy Wales kinnitas: vaatamata sellele, et direktiivi autorid on teinud tema tootele erandi, vikipeedialased vaikima ei hakka. Selle tagatiseks on saanud kohalikud algatused: Saksamaal ja mitmetes teistes riikides blokeeris kohalik Vikipeedia end üheks päevaks ise, et juhtida sellele probleemile kasutajate tähelepanu. Wales rääkis selliste vanade fännifoorumite kurvast saatusest nagu seda on näiteks triloogia „Sõrmuste isand“ ja selle põhjal tehtud filmide austajate oma. Direktiivi vastuvõtmine võib niisugustele foorumitele lõpu teha, sest kasutajate üleslaetavate filmikaadrite sisu käib nagu artikli 13 alla. „Kõik jutud efektiivsetest filtritest on muidugi fantastika,“ ütles Wales. „Kõik lõpeb sellega, et paljud leheküljed muudetakse Euroopa territooriumil probleemide vältimiseks kättesaamatuteks. Karistada saavad mitte need, kes laevad You Tube´i üles „Troonide mängu“ uued seeriad, sest nende platvorm kõrvaldab need nagunii. Löögi alla satuvad need, kes avaldavad video vanaema sünnipäevalt, kus tagaplaanil mängib autorikaitse alla minev meloodia.“

Euroopa Parlamendi liige Yana Toom märkis, et paljud tema kolleegid, kes direktiivi kaitsevad, elavad „paberimaailmas“ ning ei saa eriti aru, misasi see internet niisugune on. Olukorra muudavad keerulisemaks Euroopa Parlamendi valimised. Parlament loodab, et jõuab võtta otsuse direktiivi kohta vastu enne mai lõppu. „Me võitleme, kuid ma ei ole veendunud, et midagi saavutame,“ ütles Toom. „Lobistid, kes tegutsevad suurte stuudiote huvides, koputavad minu ja teiste Euroopa Parlamendi liikmete ustele hommikust õhtuni.“ Jimmy Wales lisas: „Meil ei ole lobitööd, mis toimiks kasutajate huvides, ning nähtavasti on aeg seda alustada.“

Konverentsist osavõtjad märkisid, et küsimus ei ole sisu monetiseerimises – sellega tulevad platvormid juba nüüd toime, ühed reklaamiga, teised tellimise arvel –, vaid jäigemas reguleerimises, tegelikult eneseväljendusõiguste piiramises, näiteks meemide ja paroodiate võimalikus keelustamises. Nagu ütles selle kohta Tšehhi Piraadipartei liige Marcel Kolaja: „Kui võtta kaader Darth Vaderiga, kirjutada sellele armastatud poliitiku tsitaat ning panna tulemus üle internetti, siis Disney stuudio kindlasti vaesemaks ei jää, kuid uue direktiivi kohaselt läheb see kaader autorikaitse alla.“

ÜRO arvamuse- ja sõnavabaduse eriraportöör David Kay rääkis just sellest, et direktiivi artiklid 11 ja 13 võivad rikkuda peamisi inimõigusi – õigust jagada vabalt informatsiooni, otsida informatsiooni ning saada seda. Muidugi võib riik neid õigusi piirata, aga ainult väga olulistel põhjustel. Direktiiv on halb muu hulgas selle poolest, et on sõnastatud ebatäpselt ning võimaldab kuritarvitusi seoses põhiõiguste rikkumisega.

Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper lisas: „On saabunud uus digiajastu ning on vaja inimõigused ümber formaatida. Sisu loojatel on kahtlemata õigus tasule, aga kui direktiiv vastu võetakse, siis riskime kaotada midagi märksa tähtsamat – õiguse vabale eneseväljendusele. Lisaks kõigele muule saavad platvormid liiga suure võimu. Kas me tahame elada maailmas, kus inimõigusi kehtestavad niisugused tehnogigandid nagu Google ja Facebook? Kui kahju see ka ei oleks, aga need õigused ei ole ärihiiglaste võitluses kõige tähtsamad.“

Lõpetuseks kutsusid konverentsist osavõtjad kõiki, kellele ei ole ükskõik interneti saatus, jätkata võitlust enda ja teiste inimeste õiguste eest, avaldades muu hulgas survet eurosaadikutele. Yana Toom tuletas meelde, et Eesti kuuest esindajast Euroopa Parlamendis olid hääletanud direktiivi vastu ainult tema ja Igor Gräzin. „Kui inimõiguste eest ei võidelda,“ rõhutas Kari Käsper, „siis on neist lihtne ilma jääda.“ „Konverentsi algul olin ma segaduses,“ ütles Ahto Lobjakas. „Pärast tekkis mul niisugune orwellilik tunne, sest ma olen harjunud internetiga nagu õigusega. Nüüd olen ma aga lihtsalt hirmul…“

Pildil: Yana Toom ja Jimmy Wales. Foto: Svetlana Aleksejeva.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga