Euroopa Parlament osutas lastekaitseorganite poolt toimepanevale ülekohtule

Euroopa Parlament võttis 27. aprillil vastu resolutsiooni, mis puudutab lastekaitseorganite tähelepanu alla sattunud laste ja nende vanemate õiguste kaitset.

„Euroopa Parlament saab hulganisti petitsioone lastevanematelt, kes kaebavad välismaiste lastekaitseorganite käitumise peale. Ka Eesti kodanikega juhtus sageli nii, et Suurbritannias, Rootsis ja teistes Euroopa riikides võeti piisava aluseta nende peredest lapsed ära. Resolutsioon märkis ära selle valdkonna kõige teravamad probleemid ning pakkus välja, kuidas neid lahendada,” selgitas Euroopa Parlamendi saadik ja petitsioonikomisjoni liige Yana Toom (Keskerakond).

Euroopa Parlamendi resolutsioon soovitab tungivalt, et riigid keskenduksid ennetamisele,  tagades varajase reageerimise ja teavitamise meetmete vastava rahastamise, et vältida, eriti riskigruppides, asja viimist kohtusse; vaja on jälgida teistest riikidest pärit laste kõrvaldamist peredest; luua lapse ja lastevanemate kodakondsusjärgse riigi saatkonna ja konsulaadi teavitamise protseduur, anda konsulaartöötajatele võimaluse tutvuda menetlusega igal staadiumil; luua tihe koostöö lapse sünniriigi ja viibimiskoha sotsiaalsete teenistuste vahel; lapsendamisel eelistada pereliikmeid, kui nad avaldavad vastava soovi; anda vanematele igakülgset teavet seadusndlusest ja võimalikest komplikatsioonidest, võimalustest saada kvalifitseeritud õigusabi – näiteks, pakkudes tõlgi või kakskeelse advokaadi teenuseid; kehtestada miinimumnõuded lapse ülekuulamiseks tsiviilkohtumenetluses ning võtta kasutusele muud meetmed.

Resolutsioon kutsub Euroopa Liidu liikmesriike üles tagama lastevanematele õigus regulaarselt külastada oma last ja suhelda temaga emakeeles. Kui lapse sattumine kasuperre on vältimatu, tuleb säilitada tema seoseid emakeele ja kultuuriga.

“Lugu väiksest Eesti kodanikust, keda Eesti kodakondsusega vanematelt Šotimaal ära võeti, on selgelt näidanud, et mõnedes Euroopa riikides on saatkondade ja konsulaarosakondade teavitamine pehmelt öeldes ebarahuldav. Tihtipeale on lapsevanemad sunnitud võitlema oma seaduslike õiguste eest, olles teabevaakumis ning saamata piisavalt toetust oma riigi ametiasutustelt. See mainitud lugu on õnneks hästi lõppemas, pere on juba Eestis, kuigi mõned asjad on veel vaja korda ajada. Kuid seda, et asi hakkas liikuma alles pärast Euroopa Parlamendi liikmete sekkumist, õigeks pidada ei saa,” selgitas Yana Toom.

Tema sõnul võeti mainitud resolutsioon vastu Euroopa Parlamendile ebaomase üksmeelega. “On ilmne, et lastekaitseorganite praktika mitmes riigis tekitab saadikutes hämmingut, mõnikord lausa viha. Hea, et petitsioonikomisjon on suutnud tõmmata probleemile suuremat tähelepanu. Nüüd on järg Euroopa Liidu võimuorganite käes, kes peaksid hakkama aktiivsemalt tööle tekkinud haiglase olukorra parandamiseks,” ütles Toom.

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga