Lapse elatisrahast ja muust kaasnevast: millal on isa ja ema võrdsed ja millal mitte

Selle aasta jaanuarist toimuvad Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroos tasuta juriidilised konsultatsioonid. Alustame iganädalast kõige aktuaalsemate küsimuste avaldamist, millega inimesed vastuvõtule tulevad, samuti paneme kirja asjatundjate antud vastused. Seekord vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Olen ametlikus abielus, kuid me ei ela mehega koos, laps elab minu juures, mees temaga ei tegele. Kas mul on õigus mehelt elatisraha nõuda?

Elatisraha ei sõltu sellest, kas vanemad on abielus või lahutatud. Seadus sätestab täpselt, et elatisraha  sissenõudmise tingimuseks on kaks asjaolu: vanem ei ela koos lapsega ja/või ei osale tema kasvatamisel ja hooldamisel. Niisiis tekkis isal sellest hetkest, mil te hakkasite elama eraldi ja lapse isa ei osalenud enam lapse hooldamisel, kohustus maksta emale igakuiselt lapse ülalpidamiskulusid (elatisraha).

Seadus näeb ette, et elatisraha minimaalmäär on pool kehtivast minimaalpalgast, 2015. aastal on see 195 eurot. Selle summa on isa kohustatud maksma sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte, on pensionär või mitte, töövõimetu või mitte. See on miinimum, mille vanem on kohustatud tagama igale oma lapsele sõltumata tema endaga seotud asjaoludest. Sellest summast vähem võib maksta üksnes juhul, kui kohus nii otsustab. Suurema summa maksmise ja maksmise tähtaegade suhtes võib kokku leppida suuliselt või notari juures. Kui see ei õnnestu, tuleb emal pöörduda kohtusse.

Kui elatisraha küsitakse summast, mis ületab 195 eurot, siis tuleb tõendada, et lapsega seotud kulud ületavad sätestatud miinimumi ja on mõistlikus vastavuses lapse vajadustega. Näiteks kui te taotlete 250 eurot kuus, siis see tähendab, et te kulutate lapsele 500, sest 250 on isa panus, 250 teie panus (vanematel on võrdsed õigused ja kohustused). Mõnikord võib ühele vanematest teha kohustuseks pidada last ülal suuremas ulatuses, kui on kohustatud teine lapsevanem. Sel juhul peab taotleja põhjendama niisuguse otsuse vajalikkust.

Ülalpidamiskulude suuruse arvestamisel võetakse arvesse kommunaalkulud pere ühe liikme kohta, kulutused toidule, õppetööle, ringidele, riietele, hügieenivahenditele jne.

Mõned isad nõuavad emadelt aruannet makstud elatisraha kasutamise kohta: tšekid piima, või jne eest. Niisuguseid nõudeid pean ma ebamõistlikeks, jagunevad ju kulutused aasta kestel erinevalt. Elatisraha maksmine ei eelda, et raha kulutatakse samal kuul, kui elatisraha on saadud. Peamine tingimus on, et raha kulutatakse lapse huvides.

Elatisraha võib välja nõuda ka tagantjärele ühe aasta eest. Arvestuslikuks punktiks elatisraha saamiseks loetakse nende väljanõudmise avalduse sisseandmine.

Mis puutub hagiavalduse kohtusse andmisse, kui see on vajalik, siis võib abi olla leheküljest kohus.ee, sealt leiab avalduse blanketi ja selle saab täita, kandes sisse nõutavad andmed.

Meie endine minia viis 7-aastase lapselapse alalisse elukohta Saksamaal ja keeldub teda meie juurde Tallinnasse lubamast. Meie, vanaema ja vanaisa, samuti lapse isa, tahame teda näha, aga raha Saksamaale sõitmiseks pole… Mida teha?

Kahjuks on vanaemal ja vanaisal väga piiratud võimalused. Mis puudutab isa õigusi, siis raskus seisneb selles, et laps on teises riigis. Antud juhul on tarvis määrata suhtlemise kord. See otsustatakse kas endiste abikaasade omavaheliste läbirääkimiste teel või kohtus. Seoses sellega, et laps elab Saksamaal, saab kohtuprotsessi algatada üksnes seal. Igas Euroliidu riigis lahendatakse lapsega seotud küsimused lapse elukohale vastavalt. Ka juristi on parem otsida just nimelt sellest riigist, teie olukorras Saksamaalt, kontrollides eelnevalt iga viimast kui spetsialisti või ettevõtet, nendega seotud vastukajasid. Ei maksa teha rahaülekannet ainult internetist leitud reklaami alusel.

2013. aastal määras kohus minu poja isale elatisraha, kuid ta ei maksa neid. Lapsega ta ei suhtle. Viimast korda kohtus ta lapsega 2011. aastal. Ma tahan teda isaõigustest ilma jätta. Kuidas seda saab teha?

Asjaolu, et isa lapsega ei suhtle ja elatisraha ei maksa, ei ole piisav alus isaõigustest ilma jätmiseks. Küll on see aga aluseks, et kohus määraks, et lapse saatuse üle otsustamise õigus on ainult ühel vanematest. Seda nimetatakse hooldusõigusest ilma jätmiseks. See tähendab, et isa saab jätta ilma igasugusest õigusest sekkuda lapse ellu, jättes talle üksnes kohustused, see tähendab elatisraha.

Seda, kummaga vanematest laps ise tahab koos elada, küsitakse lapselt endalt reeglina alates 10-aastaseks saamisest. Aga võib olla ka erandeid. Hooldusõiguse piiramise või äravõtmisega seoud küsimuse lahendamisel määrab kohus lapsele advokaadi, samuti kuulab ära sotsiaaltöötajate arvamuse. Sotsiaaltöötaja ja advokaadi arvamused lisatakse toimikule ja kohus võib neid otsuse tegemisel arvesse võtta.

Laps elab koos minuga. Lapse isa elab eraldi. Kui ma taotlen elatisraha, siis kas ta võib sellele viidates, et tema palk on kõrgem kui minul, nõuda, et laps antaks talle?

Seda nimetatakse lapse elukoha määramiseks. Siin tuleb arvesse võtta kahte asjaolu. Lapse suhtes on teil ühesugused õigused ja ühesugused kohustused, seepärast on isal õigus pretendeerida sellele, et laps elaks koos temaga. Kuid igal juhul on kõige olulisemad lapse huvid, seepärast ei hinda kohus mitte üksnes seda, kummal vanematest on suurem palk, kus on lapsel kõige parem elada tema psühholoogilise ja emotsionaalse arengu seisukohalt. Ma ei tea juhuseid, kus väike laps oleks isale antud üksnes seepärast, et isal on palk kõrgem ja korter suurem. Ja üldse pooldavad meie kohtud pigem emasid kui isasid. Selleks, et lapse elukoht määrataks isa juurde, on tarvis hoopis kaalukamaid põhjuseid kui vanemate palgaerinevus.

Ette valmistas Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga