Võlgade teemaga seoses on palju uut: lugege ja pidage meeles!

Käesoleval aastal on uue intensiivsusega tõusnud esiplaanile võlgade teema. Seda kinnitavad ka tasuta juriidilised konsultatsioonid Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

2016.aasta märtsis võtsin ma kiirlaenu 1000 eurot kaheks kuuks. Hiljem palusin ma, et mulle koostataks maksegraafik pikemaks ajaks. Mulle tuldi vastu, kuid võlg anti üle inkassofirmale, kuhu ma pidin maksma oma võla 18 kuu jooksul. Minu laenusummale lisati veel 200 eurot. Ma maksin kõik ära, kuid äkki sain juba teiselt inkassofirmalt kirja, et mul on võlg 2000 eurot ja ka viivist on kogunenud 1000 eurot. Telefoni teel selgitati, et tegemist on mingite uute nõuetega ja et kui ma ei ole nendega nõus, siis pöördugu ma politsei poole. Ma ei saa millestki aru. Mida peaksin tegema?

Muidugi on see mõnevõrra segane lugu. Kui ei ole pabereid ega inkassofirmade kirju nähtaval, ei saa sellele küsimusele täisväärtuslikku vastust anda. Esimene asi, mida tuleks teha, on võtta oma pangakonto väljavõte, pöörduda mõlema inkassofirma poole ning selgitada number-numbrilt välja olukord seoses teile esitatavate pretensioonidega.  

Peab ütlema, et niisuguste firmade töös esineb üpris palju vigu. Võib-olla on nad ka teile esitanud põhjendamatuid nõudmisi. Telefoni teel niisuguseid probleeme muidugi ei lahendata. Seepärast on väga tähtis saada kirjalikke selgitusi selle kohta, kes ja kellele on teie võlad üle andnud. Seejärel on alust firmadele pretensioonide esitamiseks või kohtu poole pöördumiseks.

Sain nädal aega tagasi e-posti teel kohtutäiturilt kirja, mille kohaselt võidakse meie korter minu mehe võla tõttu oksjonile panna. Mina, olles juba abielus, sain selle korteri kinkelepingu alusel vanaemalt. Kas niisugune korter võidakse minu mehe võlgade tõttu ära võtta?

Te saite korteri vanaemalt abielus olles. Seepärast ongi kohtutäitur arvestanud, et see on teie ühisvara. Ta ei võtnud aga arvesse seda fakti, et kinnisvara, mille üks abikaasadest on saanud kingituseks, loetakse lahusvaraks ning teise abikaasa võlgade eest see „ei vastuta“. Teil tuleb kõigepealt saada kinnistusraamatu väljavõte, et tuua selgust informatsiooni teie korteri omanike kohta. Kui täiendavaid pabereid ei ole vormistatud ning teie abikaasa ei ole omanikuna kirja pandud, ei ole vaja muret tunda.

Igal juhul tuleb kirjutada kohtutäiturile, kellelt olete kirja saanud, et omal ajal on antud see korter teile kingituseks. Tingimata lisage kinkelepingu koopia. Selle kõik võite saata e-posti vahendusel.

Minu pensioni küljes „ripub“ kolm kohtutäiturit. Pension aga on mu ainus sissetulekuallikas. Uue seaduse kohaselt  võib neist igaüks nagu võtta minu pensionist kuni 20 protsenti. Kas siis kokku võivad nad võtta 60 protsenti? Võlad sealjuures ei vähene, sest neile lisanduvad pidevalt mingid summad. Kuidas peaksin elama?

Alates 9. jaanuarist jõustusid Kohtutäituri seaduse ning Täitemenetluse kohta käivate seadusandlike aktide parandused, mis võimaldavad arestida kuni 20 protsenti sissetulekust, kui võlglane saab minimaalpalka.

Teie puhul neid protsente kokku ei liideta, sest teie ainus tuluallikas on pension.  Kohtutäituritel on võlgade sissenõudmiseks oma järjekord. Nad kas lepivad selle üle kokku või nõuavad sisse osade kaupa, kuid kokku mitte üle 20 protsendi. Mis puutub summade lisandumisse, siis lisatakse teie võlgadele kohtutäiturite töötasu. Siit ka vähenematute võlgade efekt.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Mul on häbi oma kergeusklikkuse pärast, kuid ma lubasin oma sõbranna mehel kanda oma kontole suure rahasumma, et võtta see kohe välja ning anda üle tema naisele. Tegin nagu palutud, mingit kviitungit ma sõbrannalt ei võtnud, kuid poole aasta pärast teatas tema mees, et mina olen talle selle raha võlgu. Kuidas ma saaksin selle olukorra lahendada?

Olukord on kahtlemata ebameeldiv ja keeruline. Esimene samm, mille saate astuda ebameeldivuste vältimiseks, on püüda oma sõbrannaga rääkida. Loodan, et ta kinnitab teilt selle summa saamist ning probleem lahendatakse perekonnas. Kui see õnnestub, võtke tingimata sõbranna mehelt allkiri, et tal ei ole teile pretensioone.

Teisest küljest katsume asjasse selgust tuua. Esiteks vaatame, mis on kirjutatud mainitud summa ülekande selgitusse. Kui selgituses ei ole mainitud võlga, krediiti vms, siis peab kreeditor selle summa tagasinõudmisel tõestama, et see raha anti võlgu, mitte ei kingitud.

Teiseks tuletage meelde, kas te oma sõbranna mehega ei kirjutanud sellega seoses alla mingitele dokumentidele. Kui ei, siis läheme jälle tagasi selle juurde, et võla fakti tõestamise koorel lasub kreeditoril.

Kui selgitus ongi olemas ja dokumendile on alla kirjutatud ning oma edasise tegevusega olete kinnitanud oma nõusolekut võlaga, siis kohtuliku arutelu puhul jääte kaotajaks teie. Pidage aga meeles: seda „võlga“ võib teie sõbranna mees nõuda ainult kolme aasta jooksul.

Mul paluti asutada firma. Kinnitati, et midagi rohkem minult ei nõuta. Seejärel võeti laene – minu elektronkaardiga. Nüüd on aga kohtutäitur esitanud võlanõude minule. Kuidas ma sellest hädast võiksin pääseda? 

Niisuguseid olukordi juhtub Eestis kahjuks üsna palju. Kui asi on jõudnud juba kohtutäiturini, siis tähendab see, et kohtuistung on juba toimunud ning on olemas kehtiv kohtuotsus.

Laenud võeti tõenäoliselt mitte niivõrd firma kui teie nimele. Kahju, et neid dokumente teil konsultatsioonidele kaasas ei olnud. On võimalikud variandid, mil edasikaebamise tähtaega on võimalik taastada, kuid ilma dokumentidega on järeldust äärmiselt keerukas teha.

Antud etapil jääb teil vaid üle korraldada koostöö kohtutäituriga, näiteks leppida kokku (tingimata kirjalikult) maksegraafiku üle.

Ja veel: võtke käsile firma likvideerimine. Muidu võib tulla ka muid üllatusi.

Sain aasta algul kohtutäiturilt paberi, mille kohaselt pean ma maksma üle 1000 euro ning 20 protsenti minu pensionist ta arestib. Samas dokumendis öeldakse, et väljamaksed võivad suureneda  viivise ning kindlasti suurenevad täitekulude tõttu. Minu pension on 390 eurot, muid tulusid mul ei ole ning ma ei saa maksta nii palju kui nõutakse. Kuidas peaksin tegutsema? Kas otsust võla väljanõudmise kohta on võimalik uuesti läbi vaadata? Ja kas minu korter võidakse oksjonile panna? 

Varem, kui kõne all olid alimendid, siis tulu, kui see ei ületanud minimaalpalka, oli võimalik arestida. Alates 9. jaanuarist 2018, seoses sellega, et võlgade hulk, millelt ei saa midagi välja nõuda (inimestel on kas ainult pension või erakordselt väikesed sissetulekud), on oluliselt kasvanud, seadust muudeti. Nüüd on selles öeldud, et kui võlga ei ole võimalik tagasi maksta muu vara arvel, siis on võimalik arestida mis tahes tulu, kaasa arvatud pensioni, 20 protsendi ulatuses.

Kohtutäiturilt kirja saamise hetkest (tähtis on ümbrikul olev pitser!) on teil õigus pöörduda kohtutäituri poole kaebusega. See kaebus esitatakse kohtutäiturile endale. Kaebuses võite paluda, et ta kas ei võtaks teie pensionist mitte 20, vaid näiteks 10 protsenti või loobuks üldse kinnipidamisest summalt, mis ei ületa teie pensioni. Siis aga tuleb teil lisada ka dokumendid oma kulude kohta, millega näitate, et näiteks elamiseks jääb teile kätte vaid 100 eurot.

Kohtutäitur on kohustatud teid 15 päeva jooksul välja kutsuma ja kaebuse läbi vaatsama. Pärast seda tehakse 10 päeva vältel kirjalik otsus. Kui see teid ei rahulda, on teil õigus see maakohtus edasi kaevata 10 päeva  jooksul kättesaamisest.

Mis puutub teilt võla väljanõudmise kohta käiva otsuse muutmisse, siis on asi selles, et kui kohtutäituril on jõustunud kohtuotsus teie võla kohta, on seda praktiliselt võimatu muuta. Teoreetiliselt võib rääkida edasikaebamise tähtaja taastamisest, kuid mitte teie puhul.

Kuna teil on alaline sissetulek pensionina, maksed aga laekuvad korralikult, ei ole kohtutäituril õigust teie elukohta müüki panna. Kui ta aga ikkagi kavatseb seda teha, tuleb teil pöörduda kohtu poole seoses sellega, et kavatsus korter oksjonil maha müüa on ebaseaduslik, kuna oma võla te kustutate õigeaegselt, võlasumma aga on korteri maksumusega ebaproportsionaalselt väike. Kohus loomulikult keelab korteri müügi.

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos saab registreeruda esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 672 0311. 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga