Võitlus rendipinnal: kuidas mitte kaotada

Järjekordse tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroos kõlanud küsimuste avaldamise hooaja lõpetame tihtipeale keeruliste suhete teemaga kinnisvaraomanike ja rentnike vahel.  

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Ma renditan garaaži, rentnik lõpetas rendimaksu tasumise. Telefonitsi temaga ühendust ei saa, mitu korda kirjutasin talle ja palusin garaaži vabastada, kuid kõik piirdus lubadustega. Garaažiühistule maksan mina ja  muidugi ei kavatse teha seda lõputult. Lisaks vajan garaaži enda tegemisteks, kuid puutuda võõrast autot ei raatsi. Teatasin rentnikule, et lõpetan temaga lepingu, vahetasin lukku. Mida te veel soovitate?

Raha sissenõudmiseks sobib kiirendatud kirjalik kohtumenetlus. Kuid teie kasuks tehtud otsus ei tähenda veel, et võlgnik auto eemaldab.

Oletame, et kohtus saavutate selle, et omanik on kohustatud auto ära viima. Aga kuidas seda teha? Kui tellite evakueerija, siis teie kulud ei kajastu kohtulahendis, peate tasuma need ise. Seejärel saate selle summa kohtu kaudu tagasi nõuda.

Lisaks, kui võlgnik ei maksa kohtu poolt määratud raha välja, on kohtutäituril õigus sõiduk arestida. Keeruliseks võib seda teha asjaolu, kui auto on registreeritud teise isiku nimele. Sel juhul asju tuleb ajada temaga.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Maakleri kaudu andsin korteri rendile ühele naisele. Allkirjastasime  rendilepingu. Ta pidi tasuma tagatisraha, kuid ei tasunud. Ja paar kuud ei maksnud korteri eest. Ja siis kadus. Loomulikult võtsin ühendust maakleriga ja otsustasin koos temaga rentnikut külastada. Selgus, et teler ja tolmuimeja on korterist kadunud. Need on loetletud minu asjade nimekirjas, kuid keegi ütles mulle, et kui mul vastavaid kassatšekke pole, ei suuda ma tõestada, et asjad on minu omad… Korteris olid naise riided, koos maakleriga panime need kotidesse ning jätsime ruumi. Seejärel  esitasin politseile avalduse varguse kohta, lõpetasin rendilepingu, vahetasin lukud. Mida veel saan teha või pean ette võtma? Ja kas saan selle korteri uuesti rendile anda?

Tšekk on vaid asjade maksumuse küsimus. Seda asjaolu, et korteris olid olemas televiisor ja tolmuimeja, tõestab vara loend, mida allkirjastasite teie ja teie üürnik. Sellest piisab.

Teine dokument, mida teil tarvis läheb, on selle vara loend, mis oli korteris siis, kui te sinna sisenesite. Loend peab olema allkirjastatud teie ja tunnistaja (näiteks teie maakleri) poolt.

Kui politsei algatab kriminaalasja ja leiab üürniku, esitate avalduse varastatud vara maksumuse ja teile varalise kahju tekitamise kohta ning avaldate soovi seda kahju siise nõuda.

Mis puutub mahajäetud asjadesse, siis kindlasti tehke neist foto ja loend. Senikaua kui politsei uurib asja, olete kohustatud need alles hoidma.

Kui otsustate oma avaldus tagasi võtta, peate saatma endisele üürnikule teate selle kohta, et ta peab oma asjad vastavaks kuupäevaks ära viima. Kui ei vii, kirjutage veel üks teade: et kavatsete tema vara hoida sellise ja sellise kuupäevani ning kui ta järgi ei tule, toimite sellega oma äranägemise järgi. Juhin teie tähelepanu asjaolule, et peate saama kinnituse selle kohta, et need teated on endise üürnikuni jõudnud.

Raha, mida endine üürnik ei tasunud, kriminaalasja raames ei ole võimalik saada. Te saate selle sisse nõuda tsiviilkohtumenetluse käigus või pöördudes Tallinna üürikomisjoni poole.

Ja uuesti anda korter rendile keegi ei keela, kui olete üürnikut lepingu lõpetamisest teavitanud.

Palju aastaid on mul ühes elumajas  kauplus. Korteriühistu poolt palgatud haldur teatas mulle suuliselt, et kolme kuu pärast lõpetab minuga tähtajatu üürilepingu. Vaidlesin vastu ja siis tõsteti mul rendimaksu tunduvalt. Kõik need otsused haldur võttis vastu aruteluta korteriühistu üldkoosolekul. Aga kui tal õnnestub  korteriühistu liikmeid veenda? Väidetavalt on uus rentnik juba leitud. Kas minuga käitutakse õiglaselt?

Lepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Erandiks on rendimaksu  tõstmise küsimus. Siiski tulenevalt asjaolust, et lepingus on selgelt määratud  protsent, mille võrra võib kord aastas rendimaksu tõsta, korteriühistu üldkoosoleku otsusega seda muuta ei saa. Ja tõsta rendimaksu suuremas mahus, kui lepingus kirjas, on samuti õigustamatu.

Aga lõpetada tähtajatu üürilepingu on tõesti võimalik igal ajal põhjust nimetamata ning kolmekuulise kirjaliku etteteatamisega. Ja siis on teil 30 päeva, et seda teatist vaidlustada. Kui ei vaidlusta, pöördub üürileandja  kohtusse avaldusega teie väljatõstmise kohta. Kohtukulud tasub kaotaja pool.

Teie olukorras kirjutaksin haldurile rendimaksu ebaseaduslikust tõstmisest. Kui aga saate temalt kirjaliku teate lepingu lõpetamise kohta ning vaidlustate selle kohtus, siis on teil palju võimalusi võita. Kõik sõltub loomulikult valitud taktikast.

Varsti lõpeb minu rendileping rentnikuga. Mis juhtub, kui ma seda ei pikenda, aga inimene jääb korterisse elama? Ja kui ta ei hakka rendimaksu maksma?

Kui pärast rendilepingu lõppemist rentnik jääb rendipinnale ja kahe nädala jooksul pärast lepingu lõppemist te ei teavita teda kirjalikult, et ta peaks välja kolima, tähtajaline rendileping muutub tähtajatuks.

Kui rentnik ei maksa ja võlgneb kolme kuu eest või enam, on teil õigus erakorraliselt, kolmekuulise etteteatamisega arvestamata leping lõpetada, paluda,et rentnik koliks välja ja võlad ära tasuks.

Kui määratud kuupäevaks ta ei koli välja, esitate tasuta avalduse Tallinna üürikomisjoni (Vabaduse väljak 10) – nõudega tunnistada leping lõppenuks ja tõsta rentnik sundkorras välja. Komisjon otsustab teie kasuks ja kohtutäitur teostab väljatõstmist.

Rentnikud – abielupaar on mulle võlgu. Naine sünnitab varsti. Korterisse  on sisse registreeritud ainult nemad, kuid ma tean, et tihtipeale elavad seal ka teised inimesed. Kas ma võin rentnikud välja tõsta? Kas on olemas selline seadusesäte, et rentnikke väikse lapsega välja tõsta ei tohi?

Sellist seadusesätet pole olemas. Oluline pole rentniku rasedus ega laste arv, vaid kas ta on rikkunud rendilepingut või mitte. Seega, kui saate tõestada, et korteris elab veel keegi, peate saatma neile kirjaliku teate nõudega lepingust kinni pidama ja teie õigusest see lõpetada, kui rikkumine ei lõpe. Lõpetamisest tuleb teatada 30 päeva ette.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos on sel hooajal lõppenud. Juristide vastused paljudele aktuaalsetele küsimustele on koduleheküljel  www.yanatoom.ee . Ilusat suve ja kontumiseni septembrikuus!

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga