See kibemagus sõna „pärandus“

Enamikule meie hulgast tulevad päranduse ja pärandamise probleemid nagu välk selgest taevast. Parem aga oleks end kindlustada ja õppida nende inimeste kogemustest, kes on selle teemaga juba kokku puutunud. Lugege, mida selgitavad juristid tasuta konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

 

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu vend on invaliid, talle on pandud psühhiaatriline diagnoos. Venna hooldaja on meie isa. Vennal on ühiselamus tuba. Kas see peab igal juhul jääma temale ja hiljem üle minema pärijale või seda võib käsutada (müüa) hooldaja? Ja mis saab siis, kui isa lahkub siitilmast enne venda? 

Isa võib selle toa ära müüa ainult siis kui on ühteaegu täidetud kaks tingimust. Esimene neist on tema hooldajaseisus (see tingimus, nagu ma aru saan, on juba täidetud). Teiseks peab olema kohtulik müügiluba. Ainuüksi hooldaja-staatus ei võimalda sooritada suuri tehinguid hooldusaluse kinnisvaraga.

Esitades kohtule taotluse toa müümiseks, peab hooldaja selgitama, kuhu läheb selle eest saadav raha.

Kui isaga peaks juhtuma midagi korvamatut, siis tähendab see, et teie vend jääb hooldajata. Seadus ei luba hooldust sugulastele peale sundida. Nii et kui nad sellega nõus ei ole, saab teie venna hooldajaks linn.    

Me võtsime mehega kahe peale eluasemelaenu ning olime kinnisvara kaasomanikud. Mees suri. Mitme kuu pärast saame mina ja mu poeg vormistada pärandi?

Tähtaega, mille jooksul te peate minema notari juurde, ei ole ette nähtud. Seadusega on kehtestatud vaid üks tähtaeg – pärandist loobumiseks. See tähendab, et kui teie ja poeg ei ole kolme kuu jooksul päevast, mil saite teada pärandaja surmast, notari juures pärandist loobunud, muutute automaatselt pärijateks.

Kuna kõne all on veel ka teie ja abikaasa ühine laen, soovitan ma vormistada pärandi võimalikult kiiremini, et laenuvõlad ei kasvaks.

Ma üürin munitsipaalelamispinda. Olen vabaabielus. Kui ma suren, kas siis minu elukaaslasel on õigus sellele toale?

Ei, seda õigust tal ei ole. Eluaseme üürilepingusse olete kantud teie, ametlikult abielus te ei ole. Seepärast, kui teie üürilepingut ei pikendata või te surete, peab naine sellelt elamispinnalt lahkuma.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu mees suri. Testamendi alusel oleme pärijad mina ja meie poeg. Kuidas oleks tehniliselt võimalik pärida aktsiad, mis olid mu abikaasal Venemaal?   

Kõik aktsiad, mis jäid teie abikaasast järele, jaotatakse teie ja poja vahel võrdsetes osades. Te võite pöörduda Eesti notari poole, kes saadab järelepärimise Venemaale, või siis otse Venemaa notari poole. Kui Vene Föderatsiooni on keeruline sõita, koostage volikiri selle inimese nimele, kes hakkab seal tegelema teie pärandi vormistamisega.

Me elame mehega korteris, mille sain hiljuti päranduseks oma vanematelt. Meil seisab ees abielulahutus. Kas mu abikaasal on õigus pretendeerida sellele kinnisvarale, kui vara jagamisele läheb?

Ei, seda õigust tal ei ole. Vara, mille olete saanud päranduseks, kuulub ainult teile. Mehel oleks sellele õigus, kui korter oleks läinud teie käsutusse vanematelt enne erastamist. Siis aga oleksite selle erastanud veel abielus olles. Sel juhul oleksite olnud mehega kaasomanikud ning pool sellest kinnisvarast oleks kuulunud talle.

Suri minu sõbranna, kes oli Eesti kodanik. Tema ainus pärija, vähese sissetulekuga poeg, elab Ukrainas. Kuidas ta saaks vormistada ema korteri oma nimele, kui tal puuduvad siiasõiduks vajalikud rahalised vahendid? Lisaks oli mu sõbranna võtnud pangalaenu. Kas tema poeg on kohustatud selle välja maksma?

Kuna pärandvara asub Eesti territooriumil, siis vormistatakse pärand meie seaduste alusel.

Teie sõbranna poeg peab minema Ukrainas notari juurde ja vormistama volikirja, näiteks teie nimele, et pärandus kätte saada. Volikirja saadab ta teile ning teil tuleb tellida selle tõlge eesti keelde ja kinnitada apostilliga. Selle dokumendiga peate minema Eestis ükskõik millise notari juurde ning avama pärandi. Kui pärandamisprotseduur ei ole lõpule viidud, ei ole selle kinnisvaraga võimalik sooritada ühtki tehingut. Pärandi jõustumiseks tähtaega ei ole. On sellest loobumise tähtaeg – kolm kuud sellest hetkest, kui pärija on saanud teada pärandaja surmast. Nõusolek pärandi vastuvõtmisega tähendab seda, et pärija võtab enda kanda ka pärandaja võlakohustused.    

Mu ema tegi testamendi minu venna ja poja kasuks. Probleem on selles, et vend elab Venemaal ja ütleb, et talle ei ole midagi vaja. Kohale sõita ta ei saa, pojal aga on suured võlad. Mis saab niisuguses olukorras pärandvaraks olevast korterist? Ja mis saaks siis, kui poeg loobuks pärandist? Kellele see üle läheks? 

Mitte kellelegi. Korter jääks lihtsalt „õhku rippuma“ ning mingi aja pärast esitaks korteriühistu kohtule taotluse selle võõrandamiseks linna omandusse. See läheks korteriühistule võlgnetava summa katteks.

Nii et teie pojal tuleb minna notari juurde, avada pärand ning tõstatada küsimus selle kohta, et teine pärija ei ole võimeline Eestisse kohale sõitma. Las notar otsustab, kuidas toimida. Võimalik, et ta soovitab teie vennale vormistada volikiri kellelegi sugulastest ning tema juba võtab pärandi vastu ja realiseerib selle teie venna kasuks.

Kui teie poeg on pärandi vastu võtnud, on ka temal õigus  müüa või kinkida talle kuuluv pool kinnisvarast, kuid esimesel juhul vaevalt et ostja leidub. Teisel juhul vaevalt jõutakse seda teha, sest vara läheb kindlasti üle kohtutäituri kätte, kes müüb selle teie poja võlgade katteks.

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos saab end registreerida esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.   

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga