Saage teada, kuidas näevad välja korrektsed töösuhted

Inimestel, kes tulevad tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse, on rohkesti kahtlusi seoses töösuhetega. Kas tööandja toimib õigesti? Milliseid veealuseid karisid peidavad vallandamine ja koondamine?

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Töötasin ettevõttes kuus aastat ja siis mind koondati. Kas tööandja vormistas kõik õigesti? Koondamisteatele ei ole ma veel alla kirjutanud.  Ja veel: tööandja on mulle palga võlgu. Millise kuupäevani on ta kohustatud selle mulle välja maksma?

Olles tutvunud koondamisteatega, võin öelda, et hüvitise määr, mille tööandja on kohustatud välja maksma, on märgitud õigesti. Nüüd maksab tööandja koondamise korral igal juhul välja ühe kuu palga.

Kui inimene on töötanud tööandja juures üle viie aasta, siis tuleb anda talle koondamisteade üle vähemalt kaks kuud enne niinimetatud X-päeva. Teie juhul ei ole sellest tähtajast kinni peetud. Seepärast tuleb teil märkida koondamisteatele selle kättesaamise kuupäev ning siis peab tööandja maksma teile veel ühe kuupalga – selle eest, et ta teatas teile koondamisest ette mitte kaks, vaid ühe kuu.

Mis puutub palgavõlga, siis on tööandja kohustatud maksma teile välja kogu raha teie viimasel tööpäeval. Kui ta seda ei tee, siis pöörduge töövaidluskomisjoni poole, märkides avaldusele selle brutopalga täpse summa, mille tööandja teile võlgu on. Komisjoni poole pöördumine on tasuta. Selle otsus tuleb anda üle kohtutäiturile, kes nõuab tööandjalt välja kõik, mis on teile ette nähtud.

Mind ja mu paarilist koondati päevapealt. Enne seda aga jäeti palk maksmata. Me esitasime avaldused töövaidluskomisjonile. Mõlemal juhul tegi komisjon otsuse nõuda tööandjalt välja meie maksmata jäänud palk. Mida peaksime edasi tegema? 

Tööandjal on õigus vaidlustada komisjoni otsus 30 päeva jooksul kohtus. Kui ta seda ei tee, siis selle aja möödudes  peate minema komisjoni ja paluma, et otsusele pandaks tempel otsuse jõustumise kohta. 30 päeva lugemine algab hetkest, mil teie tööandja on otsuse kätte saanud.  

Siis tuleb teil anda see dokument ükskõik millisele kohtutäiturile, kes hakkabki tööandjalt raha teie kasuks välja nõudma. Teie ise kohtutäiturile maksma ei pea, sest tema teenuste eest tuleb maksta teie endisel tööandjal.

Mina sõlmisin oma firma nimel eraisikuga ehitustöövõtulepingu. Töö, sealhulgas lisatöö, on tehtud, kuid peremees keeldub lõpparvet tegemast. Objekti üleandmis- ja vastuvõtuakti ei ole koostatud, kuid mul on olemas fotod. Mida peaksin tegema?

Objekti üleandmis- ja vastuvõtuakt kaitseb üldiselt teid kui ehitajat, sest kinnitab, et töö on tehtud ja pretensioone sellele ei ole. Teie kui töövõtja oleksite pidanud selle akti koostama, teatama sellest tellijale, kutsuma ta objekti ülevaatusele ning dokumendile alla kirjutama.

Koostage see akt nüüd. Kui tellija keeldub sellele alla kirjutamast, siis võite esitada talle pretensiooni ja arve. Kui ka see jääb vastuseta, on teie ainus variant kohtunõue. Sellele tuleb lisada teie koostatud üleandmis- ja vastuvõtuakt ning kõik, mis tõestab tellimust ja teie tööde sooritamist. Kui niisugust tellimust ei ole teil võimalik kinnitada, siis hüvitatakse teile tõenäoliselt vaid materjalide maksumus.

Olen pensionär ja saan pensioni siin, kuid olen juba seitse aastat töötanud Soomes. Oma tulud, kaasa arvatud pensioni, deklareerin ma Soomes ning maksud maksan samuti seal. Mis alusel võtab Eesti minu pensionilt tulumaksu? Kas siin ei ole tegemist topeltmaksustamisega? 

Topeltmaksustamisega teie puhul tegemist ei ole. Tõenäoliselt teile näib, et Eesti maksab teile vähem, vaid seetõttu, et olete hakanud saama oma kontole väiksemat pensioniraha. Ent teie puhul toimib teine süsteem. Kui te ei ole enam Eesti resident, siis maksustab Eesti pensioni alates esimesest eurost. Aasta lõpus on teil õigus esitada maksudeklaratsioon, et Eesti teeks ümberarvestuse ning tagastaks teile liigselt kinnipeetud raha.

Teie selgitustest aga nähtub, et tuludeklaratsiooni ei ole te Eestis kordagi esitanud.

Täpsema vastuse selle kohta, mis toimub teie pensioniga, võite saada Maksu- ja Tolliametist. Esitage sinna järelepärimine peadirektori nimele.

Minu töökohas kujundatakse ümber tootmisüksus, kuhu mind omal ajal tööle võeti. Tööandja tegi mulle ettepaneku kirjutada omal soovil lahkumisavaldus, kuid mina ei taha seda teha. Olen seisukohal, et niisuguses olukorras tuleb mind koondada. Tööandja aga keeldub koondamisest. Ta ütles, et võib anda tööd õhtuses vahetuses teisel ametikohal. Mind see ei rahulda. Mida soovitate mul teha?

Teie töölepingus ei ole kahjuks fikseeritud töö algus- ega lõpuaega. On vaid üldine töötundide arv. Antud juhul ei saa seadus kohustada tööandjat tagada teile töö näiteks alates kella 8-st kuni 17-ni.

Kui aga tööandja pakub teile teist ametikohta ja teise iseloomuga tööd ehk töölepingu muutmist, siis on tal teie keeldumise korral vaid üks väljapääs – teid koondada. Koondamise puhul on ta kohustatud maksma teile hüvitise ühe kuupalga ulatuses, samuti palgajäägi ja puhkuseraha.

Vallandamine omal soovil ei ole teie jaoks rahalises mõttes soodne.

Ma olen töötanud ettevõttes palju aastaid, kirjalikke pretensioone ei ole mulle kunagi esitatud. Olen saanud isegi preemiaid ja aukirju. Nüüd aga kutsus juhataja mind välja ja ütles, et ma tulen oma tööülesannetega halvasti toime. Praegu olen ma haiguslehel, kuid tunnen, et mind ootab kas koondamine või vallandamine paragrahvi alusel. Mida ma peaksin ette võtma?

Vallandamisprotseduur nii koondamisel kui ka paragrahvi alusel on ühesugune. Töölepingu igasugune lõpetamine eeldab, et tööandja annab töötajale üle kirjaliku teate, olles märkinud sellele, milline leping lõpetatakse, mis kuupäevast ja mis põhjusel.

Edastades teate, tööandja lihtsalt informeerib töötajat. Andes niisugusele teatele oma allkirja, kinnitab töötaja, et ta on sellega tutvunud. See on tähtis, sest teate üleandmise hetkest hakatakse arvestama 30-päevast tähtaega, mille jooksul on võimalik seda teadet vaidlustada.

Kui kõne all on koondamine, siis peab tööandja informeerima teid vähemalt kaks kuud ette ning maksma ühe kuu hüvitise, palga jäägi ning tasu kasutamata jäänud puhkuse eest. Kui teid koondatakse päevapealt, siis tuleb maksta teile kaks kuupalka (teatamata jätmise eest), veel ühe palga koondamishüvitiseks ning tasu kasutamata jäänud puhkuse eest.

Vallandamise paragrahvi alusel – juhul kui te ei ole sellega nõus – võib vaidlustada töövaidluskomisjonis. Avalduse blankett on komisjoni koduleheküljel. Sel juhul aga tuleb silmas pidada, et komisjoni või kohtu poole pöördumine ei muuda olukorda, kus te selles ettevõttes enam töötama ei hakka. Mõiste „töökohale ennistamine“ selle praktilises väljenduses enam ei eksisteeri.

Miks tuleb vallandamine paragrahvi alusel vaidlustada? Seepärast, et niisugune vallandamine jätab inimese ilma eri toetustest, mida tal on tavalise vallandamise korral õigus saada töötukassast. Juhul kui vallandamine tunnistatakse õigusevastaseks, on tööandja kohustatud maksma endisele töötajale ka hüvitist.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Me sõitsime Eestisse Ukrainast pärast seda, kui tööandja oli vormistanud meie jaoks lühiajalise tööloa. Töölepingut aga ta meiega sõlmima ei kiirusta, vaid ütleb, et see tööluba ongi meie tööleasumise kinnitus. Meie aga kahtleme selles ning palume selgitust, kuidas näeb välja vormistamine seaduse järgi?

Tööandja  taotles tööloa just teie jaoks ning seepärast on ta kohustatud teie eest täielikult vastutama. Kõiki vajalikke dokumente kontrollib Politsei- ja Piirivalveamet. Tööandja kirjutab töötajaga alla töölepingule, kuhu on märgitud töö täpsed parameetrid, lepingupoolte õigused ja kohustused, palgamäär ning õigus puhkusele. Lisaks kirjutab töötaja vajaduse korral alla ka dokumendile selle kohta, et ta on tutvunud tööohutuseeskirjadega.

Muide, kui te töölepingule alla kirjutanud ei ole, kuid olete saanud kas või mingit palka (mitte ümbrikus!) või on olemas inimesed, kes võivad teie töötamist tõestada, siis loetakse leping sõlmituks. Kui töölepingut ei ole olemas mitte mingisugusel kujul või see ei toimi, soovitan pöörduda Tööinspektsiooni poole.

Kui me ei ole nõus ettevõtte palgasüsteemiga (meil on kõigil samad palgad, kuid oleme seisukohal, et igas ametis peavad olema konkreetsed tariifid), siis kelle poole me peaksime pöörduma?

Siin on tegemist keerulise küsimusega. See ei ole täielikult juriidiline, vaid sotsiaalne. Tariifide kujundamisega tegeleb kas riik või erasektor, kes orienteerub olemasolevale praktikale. Seaduses ei ole selle kohta midagi öeldud.

Nagu ma aru saan, on teil tegemist eraettevõttega. Seepärast te võite esitada tööandjale taotluse põhjendatud arvutuste ja konkreetsete palgaettepanekutega. Vastuse peab ta andma ühe kuu jooksul. Hea oleks kaasata selle teema käsitlemisse ka ametiühing.

Teie algatus aga ei too tingimata kaasa positiivset tulemust. See sõltub eranditult tööandja otsusest.

Vormistasin end tööle, kuid kolme nädala pärast vigastasin oma jalga. Töötasin seejärel veel nädala. Kokku tuli üks kuu. Siis jäin haiguslehele. Hiljem aga helistati mulle töö juurest ja öeldi, et minu teeneid enam ei vajata. Kas niisugune vallandamine on seaduslik?

Te töötasite katseajal ning seepärast on niisugune vallandamine seaduslik. Katseajal on võimalik töötaja vallandada mis tahes päeval, isegi siis, kui ta on haiguspuhkusel. Muide, haiguslehe eest, mi kehtis teie töötamise ajal, peate saama tasu.

Kui inimene on töötanud kuu aega, tekib tööandjal kohustus tasuda tema eest sotsiaalmaksu. Pärast vallandamist on see maks „jõus“ veel kuu aega ehk teie olete veel kahe kuu jooksul ravikindlustuse kaitse all.

Tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos saab registreeruda esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 672 0311. 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

 

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga