Registreerimata abielu – kas ikka elada kaua ja õnnelikult?

Me oleme harjunud arutama olukordi, mis on seotud registreeritud abielusuhetega. Samas mõtleme üldiselt harva neile juriidilistele karidele, mis varitsevad inimesi registreerimata, ka vabaabieluks nimetatavas, suhtes. Kirjeldame mõningaid juhtumeid, mida on käsitletud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Võtsime elukaaslasega kahe peale eluasemelaenu. Maksime laenu tagasi. Hiljem aga läksime lahku. Mu endine elukaaslane kinnitab, et kuna me ei olnud seaduslikus abielus, kuulub korter vaid temale ning minul ei ole sellega midagi tegemist. Kas see on tõepoolest nii?

Ei ole. Dokumendid, mille te konsultatsioonile kaasa võtsite, näitavad selgelt, et korter oli vormistatud kahele isikule – teile ja teie vabaabielumehele. See tähendab, et ka pärast lahkuminekut kuulub pool mainitud kinnisvarast endiselt teile.

Elasin ühe naisega koos, kuid ametlikku abielu me ei sõlminud. Võtsime üheskoos laenu ja ostsime korteri, mille vormistasime ühisvarana. Nüüd on meie suhe lõpule jõudnud. Naine soovib korteri ära müüa, et saada pool selle hinnast, kuigi ostmise puhul maksis ta vähem kui poole. Makseid oma laenuosa eest ta samuti kordagi ei teinud. Laen jäi täielikult minu õlule. Kuidas sundida endist elukaaslast tasuma oma laenuosa? Pealegi tegin ma korteris oma raha eest remondi. Kas on temalt võimalik sisse nõuda poolt sellest summast? Kuidas oleks mul soodsam toimida – müüa korter ära või jätta endale?

Pangal on täiesti ükskõik, kes laenu tagasi maksab, kuigi see on teil võetud võrdsetes osades. Peamine, et makstaks. Te võite aga kaasomaniku eest makstud raha temalt kohtu kaudu sisse nõuda.

Nüüd remondikuludest. Vabaabielu suhtes kohaldatakse kaaslepingu sätteid. See tähendab, et kui te suudate tõestada, et teie kulul tehtud remont oli suunatud ühise eesmärgi saavutamisele, kuid seda ei saavutatud ja te läksite lahku, siis peab sellest järelduma, et ka teie parterisuhted lõppesid, aga teil on õigus nõuda kohtus kogu remondile kulutatud summa tagastamist.

Kui te ei soovi korterit säilitada, siis müüge see ära, kustutage laen, summa jääk jagage aga pooleks ning siis minge kumbki oma teed nagu laevad merel.

Kui tahate jätta korteri endale, siis tuleb endise elukaaslasega kokku leppida. Öelge talle, et vormistate laenu ainult oma nimele (seda oleks hea arutada enne pangaga selles plaanis, kas pank nõustub, et teie jääte ainsaks laenusaajaks). Naine aga vabaneb laenu maksetest ja kirjutab korteri teie nimele.

Olen Vene Föderatsiooni kodanik, Eesti elamisluba mul ei ole. Ma olen vabaabielus siin elava Venemaa kodanikuga. Me tahaksime oma suhted seadustada. Kus oleks seda parem teha – Venemaal või Eestis? Kuidas ma saaksin vormistada Eesti elamisloa?  

Sellel, kus te oma suhted vormistate, ei ole tähtsust. Kui te esitate avalduse Eestis, siis tõend selle kohta, et te ei ole registreeritud abielus, tuleb Saada Venemaalt. Kui otsustate abielluda Venemaal, siis niisuguse tõendi peab saama Eesti perekonnaseisuametilt teie tulevane abikaasa.

Kui olete abiellunud Venemaal, sõidate Eestisse ja legaliseerite kohalikus perekonnaseisuametis oma abielutunnistuse. Seega saab Eestis teatavaks, et te olete oma abielu registreerinud. Midagi muud elamisloa vormistamise protseduuri alustamiseks ei ole vaja.

Vajalike taotlusdokumentide loetelu ning ankeetide blanketid võib leida internetileheküljelt politsei.ee. Kõigele sellele tuleb lisada motivatsioonikiri, milles te kirjeldate, miks soovite elada Eestis, samuti tõendid mehe palga olemasolu ja teie ühise elukoha kohta.

Ravikindlustus, mis on samuti elamisloa saamiseks vajalik, vormistatakse kas haigekassas või kindlustusfirmas.

Võtke arvesse ka tähtsat momenti: Eesti elamisloa saamiseks dokumentide esitamise ajal peab teil olema kehtiv viisa ning piisav arv päevi meie riigi territooriumil viibimiseks.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Elan oma erastatud korteris koos vabaabielumehega. Ühiseid lapsi meil ei ole. Kui me abiellume, siis millised õigused minu kinnisvarale saab mees? Ma tahan, et ta ei jääks sellest korterist ilma, kui mina peaksin temast varem sellest maisest elust lahkuma.

Kõik, mille olete soetanud enne abielu registreerimist, on teie lahusvara. Abikaasade ühisvara on ainult see, mis on soetatud seadusliku abielu ajal. 

Kui teie surete enne abikaasat, siis saavad teie vara endale teie pärijad. Teie mees kuulub pärijate hulka ainult sel juhul, kui abielu vormistatakse ametlikult. Hakates kuuluma pärijate ringi, saab ta ametlikult õiguse osale teie pärandist, sealhulgas osale korterist. Kui ta aga jääb vabaabielumeheks, siis selleks, et ta jääks korterisse elama, on tuleb teil eluajal teha vastavad korraldused.

On võimalik sõlmida temaga juba nüüd notariaalne kokkulepe tema eluaegse üüri kohta (ehk õiguse kohta elada elu lõpuni korteris), mis kantakse – see on tähtis! – kinnistusraamatusse. Eluaegset üüri võib tühistada ainult tema nõusolekul ning kui nõusolekut ei ole siis erandjuhtudel kohtu kaudu. Eluaegne üür tähendab, et inimesel on õigus kasutada korterit, kuid ta ei saa võtta selle suhtes vastu mingeid otsuseid. Muu hulgas ei saa ta korterit müüa.

Sellisel juhul vormistab notar korteri teie pärijate nimele ning praktiliselt kõik selle kinnisvaraga seotud kohustused ( välja arvates tasu vee, gaasi jne eest, mida reaalselt tarbib teie elukaaslane) lähevad üle neile. Võimalikke võlgasid nõuab korteriühistu samuti mitte teie vabaabielumehelt, vaid pärijatelt, uutelt omanikelt. Kui nemad soovivad korteri müüa, siis ei saa teie elukaaslane kahjuks selle müümisest midagi. Hea, kui teie pärijad ostavad talle mingi elamispinna, kuid see on juba nende endi korralikkuse küsimus.

Teine võimalus on testament, millesse te märgite oma elukaaslase õiguse kasutada seda korterit elu lõpuni. Ja kui teie otsesed pärijad kavatsevad selle testamendipunkti vaidlustada, siis saavad nad seda teha ainult kohtus.

25. veebruaril kell 9 – 12 registreerib Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo telefonil 6720311 soovijaid tasuta juriidilistele konsultatsioonidele, mis toimuvad 28. veebruaril Narvas.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga