Pärandus. Kõiki lepitav seadus või tüliõun?

Sugulase surm on suur mure. Kahjuks kaasnevad sellega tihtipeale lisaks ka üleelamised pärandi ja pärandamisega seotud probleemide tõttu. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimuvatel tasuta konsultatsioonidel on see üks põhilisi teemasid. 

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Pärast ema surma jäi temast maha korter ning meie õega pärisime selle. Ma ei ela selles korteris ega ole seal ka kunagi elanud. Õde aga tahab, et ma hakkaksin selle eest maksma. Kas ma peaksin seda tegema või mitte? Ja kuidas ma saaksin oma pärandiosast vabaneda?

Muutudes pärijaks, võtsite endale teatud kohustused. Kuna korter kuulub nüüd teile õega pooleks, siis te olete kaasomanikud. Järelikult peate kandma kõik teie ühisomandiga seotud kulud, välja arvatud need, mis tulenevad otsesest tarbimisest (elekter, vesi) üheskoos. Samuti üheskoos tegema ka otsuseid seoses selle korteriga.

Selleks, et vabaneda oma pärandiosast, tuleb teil see kas ära müüa või kinkida. Sealjuures tuleb meeles pidada, et teie õel on eelisõigus teie pärandiosa ostmiseks. See aga tähendab, et te peate kirjalikult informeerima oma õde soovist oma osa ära müüa ning andma talle aega teie ettepanekule vastamiseks. Kui ta ei ole nõus teie osa välja ostma, siis on võimalik otsida muud ostjat.

Poolt korterit on muidugi äärmiselt keeruline müüa. Ühe variandina on võimalik pöörduda kohtu poole kaasomandi lõpetamiseks ehk faktiliselt korter jagada. Niisuguses avalduses tuleb tingimata esitada oma jagamise variant: müük oksjonil ja saadud summa jagamine või jääb omanikuks teist ainult üks ning teine saab rahalise kompensatsiooni.

Ma tõin Venemaalt siia oma ema, kes siin suri. Temast jäi Pihkva oblastis maha korter. Mina olen ainus pärija. Kus on võimalik pärandit vormistada? Küsin seepärast, et pool aastat, mis on Venemaal ette nähtud pärandi avanemiseks, hakkab läbi saama.

Seadus lubab avada pärandi kahes kohas: pärandaja viimases elukohas või kinnisvara asukohas. Teie juhul tuleb teil tähtaja rikkumise vältimiseks informeerida Venemaa notarit, kui te alustate pärandi avamise protseduuri Eestis.

Asi on keeruline selle poolest, et kui te vormistate end pärijaks siin, Eesti notari juures, ei saa te ikkagi Venemaal asuvat korterit enda nimele vormistada. Selleks on vaja lasta teha kõigist dokumentidest notariaalselt kinnitatud tõlge vene keelde ning juba Venemaal vormistada korter enda nimele, käies selleks läbi vajalikud instantsid. Venemaa notari nõusolekul võib muidugi saata talle (tähitud kirjaga või soovitatavalt kulleriga) vene keelde tõlgitud pärandustõendi. Siis võib Vene Föderatsiooni notar hakata teie asjaga tegelema.

Minu tütar suri. Temast jäid maha ainult võlad. Mina, tema lapse hooldaja, vormistan praegu tema nimel kohtu kaudu pärandist loobumist. Seejärel loobun pärandist mina ning siis minu tütre isa. Ja nii edasi. Notariaalkontoris soovitati mul pärandus vastu võtta, hiljem aga tunnistada surnud tütre pankrotti. Mida soovitate teie?

Pärandist loobumine, isegi kui vormistatakse mitmekordselt eri inimestele, on protsessuaalselt märksa lihtsam ja vähem kulukas protseduur kui surnu pankroti väljakuulutamine. Pankroti väljakuulutamine on omaette kohtuprotseduur ning toob kaasa lisakulutusi. Sealjuures peate kandma ka kulud seoses pärandusega ning teile vastava tõendi väljaandmisega.

Pärandist loobumiseks on teil kui hooldajal aega kolm kuud, arvates sellest, kui kohus on andnud loa pärandist loobumise vormistamiseks. Kõigil järgmiste ringide potentsiaalsetel pärijatel on loobumiseks samuti kolm kuud, kuid sellest päevast, mil notar on teatanud pärimisvõimalusest. Te võite kutsuda kõik sugulased kokku ja vormistada pärandist loobumine notari juures üheskoos.

2010. aastal suri mu poja isa. Meil ei olnud sellest aimugi, notar saatis teate alles nüüd. Mu poeg vastas, et ta on nõus päranduse vastu võtma, kuid ei soovi kohtuda teiste pärijatega. Kas see on võimalik?

See on võimalik, sest notar hakkab töötama pärijate kindlakstegemiseks alles pärast seda, kui keegi on tema poole pöördunud pärandiasja alustamiseks. Sugulastega peab notar tingimata kohtuma. Teie poeg võib iseseisvalt notari juurde minna, vormistada dokumendid ning saada seejärel tõendi pärijaks saamise kohta.

Ent võttes arvesse seda, et notar ei jaota mingeid pärandatud rahalisi vahendeid ega müü vara, tuleb teie pojal ikkagi ülejäänud sugulastega suhelda, et saavutada kokkulepped ja fikseerida notariaalselt vara jagamine. See tähendab, et kaaspärijatega tuleb ikkagi rääkida.

Mu õde sai omal ajal vanematelt raha oma potentsiaalse pärandiosa arvel ja kirjutas tõendi selle kohta, et ta loobub vanemate korterist. Nüüd aga, kui meie ema suri, notar aga algatas pärandimenetluse, teatas õde oma pretensioonidest. Kas tema ülalmainitud allkiri on kehtiv ja kas see võib saada tõendiks, et õde on oma pärandiosa juba kätte saanud? 

Vaatame kõigepealt selle tõendi teksti. Selles on öeldud, et teie õde sai raha, kuid selgelt väljendatud keeldumist pärandist pärast teie ema surma selles dokumendis ei ole. Veel enam, mis tahes avaldus pärandist loobumise kohta koostatakse notariaalselt. Seda teil samuti ei ole. See aga tähendab, et mainitud tõend ei ole pärandist loobumise aluseks.

Muidugi võib pöörduda kohtu poole ja vaidlustada teie õe pärandiosa suuruse. Ülalmainitud tõendi ja tunnistajate ütluste alusel on võimalik tõestada, et osa pärandvarast (tuleb esitada eksperthinnang korteri turumaksumusele tõendi kirjutamise hetkel) on teie õde juba kätte saanud.

Minu mehel on esimesest abielust tütar. Mis juhtub siis, kui hakatakse jagama maja ja suvilat, mis kuuluvad meile mehega võrsetes osades? Kas tema tütar võib pretendeerida korterile, mis jääb minu emalt mulle kui ainsale pärijale?

Te märkisite õigesti: kogu teie abielu ajal soetatud vara kuulub teile abikaasaga võrdsetes osades. Seepärast päritakse pärast ühe abikaasa surma ainult poole varast. Pärast teie abikaasa surma jaotatakse tema pool varast teie ja tema esimesest abielust sündinud tütre vahel.  

Kogu vara, mis on saadud pärandiks või kinkena, on lahus vara ning ei kuulu jaotamisele. Järelikult teie päranduseks saadud korter ei muutu teie ühiselt soetatud varaks ning teie abikaasa tütrel esimesest abielust ei ole õigust sellele pretendeerida. Pärast teie surma ei ole teie abikaasa tütar teie pärija.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Minu endine abikaasa suri. Tema abieluväliselt sündinud poeg päris osa garaažist, mille ma soetasin, kui olin tema isaga abielus. Ta tahab saada poolt summast. Ent mina ei saa ilma selle poja nõusolekuta mainitud garaaži ära müüa ning enda omaks ma seda samuti pidada ei saa. Mida peaksin tegema? 

Tegelikult võib teie eksabikaasa poeg pretendeerida mitte poolele summast, vaid 25 protsendile. Kui rahumeelselt ei õnnestu kokkuleppele jõuda, siis tuleb jaotada see garaaž kohtu kaudu. Seejärel võite teie näiteks müüa oma osa ilma teise pärija nõusolekuta, kuid ta ise selle ostmisest keeldub.

Kui te soovite, et see garaaž jääks teie kasutusse ja omandusse ning kui on olemas sellekohane kokkulepe teie ja eksabikaasa poja (kaasomanike) vahel, siis saate pöörduda notari poole ning pojale kuuluva veerandi garaažist välja osta, makstes 25% selle maksumusest. Kui teil aga ei õnnestu kokkulepet saavutada, saab omandi jaotada ja selle ümber vormistada kohtu poole pöördudes.

Mu poeg suri pool aastat tagasi, temast jäi maha laenuga ostetud korter. Tema lesk ja lapsed elavad välismaal. Siia nad tagasi tulla ei soovi. Mis saab pärandist?

Keelduda pärijad enam ei saa, sest on möödunud rohkem kui kolm kuud, mille vältel oli võimalik vormistada pärandist loobumine. See tähendab, et teie poja pärandus jääb tema lesele ja lastele.

Nüüd, kuna korter on koormatud laenuga, kasvavad nende võlad. Seepärast on nende huvides lahendada see probleem võimalikult kiiresti. Nad peavad kas võtma pärandi vastu ja maksma võlad või kinkima selle omandi edasi, ning siis hakkab võlgu maksma see, kes vara vastu võtab.

Venemaal suri minu vend. Temast jäi maha maja, mille pärisime mina ja mu õde. Lapsi vennal ei olnud. Me tahame loobuda majast tema kadunud naise õe kasuks. Kas nii on võimalik teha.

Kuna inimene, kelle valdusse te tahate anda maja, ei ole teie venna liinis sugulane, siis kõige lihtsam variant oleks teil pärand vastu võtta ning vormistada seejärel kinkeleping teie venna kadunud abikaasa õe nimele.

Ema jättis testamendi minu nimele, kuid pärast tema surma hakkas mu venna endine naine, kes on tema hooldaja, nõudma vennale kohustuslikku pärandiosa (25%). Mina ei ole sellega muidugi nõus, sest vend mõnitas ema, ei hoolitsenud tema eest…

Siinkohal on tähtis mõista, et kohustuslikule osale pärandist on õigus isikul, kelle suhtes oli pärandajal surma hetkel kohustus teda ülal pidada. Kui teie emal niisugust kohustust teie venna suhtes ei olnud, siis peab notar seda teadma. Arvan, et kõik laheneb teie kasuks.

Järgmine kord käsitleme testamente ja kinkelepinguid.  

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga