Olen võlgu, ei vaidle vastu. Maksan ära, aga mitte niipea

Sõna „võlg“ ja see teema üldse kõlavad paljudel tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos. Kui inimene on võlgu või talle ollakse võlgu, siis muutub elukvaliteet tahes-tahtmata halvemuse poole. Mida teha? Võib-olla pöörduda ehk juristi poole?

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Mulle kirjutati välja trahv. Selle maksmiseks anti 15 päeva aega. Kui ma ei suuda trahvi selleks ajaks maksta, siis mis mind ees ootab?

Teil on 15 päeva jooksul kaks teed: kas ajatada trahv, osutades, et summa on teie jaoks liiga suur ning te saate maksta vaid teatud osa kuus, või lasta minna kõik isevoolu teed ning põgeneda pärast inkassofirma eest, kelle kätte see trahv 15 päeva pärast automaatselt läheb.

Ma olin vabaabielus ning me vormistasime kahe peale korteri järelmaksuga. Peagi aga jäime maksujõuetuteks. Kogunesid võlad ning korter tuli maha müüa. Maksta jäi veel 16 000 eurot. Mu elukaaslane suri ning kogu võlg langes minu õlgadele. Olen töötu ja kasvatan kaht last. Pank tuli mulle vastu, maksan 60 eurot kuus, kuid ka see ei ole kerge. Kas on mõtet kuulutada välja enda kui eraisiku pankrot?

Asjatundjad räägivad, et sellel on mõtet siis, kui võlasumma on 20 000 eurot või suurem. Mispärast? Aga seepärast, et eraisiku pankroti protseduur ise toob endaga kaasa kulutusi. Juba kohe alguses on vaja tagatist (ligikaudu 2 000 eurot), et maksta kinni pankrotihalduri kulud.

Lisaks sellele teeb eraisiku pankrot elu oluliselt raskemaks. Näiteks, kui teil on niisugune „märk“ küljes, ei saa te enam laenu võtta. Teie puhul, kui maksegraafik on olemas ning teie maksate korralikult, siis ei soovita ma teil eraisiku pankrotti välja kuulutada.

Me jäime mehega suure rahasumma võlgu. Oli kohtuprotsess. Selle tagajärjel pandi meie korter oksjonile. Kohtutäitur meiega kontakti ei võtnud ega ole midagi pakkunud. Kas tõesti me kõik, sealhulgas koos meiega elav tütre perekond, kellel ei ole võlaga midagi tegemist, satume tänavale? Lisaks sellele on selge, et oksjonil ei anna keegi meie vara eest sellist raha, mis võimaldaks võla katta.

Teil tuleb püüda oksjonit edasi lükata, et ise seda vara müüa. On vaja esitada kohtutäiturile sellekohane kirjalik avaldus, rõhutades, et enne oksjoni kuupäeva väljakuulutamist ei teadnud te kohtutäituri tegevusest midagi ning ei saanud temaga mingeid läbirääkimisi pidada. Taotlege tingimata ka oma avaldusele kiiret vastust.

Kui mu lapselaps kavatses osta korteri, palus ta minult abi. Ma kandsin tema ja ta mehe kontole suure rahasumma. Nad andsid mulle allkirja, et on võtnud selle raha võlgu 2003. aastani. Seda aga ei ole nad mulle siiani tagasi andnud. Kas ma võiksin pöörduda kohtu poole?

2003.aastast hakkas jooksma kolmeaastane tähtaeg, mille jooksul te saite võlga välja nõua. Praeguseks on see tähtaeg möödunud ja teie nõue on kahjuks lootusetult aegunud. Kohtusse sellega minna ei saa. On võimalik vaid jätkata isiklikult raha tagasinõudmist.

Korteril on kaks omanikku, kellest üks olen mina. Ma ei ole sellel elamispinnal kunagi elanud, see asub teises linnass. Hiljuti aga kirjutas mulle kaasomanik, et ma olevat talle võlgu kommunaalteenuste eest ning kogunenud olevat suur summa. Kuidas sellest aru saada?

Teie vastutate ainult selle osa tasumise eest, mis kuulub teile: kommunaalteenuste ja kütte eest. Sealjuures gaasi ja vee ehk selle eest, mida te tarbinud ei ole, maksma ei pea.

Soovitan teile kui omanikule pöörduda korteriühistu esimehe poole ning nõuda välja selle korteri arved. Nende alusel saate välja arvutada oma makseosa. Korrutage see aastate arvuga, mille jooksul te korteri eest ei ole maksnud, ning saate tasumisele kuuluva summa.

Minu võlgade ajalugu (krediidivõlad) on veninud ammu. Ent viimased seitse aastat on olnud täielik vaikus. Ma ei ole saanud kohtutäiturilt mingeid teateid. Mu konto on aga endiselt arestitud. Tahaksin, et see aresti alt vabastataks. Kuidas seda saavutada?

Kõigepealt tuleb teil pöörduda kohtutäituri poole ning selgitada välja oma võla praegune olukord. Te peate aga arvestama, et võlale lisandub ka korralik rahasumma kohtutäituri teenuste eest.

Pärast seda, kui olete võlasumma teada saanud, on võimalik taotleda makse ajatamist, kui võlausaldaja on muidugi nõus saama korraga väikese summa, kuid see-eest regulaarselt.

Kui teie juhtum on antud üle teisele kohtutäiturile, siis võtke kontakti kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojaga ning küsige selle inimese andmeid.

Kas kohtutäituril on  õigus pidada kinni võlamakseid, jättes pensionäri pangakontole minimaalpalgast väiksema summa?

Kohtutäitur võib pidada kinni kuni 50% pensionist. Kui aga pension on teie ainus tulu, siis on teil õigus pöörduda kohtutäituri poole avaldusega väiksema summa kinnipidamiseks. Üldiselt nõuab seadus, et pensionäri kontole jäetaks vähemalt 50% rahvapensioni määrast.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Mulle 500-eurose võla maksmise kokkulepitud tähtaeg on möödas. Võlgnik varjab end, telefoni ei võta. Kuidas ma saaksin selle raha tagasi?

Raha võite tagasi saada kahel viisil. Esimene: pöördumine inkassofirma poole. See võib teilt võla üle osta (see tähendab, et teile makstakse kohe välja näiteks 60% võlasummast) või hakata täitma teie ülesannet võlg välja nõuda. Heal juhul saate teie oma 500 eurot tagasi, võlgnik aga maksab inkassofirmale selle töö eest veel näiteks 200 eurot.

Teine viis on pöördumine kohtu poole ja kiirendatud menetlus. See tähendab menetlust, mille puhul ei ole kohtuistungeid, vaid asja arutatakse esitatud dokumentide alusel. Niisugune menetlus eeldab riigilõivu tasumist 3% väljanõutavast summast, kuid mitte vähem kui 75 eurot.

Avaldus võla väljanõudmiseks esitatakse elektrooniliselt. Kohus saadab selle edasi võlgnikule ja annab vastamiseks 15 päeva. Kui võlgnik, kes on kohtult kirja saanud, ei vasta sellele, siis teeb kohus automaatselt otsuse teie kasuks, kohustades võlgnikku hüvitama teile ka riigilõivu. Te annate otsuse üle kohtutäiturile, kes peabki võlgnikult kinni kogu teile ettenähtud summa.

Kui võlgnik on mainitud tähtaja jooksul esitanud vastulause, siis läheb avalduse läbivaatamine üle tavamenetlusse.

Mulle pakuti võimalust teenida raha Poolas,  kuuludes asutatava firma juhatusse ja olla selle osanik. Öeldi, et on vaja ainult sõlmida lepinguid teiste firmadega. Sõitsink kohale, mind  vormistati ametisse ja ma sõlmisin lepingud. Tulin Eestisse tagasi ning mõne aja pärast hakkasin saama arveid erinevatelt Poola organisatsioonidelt. Pöördusin oma „heategijate“ poole, öeldes, et tahan oma osa firmas loovutada ja selle juhatusest lahkuda. Nad ütlesid, et kõigepealt tuleb mul arved kinni maksta. Aidake selles asjas selgusele jõuda! 

Võlad on mitte teil, vaid firmal. Kuni firma ei ole tunnistatud maksejõuetuks, siis võlausaldajad teie juurde ei tule. Firma võib kirjutada teise isiku nimele ka koos võlgadega.

Pean aga teie tähelepanu juhtima asjaolule, et mõnedes Euroopa Liidu riikides kehtib järgmine reegel: kui firma on pankrotis (see tähendab, et sellel on suured võlad ning pankrotiavalduse on esitanud mitte juhatuse liige, vaid võlausaldajad), siis vastutab juhatuse liige kohustuste täitmise eest oma varaga. Ja kui teie firma on võlgu riigile, siis Poola maksuamet esitab orderi võla väljanõudmiseks Eesti maksuametile, kes hakkabki teilt mainitud võlgnevust välja nõudma.

Järeldus on niisugune: mida kiiremini te selle firma suhtes selgusele jõuate ja kirjutate selle uue omaniku nimele, seda kiiremini saate vältida võimalikke tagajärgi.

 Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Yana Toomi büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12.

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga