„Mul on juba kuus aastat auto, mida…pole olemas“

„Elan Narvas. Töö leidmisega on meie linnas suuri probleeme. Seepärast on arusaadav, et paljud on alati rõõmuga valmis lisa teenima. Kord palus üks tuttav,  et aitaksin ühel inimesel autot osta. Linnas teda parajasti ei olevat, kuid autot on kiiresti vaja. Kui ma kirjutan selle enda nimele, saan 150 eurot. Olin siis äsja saanud kaheksateistkümne aastaseks, altvedamise peale ei mõelnud ja olingi kergesti nõus.“

„Tuli keegi tundmatu mees ja me sõitsime autoregistrisse ja vormistasime kõik. Tõsi küll, tehnilise passi võttis ta minult kohe ära ja lubas, et järgmisel päeval registreeritakse auto ümber teisele nimele.

Järgmisel päeval näitas mees mulle auto ostu-müügilepingu ainsat eksemplari. Mina kirjutasin sellele alla ning auto kadus minu akende alt. Unustasin isegi sellele mõelda.

See tuli mulle meelde alles kolm aastat hiljem, kui hakkasid kehtima uued kindlustuseeskirjad. Kindlustusfirma hakkas minult nõudma 55 eurot kuus. Selgus, et auto oli endiselt minu nimel.

Mina ega mu tuttav ei suutnud selles loos figureerinud nimesid enam meelde tuletada. Jooksin ikkagi mööda eri instantse. Autoregistris nimetati kaht võimalust: kas kirjutada auto kellegi nimele (aga kes sellega nõus on?) või käia iga kahe aasta tagant nende juures ja prügila dokumendi alusel auto maha kanda.

Politseist öeldi, et autol on kaks venemaalasest kasutajat (kuidas need ilma minu nõusolekuta tehnilisse passi kanti, on arusaamatu). Pealegi ei ole sõiduk enam kindlasti Eestis, vaid tõenäoliselt Venemaal.

Arvan ise, et kas auto numbrid löödi üle või müüdi see hoopis varuosadeks. Kui see oleks olnud sõidus ja ei oleks kolme kuu jooksul Eestisse tagasi saabunud, oleks mul tekkinud probleeme Venemaa tolliga. Kõik oli aga vaikne.

Narvas ei ole ma ainus, kes on sel viisil alt läinud. Ühel tütarlapsel tekkis kord kolm autot ja igaühe eest nõuab kindlustaja 200 eurot kuus. Ühesõnaga tüssati teda põhjalikult.

Kuidas ikkagi vabaneda auto omandiõigusest ja kindlustusmaksu tasumisest?“

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova:

„Ütlen kõigepealt, et auto kasutaja tohib sellega piiri ületada ainult omaniku volitusega. Te räägite, et mingit volikirja te auto kasutamiseks ei vormistanud. Kui auto üle piiri sõitis, võidi volikiri lihtsalt võltsida.

Kuna auto ostu-müügileping osutus tegelikult pettemanöövriks, tuleb teil esitada politseile avaldus „autoärikate“ salakavala mahhinatsiooni ehk teie nimele kirjutatud auto ärandamise kohta. Ärandamiskohaks märkige see, kus te autot viimast korda nägite. Avaldus viige politseisse isiklikult või saatke tähitud kirjaga.

Märkega avalduse vastuvõtmise kohta proovige esitada kindlustusfirmale avaldus, et auto ärandati, teie olete pöördunud politsei poole ning kindlustust sellises olukorras maksta ei saa.“

Möödus veel kolm aastat…

Tasuta juriidilisest konsultatsioonist, mille narvalanna oli saanud Yana Toomi büroos, möödus veel kolm aastat. Otsustasime teada saada, kas tal õnnestus olematu auto omaniku staatusest vabaneda.

„Ei, see on mul ikkagi kaelas,“ selgitas neiu. Tehnoülevaatustel ma muidugi ei käi, kindlustust ei tee. Järgisin juristi soovitusi, kuid avaldust ärandamise kohta politseis vastu ei võetud. Seal ei taheta tegelda autoga, mida juba ammu meie riigis ei ole.“

Politsei: võib pöörduda kohtusse   

Kui palju selliseid juhtumeid on Narva politsei registreerinud viimase kolme aasta jooksul? Kas politsei võtab vastu auto ärandamise avalduse või reageerib kuidagi teistmoodi? Kas on mingi reaalne võimalus selline auto kaelast ära saada? Esitasime need küsimused  Narva politseijaoskonna juhile Sergei Andrejevile.

„Teie kirjas kirjeldatud juhtumid ei ole politseini jõudnud ega kajastu meie statistikas,” nentis ta.“Tuginedes teie poolt edastatud andmetele, viitab kõik sellele, et inimene annab vabatahtlikult oma nõusoleku teades algusest peale  sõlmitava kokkuleppe detaile. Kuigi kirjeldatud tehingus puuduvad kuriteotunnused, saavad siiski osapooled võimalike vaidluste korral kohtu poole pöörduda tsiviilkorras. Ülejäänud küsimustega sõiduki registreerimise kohta peab pöörduma Maanteeameti poole.”

Maanteeameti selgitus

“Ilmselt on tegemist välismaalaste nimele registreeritavate sõidukitega”, ütles Maanteeameti sõidukite registriosakonna juhataja Martti Kangur. „Nimelt peab välismaalasel sõiduki Eestis registreerimiseks olema nn Eesti isikust (st Eestis registreeritud juriidiline isik või füüsiline isik, kes on Eesti kodanik või omab elamisluba/-õigust) esindaja, kes kantakse liiklusregistrisse vastutava kasutajana.“

Vastutav kasutaja peab Kanguri sõnul tagama sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.

„Sõiduki välismaalasest omaniku ja vastutava kasutaja vahelised kokkulepped on tsiviilõiguslikud, nende sisu ei pea sõiduki registreerimisel Maanteeametile avaldama. On siiski olnud kuulda, et teatud juhtudel on tehingud olnud ka tasulised,” tunnistas Martti Kangur.

Ta märkis samuti, et vastutaval kasutajal on võimalik taotleda enda registrist kustutamist, kui alus, miks ta registrisse kanti, on ära langenud (nt eespool viidatud kokkulepe on kehtivuse kaotanud). “Käesoleval aastal on selliseid taotlusi laekunud Maanteeametile 41 tk. Menetluse käigus kuulatakse võimalusel ära ka sõiduki välismaalasest omanik. Kui avaldus rahuldatakse ja uut vastutavat kasutajat ei määrata, kustutatakse sõiduk liiklusregistrist,” lisas Kangur.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga