“Mind määrati eestkostjaks”: mida see tähendab ja mida tuleb silmas pidada

Ükski inimene ei ole kindlustatud selle eest, et kord võib ta muutuda osaliselt või täielikult sõltuvaks teisest. Ja see teine võib saada eestkostja või hooldaja staatuse. Käesolevas materjalis on juristi nõuandeid, ministeeriumi soovitusi ja muud sellealast kasulikku teavet.

Kõigepealt mõned juhtumid tasuta juriidilistelt konsultatsioonidelt, mida juba ligi viis aastat on korraldanud Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo. Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

„Mu vanemad soovivad, et vormistaksin end nende eestkostjaks. Ma ei näe selle järele vajadust, sest elan nagunii nendega koos ja abistan neid. Mida peaksin tegema?“

„Eksisteerivad kaks mõistet – eestkostja ja hooldaja. Neil mõistetel on täiesti erinevad juriidilised tagajärjed ja vormistamise periood.

Hooldaja on see, kes aitab inimesel tema igapäevaste asjadega toime tulla. Hooldus vormistatakse elukohajärgse sotsiaalosakonna kaudu. Oma kohustuste täitmise eest saab hooldaja teatud summa. Selliseid summasid maksavad kohalikud omavalitsused ja need on erinevad. Näiteks Tallinnas makstakse käesoleva aasta 1. jaanuarist 50 või 100 eurot kuus, olenevalt hooldatava isiku puude liigist.

Eestkoste määratakse sel juhul, kui inimene ei ole oma füüsilise või vaimse seisundi tõttu võimeline vastama oma tegude tagajärgede eest. Eestkoste määramiseks tuleb samuti alustada sotsiaalosakonnast, kuid otsuse selle kohta, olles vaadanud läbi kõik vajalikud dokumendid (sealhulgas meditsiinilised), teeb kohus. Eestkostja teeb eestkostetava nimel sõna otseses mõttes kõike, lahendades muu hulgas tema varalisi (samuti kohtu loal) ja rahalisi küsimusi. Mingit toetust riik eestkostjale ei maksa. Ent eestkostjal on õigus taotleda kohtus talle tasu määramist eestkostetava vara arvel. Sotsiaalosakond võib aga paluda, et hooldaja või eestkostja oma töö kohta aru annaks.

Teie puhul ma erilist vajadust hoolduse või eestkoste taotlemiseks ei näe. Rääkimata juba sellest, et  eestkostet teie vanematele vaevalt määratakse, kuna nad on füüsiliselt ja vaimselt täiesti terved. See tähendab, et perearst lihtsalt ei anna otsust eestkostevajaduse kohta, aga selleta te kohtu poole pöörduda ei saa.“

„Mu tütar sõitis mõni aasta tagasi lapsega oma isa juurde Venemaale ja otsustas sinna jäädagi. Tänavu ta suri. Mu endine mees, tütretütre vanaisa, vormistas eestkoste ja teatas, et minu kohalolek ei ole seal vajalik. Tütretütrele vormistati Vene Föderatsiooni kodakondsus ja ta käib seal koolis. Mida peaksin tegema, et mind lubataks lapse juurde? Võib-olla võiksin samuti taotleda eestkostet? Saan siiani Eestis lapsetoetust.“

„Lapsetoetus, mida te saate, ei anna teile mingeid õigusi ega kohustusi lapselapse suhtes. Muide, Sotsiaalkindlustusamet võib hakata selle toetuse maksmise vastu huvi tundma. Ja taotleda kohtumisi lapsega Eesti territooriumil te kahjuks samuti ei saa, sest vastavalt  Eesti seadusandlusele ja rahvusvahelisele õigusele lahendatakse kõik lapsi puudutavad küsimused nende alalises elukohas, teie puhul Venemaal.

Ent ka selles riigis tekib teil raskusi. Tüdrukule on juba määratud täielik eestkoste ja mingeid pretensioone selle suhtes teie sõnul ei ole. Seepärast ei saa kahe eestkostja määramine kõne alla tulla. Pealegi oleks teil äärmiselt raske tõestada, et mängite  oma lapselapse elus suurt rolli. Olukorras, kus te ei ole oma lapselast mitu aastat näinud, oleks Venemaa kohtus väga raske tõestada, et tal oleks palju parem elada Eestis.

Proovige hooldajaga kokku leppida, et tüdruk hakkab teile külla sõitma ja te olete nõus tagama talle selleks ajaks ülalpidamise.“

„Mind on määratud oma ema eestkostjaks, elan tema lähedal. Talle on pandud psühhiaatriline diagnoos. Mulle on hakatud helistama sotsiaalteenistusest  ja rääkima, et naabrid kaebavad käratsemise üle meie korteris. Sotsiaaltöötajad nõuavad, et ma tagaksin majas vaikuse. Vastasel juhul lubavad nad minult eestkoste ära võtta ja hakata tegelema minu ema probleemidega ise. Olen veendunud, et siis satub ta kohe hooldekodusse ja korter müüakse maha. Kui ma aga tahan selle korteri ära müüa, lisada raha ja osta emale mugavama eluaseme, siis kuidas peaksin kõike seda vormistama?“

„Eestkostja ülesanne on tagada eestkostetava isiku igapäevane elu, aga mitte tema naabrite mugavus. Selgitage sotsiaaltöötajatele, et kui neil ei ole andmeid selle kohta, et eestkostetaval oleksid praegu halvad tingimused, siis ei saa teile kui eestkostjale olla mingeid pretensioone.

Garanteerida, et teie ema oma diagnoosiga käitub alati vaikselt, ei ole kahjuks teie võimuses. Muide, kui naabrid ei ole teie ema käitumisega rahul, võivad nad pöörduda kas politsei või teie poole. Rahu tagamine trepikojas ei kuulu sotsiaalteenistuse kompetentsi.

Mis puutub korterisse, siis on teil õigus see ära müüa ainult kohtu kaudu. Avaldusele müügiloa saamiseks lisage kinnistusraamatu väljavõte selle kohta, et praegune korter kuulub teie emale, koopia kohtuotsusest teie eestkostjaks määramise kohta, samuti fotod vanast korterist ja võimalikest uue korteri variantidest. Pärast kohtu loa saamist te ostate korteri ja vormistate selle kui kaasomandi. Kirjutage täpselt, milline osa sellest kuulub emale ja milline teile, olenevalt selle kinnisvara soetamiseks makstud rahast.“

„Mu tütrel on probleeme tervisega ja mind on määratud tema eestkostjaks. Tema on minu ainus otsene pärija, kuid mina tahan koostada testamendi oma õe nimele. Kas mu tütar võiks pärast minu elust lahkumist seda protestida?“

„Kuna tütar on teie ülalpidamisel, saab ta igal juhul, olenemata teie testamendist, osa pärandist, niinimetatud kohustusliku osa. Seega tekib varale kaks omanikku – teie tütar (kellele sotsiaalteenistus leiab selleks hetkeks eestkostja, või linn võtab eestkoste enda peale) ja teie õde, kelle nimele te kirjutate testamendi.“

„Kui mu poeg vormistab oma vanaema hoolduse, siis kas see vabastab ta ajateenistusest kaitseväes?“

„Kindlasti mitte. Küll aga eestkoste võib vabastada.“

„Vanemate lahutuse järel jäi mu lapselaps elama koos emaga. Suhted on neil kohutavad. Kas mina võiksin saada poisi eestkostjaks?“

„Ei tohi unustada, et tal on ka isa. Niisuguste asjaolude puhul on teie eestkostjaks määramine vähetõenäoline. Aga teie ja mõlemad lapsevanemad saate alla kirjutada notariaalsele volikirjale, mille alusel antakse teile õigused võtta vastu lapse elu puudutavaid otsuseid ning tunnistatakse teie kodu tema alaliseks elukohaks.“

„Mulle on jäänud veel aasta, mil olen oma õe eestkostja. Mu tervis on väga halvenenud ning seepärast tuleb õde peagi saata hooldekodusse, mille eest on teatavasti vaja maksta. Minul ei ole maksta millegagi. Mida peaksin tegema?“

„Kuni eestkostja olete teie, siis osa ülalpidamiskuludest hooldekodus kompenseeritakse teie õe pensioni arvel, ülejäänud summa aga tuleb tõepoolest maksta teil. Et seda vältida, esitage elukohajärgsele sotsiaalosakonnale avaldus selle kohta, et oma ebarahuldava materiaalse olukorra tõttu ei suuda te eestkostjana õe eest maksta. Siis võtavad selle kohustuse enda peale linnavõimud.

Kui te ei anna nõusolekut eestkoste pikendamiseks, siis saab eestkostjaks samuti linn ja hakkab ka õe ülalpidamiskulusid tasuma.“

Millised seadused reguleerivad?

Täiskasvanute ja alaealiste eestkostega seotud küsimusi reguleeritakse perekonnaseadusega, aga otsuse eestkoste määramise kohta teeb kohus – kas omaenda algatusel või valla-, linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel.

Täiskasvanu hoolduse küsimuse reguleerib sotsiaalhoolekande seadus.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet

Professionaalsete eestkostjate süsteemi loomiseni ei jõutud   

“Eestkostjaks võib olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. – selgitab Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Andra Olm. – Eestkostjaks ei või olla isik, kellelt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kes on varem rikkunud eestkostja kohustusi. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-või hoolekandeasutuse töötajat, kus laps viibib.”

Nõuniku sõnul täisealise isiku eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande-või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab. Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole temahuvidega vastuolus. Eestkostjana eelistatakse alati füüsilisi isikuid, kuid ka juriidilist isikut on võimalik eestkostjaks määrata. juriidilise isiku viimase nõusolekul, kui ei leita sobivat füüsilist isikut.”

Olm toob lühidalt välja, et eestkostja ei pea ise eestkostetava eest hoolitsema, kuid peab tagama, et eestkostetaval oleks olemas kõik vajalikud dokumendid, teenused ja tingimused normaalseks toimetulekuks. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, seega on tema ülesandeks hoolitseda eestkostetava asjaajamise eest ja kaitsta tema huve.

Tasu eestkostjale reeglina ei maksta. Eestkoste on vabatahtlik. Eestkostjal on endal õigus taotleda kohtult kellegi teise (sh kohaliku omavalitsuse) määramist eestkostjaks enda asemel, kui ta enam ei soovi eestkostja olla. Samuti võib kohus eestkostjalt eestkoste õiguse ära võtta, kui ta kahjustab eestkostetava huve või ei ole muul põhjusel sobiv või võimeline enam eestkostja ülesandeid täitma.

“Nn professionaalsete eestkostjate süsteemi loomise vajadusest on küll juba üle 10a juttu olnud, kuid seni ei ole selleks riigieelarvest vahendeid eraldatud. Kindlasti peaks see olema riiklikult toetatud süsteem, sest eestkostetavatel enestel reeglina eestkostjatele tasumiseks piisavad sissetulekud ja vara puuduvad,” ütleb Olm.

Teadmiseks  

Hetkel on Eestis, Rahvastikuregistri andmetel, 7809 kehtivat eestkoste suhet.

Allikas: Pille Lember, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna peaspetsialist

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga