Maaküsimus: igavene, kuid lahendatav

Viimasel ajal on tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos kõlanud üha sagedamini kruntidega seotud küsimused.   

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Oleme mehega majas kahe korteri kaasomanikud. Üks neist on maamaksust vabastatud, teine aga mitte. Kas see maks väheneb, kui me saavutame nende korterite ühendamise?

Raske öelda, sest maamaksu küsimus vaadatakse igas omavalitsuses peaaegu, et iga aasta uuesti läbi. On võimalik, et teie puhul see maks isegi kasvab, sest korteri pind muutub suuremaks.    

Minu omanduses on kaks kolmandikku krundist. Üks kolmandik kuulub kaasomanikule. Kuidas saaksime määratleda oma osade konkreetse asukoha, kui selle üle ei ole olnud võimalik kokku leppida?

Tõepoolest, seni võib kumbki omanikest kasutada, nagu öeldakse, krundi igat punkti oma osa ulatuses. Kui ei õnnestu iga osa konkreetse asukoha kokku leppida, näiteks sõlmida notari juures kokkulepet maa kasutamise üle, tuleb esitada kohtule nõue krundi jaotamise kohta. Vajalikud paberid soovitan vormistada juristi abiga.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Mina jagan maaomandit oma onuga, kuid maamaksu maksan üksi. Kuidas saaksin kaasata maamaksu maksmisele ka onu?

Seaduse kohaselt peab igaüks maksma maksu oma maaosa eest. Teil tuleb teha see teatavaks ka oma onule. Maksu aga temalt tagantjärele te nõuda ei saa, sest olete tasunud maksud üksi vabatahtlikult.

Meil ja naabril oli katastriplaan, mille kohaselt me erastasime oma krundid ja kooseksisteerisime aianduskooperatiivis täiesti rahumeelselt. Ent 2015. aastal korraldas naaber mingi geodeetilise mõõtmise, mille tagajärjel osa minu maast, puudest ja osaliselt kasvuhoone jäid tema maale. Sellele maatükile ehitas naaber kuuri. Mina kõige sellega muidugi nõus ei ole. Mida peaksin tegema?

Krundid on erastatud, mis tähendab, et esialgne mõõtmine teostati. Vastavalt sissekandele kinnistusraamatus ja sellele lisatud katastriplaanile on tõepoolest jutt teie maast. Plaan ühtib sellega, mis teil oli enne naabri sekkumist. Seepärast on teil täielik õigus nõuda, et ta lõpetaks omavolilise tungimise teie krundile. Kui naaber on seisukohal, et sissekanne kinnistusraamatus ei ole õige, siis peab ta seda tõestama.

Käesoleval etapil tuleb teil pöörduda naabri poole kirjalikult nõudmisega kuur lammutada või teha talle ettepanek osta see teie maatükk välja. Edasine sõltub juba vastusest. Ei ole välistatud, et teil tuleb pöörduda kohtu poole.

Me teadsime maad ostes, et meil on seal puurkaev. Ent kui saime omanikeks, selgus, et sellele puurkaevule on kinnistatud veel kolm krunti. Meile see ei meeldi. Kuidas on võimalik see olukord õigesti lahendada?

Kõigepealt tuleb esitada vallale kirjalik järelepärimine ning saada kõik dokumendid, et mõista, mil viisil puurkaev vormistati neljale krundile. Vald peab selgitama, milliste õigusnormide alusel puurkaev vormistati. Kui kogute täieliku informatsiooni, saate minna edasi ja nõuda puurkaevu registreerimise muutmist.

Naaber ehitas minu maale „sõites sisse“ otse mu maja vastu sauna. Seda ilma igasuguse projektita. Mingit nõusolekut selle piiripealse ehitise püstitamiseks mina ei andnud. Kuidas oleks mul võimalik sellest saunast lahti saada?

Teil on selleks kaks teed. Esimene: kutsuda kohale tuletõrjujad, et nad hindaksid sauna asukohta tuleohutusnõuete seisukohalt. Tuletõrjujad teevad  kindlasti ettekirjutuse, milles osutavad, et saun on ehitatud teie majale liiga lähedale, kuigi normi kohaselt peab see asuma mitte lähemal kui mitu meetrit teie krundi piirist. Tuletõrjujatel on õigus nõuda, et naaber püstitaks tuletõkkemüüri.

Teine tee on pöörduda kirjalikult vallavõimude poole palvega kontrollida sauna ehitamise seaduslikkust. Vald teeb kindlaks, et ehitis on püstitatud ilma projektita, naabrite nõusolekuta ning ehitusloata. Järgneb ettekirjutus saun legaliseerida või lammutada.

Kuna teie  nõusolekut sauna eksisteerimisele naaber ei saa, on ta tõepoolest kohustatud kas likvideerima ehitise või pöörduma kohtu poole, kus tõuseb tingimata pinnale asjaolu, et on rikutud teie territooriumi piiri.

Olen 40 aastat olnud suvilakrundi valdaja. 1996. aastal oleks meie krunt nagu erastatud. Nüüd aga kutsus mu naabrinaine välja maamõõtja ning võttis minult ära meetri maad ümber kogu krundi. Mina kirjutasin, et ei ole sellega nõus. Mida peaksin ette võtma, et naabrinaine mind rahule järaks ja maa tagastaks?

Niisugused olukorrad tekivad nüüd üldiselt seepärast, et väljakutsutud maamõõtja tähistab piirid, kuid need osutuvad erinevateks neist, millega inimesed on harjunud.

Teile maa-ametist saadetud kirjast järeldub, et krundi piirid kehtestas juba teie isa, kellel selleks juriidilist õigust ei olnud. Mingeid protokolle selle protseduuri ajal ei vormistatud ehk teie krundi ametlikud piirid puuduvad.

Kui te tahate tõestada vastupidist, tuleb teil võtta välja arhiivimaterjalid. Nende alusel saate aru, mis toimus või ei toimunud 1996. aastal, kui teie arvates toimus erastamine.

Teie naabrinaine kutsus kohale maamõõtja, et lõpuks kehtestada piirid teie kruntide vahel. Enne andmete kandmist maaregistrisse tuleb piiride kohta koostada protokoll. Seega on teie ülesanne leida dokument, millele olete alla kirjutanud teie. Edasised sammud olenevad ka selle dokumendi iseloomust.

Kinnistusraamatusse olen krundi omanikuks märgitud mina. Miks ütles notar, et minu endine mees on kaasomanik?

Ta ütles seda seepärast, et te erastasite maa abielus olles. Kui kõne all on, nagu teie puhul, abikaasade ühiselt soetatud vara, siis teise abikaasa nime üldjuhul kinnistusraamatusse ei kanta. Seda on võimalik muide nõuda, esitades asjakohase avalduse.      

Pärast uute katastrieeskirjade jõustumist ja ümbermõõtmisi hakkas minu krundi piir kulgema läbi kasvuhoone. Maa-ametis rahustati, et see on peaaegu et formaalsus. Kas tõepoolest ei ole põhjust muret tunda?

Soovitan teil kirjutada maa-ametile taotlus palvega viia registriandmed vastavusse krundi esialgse projektiga, et piir ei kulgeks läbi ehitise. Osutage, et osa kasvuhoonest on nüüd naabri maal, aga naabril on õigus nõuda selle lammutamist. Taotlusele lisage kõik teil olemasolevad dokumendid krundi kohta.

Kui maa-ameti vastus on negatiivne, võib selle edasi kaevata halduskohtusse.

14. mail toimub registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos käesoleval hooajal viimast korda.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga