„Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovitš läks tülli Ivan Nikiforovitšiga“ ehk Gogoli väärilised süžeed

Meie kodu on meie kindlus üpris tinglikult. Tegelikus elus on aga selle seinad õhemad kui paber ja kaitsetud kõige erinevamate sissetungide ees. Neist räägitakse alatasa ka tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Oma suvilaühistus ma veevärgivett ei kasuta, sest veejuhe minu majani ei ulatu. Meie mittetulundusühingu juhatus aga esitas mulle arve (50 eurot) pumbajaama remondi eest. Nii olevat hääletatud üldkoosolekul. Kas niisugune nõudmine on seaduslik? Ja mida ma peaksin edasi tegema?

Siin on kõik ühelt poolt üpris lihtne, teiselt poolt aga keeruline.

Kõik otsused, milliseid võtab vastu üldkoosolek, on täitmiseks kohustuslikud kõigile MTÜ liikmetele. Ka ühised kommunikatsioonid kuuluvad suvilaühistus kõigile. Torud aga, mis ulatuvad MTÜ konkreetse liikme territooriumile, on eraomand.

Seepärast, kui üldkoosoleku otsus tõepoolest kohustab teid remondi eest maksma ja seda otsust ei ole kohtus vaidlustatud, peate seda täitma.

Teiselt poolt on MTÜ kohustatud tagama, et ühised torud ulatusid ka teie krundi piirini, et teil oleks võimalik iga hetk liituda. Ja kui MTÜ seda ei tee, siis on teil õigus esitada talle teatisega tähitud kirjaga kirjaliku pretensiooni ning mitte maksma, kuni ühing ei loo teile tingimusi selle teenuse kasutamiseks. Ent see vaid lükkab teie makseid edasi, aga ei tühista neid.

Kui te siiski ei soovi veevärgiteenust kasutada, tuleb saata juhatusele (jällegi teatisega tähitud kirjaga) kiri, milles on vaja märkida, et seoses sellega, et te ei kasuta teenust, palute kinnitada enda jaoks teine arveldamise kord. MTÜ on kohustatud võtma selle kohta vastu otsuse.

Kui teilt mingeid ametlikke kirjalikke pöördumisi ei tule, esitab MTÜ teile arve veel kord ning pärast ikka ja jälle ning kui te seda ignoreerite, siis läheb ta kohtusse, kus te tõenäoliselt jääte kaotajaks, kuna ei suuda midagi tõestada.

Kui ma viibisin puhkusel, lõhkes toru minu üürikorteris ja uputas alumise korruse naabreid. Neil on kindlustus ja see maksis kõik kinni, aga kindlustusfirma esitas regressiga arve selle korteri peremehele, mida ma üürin. Tema nõuab nüüd raha minult, aga seda on üle 700 euro. Kas mina pean vastutama naabri korterile tekitatud kahju eest? Ja veel: minu äraolekul tõi korteri omanik kaasa oma abilised, kes pildistasid ruumi koos minu asjadega ja panid korteri müüki. Kuivõrd on see seaduslik?

Kui te üürite korteri, siis võtate endale ka teatud omanikukohustused. Ent panna teile veevärgiavarii tõttu tekkinud kahju hüvitamine on võimalik ainult sel juhul, kui avariis olete süüdi just teie. Kuna selles loos teil konkreetset süüd ei ole, on võimatu kohustada teid kahju hüvitama.

Korteriperemees peab omakorda vaidlustama selle regressnõude, sest korteriomaniku ükskõiksusest või tegevusetusest siin rääkida ei saa.

Teine küsimus – korteri pildistamine koos teie asjadega. See tegevus on ebaseaduslik. Kui ei ole erakorralist olukorda, siis siseneda korterisse ilma teie loata ei tohi. Omanik peab teid sellest kavatsusest ette informeerima.

Meie suvila koos krundiga on olnud meil juba 40 aastat. Hiljuti vaatas naaber katastrit ja deklareeris, et me oleme oma krundiga „sõitnud“ tema territooriumile. Ta hakkas lööma vaiasid, tõmbas lindi ning nõuab meilt nüüd umbes meetrit ümber kogu krundi…

Üldiselt eeldatakse, et katastrisse kantud andmed on õiged. Seda nimetatakse katastri registri andmete õigsuse presumptsiooniks. Kui aga te olete seisukohal, et andmed on sinna kantud vigaselt, tuleb algatada katastri andmete muutmise protseduur. Teie juhul, kuna on tekkinud vaidlus naabriga, võib seda teha vaid kohtu kaudu.

Millest siis alustada? Kõigepealt on vaja minna Maa-ametisse ning leida sealt teie krundi geodeetilised plaanid. Seejärel tuleb võrrelda teie käes olevaid ja ametist saadud plaane, et mõista, milline neist on ebaõige ning tekitanud olukorra, kus te olete kaotanud meetri oma maast. Pärast seda on võimalik otsustada, millist plaani tuleb muuta.

Naabrit aga võiksite paluda, et ta ei taoks vaiasid, enne kui te olete seoses territooriumi muutmisega kohtust läbi käinud, kuna olete leidnud vea ja tahate kinnistada oma krundi õige territooriumi. Sel juhul on võimalik saavutada kohtult ka vaidlusalusel maal ehitamise keeld.

Ma andsin korteri üürile noormehele, keda politsei kahtlustab kuriteo toimepanemises ja korraldas korteris läbiotsimise. Elanikku sel hetkel kodus ei olnud. Politseinikud murdsid maha ukse, rikkusid mööbli ja vannitoa. Kahjustusi on rohkesti. Seda ütles mulle isegi uurija ise. Kelle poole ma pean pöörduma, keda ja kuidas saaks selle eest vastutusele võtta?

Kahtlemata tuleb kõigepealt pöörduda kahju süüdlase poole. Ent enne seda on vaja esmajoones tõestada, et kahju tekitas politsei. See tähendab, et tuleb fikseerida kõik kahjustused: vaja on fotosid pildistamise kuupäevaga ning tunnistajate ütlusi. Läbiotsimise protokolli peavad olema märgitud manukad. Need inimesed tuleb üles leida, et nad kinnitaksid, et enne läbiotsimist oli korter korras, kuid hiljem oli lõhutud see või teine asi.

Seejärel on teil vaja koostada kahjuarve, arvestades lõhutud asjade turuväärtusega (soovitav on kinnitada seda mitte ainult fotode, vaid ka kirjeldava tekstiga tunnistajate juuresolekul, kellelt te võtate allkirjad) ning pöörduda Politsei- ja Piirivalve ameti poole esmase kahjunõudega. Fotod ja tunnistajate ütlused tuleb lisada.

Kui politsei jätab teie nõude tähelepanuta, võite alles siis pöörduda kohtu poole. Riigivastutuse seadus võimaldab riigilt tema tekitatud kahju välja nõuda.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Kui ma ostsin suvila, siis erastasin ka maa ja tee, mida mööda naaber sõitis oma krundile, kuna muud teed ei ole. Nüüd aga müüb ta oma suvila ära ning ostja soovib, et ma vormistaksin notari juures tema õiguse seda teed kasutada.  Ent sellises olukorras, nagu meil on kujunenud, pean ma seaduse järgi niigi lubama naabril läbi sõita. Kardan, et kui uus naaber saab ametliku paberi, kas ei teki tal siis veel rohkem nõudmisi mulle?

Ei teki, sest see maa on teie omand. Naabri rahustamiseks võite vormistada mitte notariaalse akti, vaid tee kasutamise õiguse lepingu. Lepingusse on parem kirjutada oma nõudmised. Näiteks kui naabri tegevuse tõttu muutub tee kasutamiskõlbmatuks, on ta kohustatud selle taastama. Seega võib leping reguleerida teie suhteid naabriga seoses teega ning kaitsta teid ka tee kasutajate võimaliku õigusevastase tegevuse eest.

Ma olen Venemaa pensionär. Elan Eestis. Mul on krunt ja ma maksan alaliselt maamaksu. Lugesin kusagilt, et kui pensionärid kirjutavad avaldused, siis makstakse neile raha tagasi. Kas see on nii?

Kohalik omavalitsus võib pensionäri maamaksu tasumisest vabastada, kui ta saab pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel ehk on Eesti pensionär. Sealjuures peab pensionär maksust vabastamise taotluse isiklikult kirjutama.

Kunagi lubas naabrinaine meil ehitada väikese sauna nii, et selle katus ulatus veidike tema territooriumile. Hiljem aga hakkas ta meile pretensioone esitama. Lõppude lõpuks tuli temalt kiri, et me end tema territooriumilt koristaksime. Mida peaksime tegema?

Te peate aru saama, et kui naabrinaine tahab sellesse kohta midagi ehitada, on absoluutne õigus tema poolel. Kui ta pole veel kohtusse pöördunud, võib talle –  tingimata kirjalikult – pakkuda muid variante (näiteks anda talle oma krundist asemele mingi muu osa). Sel juhul tuleb teil võtta enda kanda krundi piiride mõõtmise ja muutmisega seotud kulud. Kui aga asi kohtuni läheb, siis võite kaotada.

Mul lõhkes seinas toru. Vesi voolas naabrite korterisse. Neil oli korter kindlustatud, minul aga mitte. Nende kindlustaja esitas mulle arve naabrite köögi remondi eest – 2500 eurot. Mina remonti ei näinud, mind sinna keegi ei kutsunud. Mina saan asjast aru nii, et naabrid lihtsalt uuendasid minu arvel oma köögi. Ma pean seda ebaõiglaseks. Mida peaksin sellises olukorras ette võtma?  

On kaks teed: kas nõustuda nõudega või astuda mingeid omapoolseid samme. Kõigepealt tuleb koostada kindlustajale kirjalik vastus ning osutada selles, et teid ei kutsutud kohale lekke kahjusid vaatama, samuti märkida, et teile ei ole arusaadav, kuidas on kujunenud kahjusumma, samuti küsida, millised tõendid on kindlustajal selle kohta, et kahjustused põhjustas vesi.

Kui tõendeid, sealhulgas fotosid, ei esitata, tuleb pöörduda kohtu poole ja vaidlustada kahjusumma kui tõestamatu.

Järgmine kord käsitleme kodakondsuse ja elamislubade teemat. 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga