Küsimusi tööõiguse valdkonnast

esolevas kirjutises on valik vastuseid tööõigust puudutavatele küsimustele, mida inimesed on esitanud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Töötan kaugsõiduautojuhina Skandinaavias. Reiside vahel on kuni paarinädalased pausid. Kas tööandja peab mulle nende vaheaegade eest tasuma? Kirjalikku töölepingut mul ei ole. On suuline kokkulepe töötamise kohta minimaalpalga eest kuus. Ja kas ma pean saama puhkepäevadel töötamise eest topelttasu?

Seaduses on selgelt öeldud, et kui töötaja on reaalselt asunud oma ülesannete täitmisele, siis loetakse tööleping tema ja tööandja vahel sõlmituks. Te lihtsalt olete sõlminud lepingu mitte kirjalikult, vaid suuliselt.

Lepingu sõlmimise viis ei mõjuta kuidagi seda, kuidas teie suhtes toimivad tööseadusandluse sätted. Raskusi võib tekkida tulevikus, kui on vaja tõestada, millise palganumbri üle te kokku leppisite. On täiesti arusaadav, et alla minimaalpalga see seaduse järgi olla ei tohi. Kui aga number on muu, siis järeldub töövaidluskomisjoni praktikast, et see peab põhinema majandusharu keskmisel palgal.

Tööandja peab maksma teile palka, olenemata sellest, kas teil sõite on või mitte. Selle aja eest, mille jooksul olete sõidus, teie töötasu ei muutu. See töö vormistatakse kui komandeering. Järelikult peate sõidu puhul saama palka kalendripäevade eest, lisaks komandeeringurahad. Kahekordset palka teile puhkepäevadel töötamise eest maksma ei pea, sest teil on täpselt väljendatud palgamäär.

Endine tööandja levitab sotsiaalvõrgustikes minu kohta valeinfot. Kuidas ma võiksin sellele lõpu teha?

Kui te suudate tõestada, et avaldatud info on vale, võite pöörduda tsiviilkohtu poole ning nõuda laimu levitamise lõpetamist ja avalikku vabandamist. Teile soodsa otsuse puhul kohustab kohus teie endist tööandjat vabandama sealsamas, kus valeinfo avaldati.

Tööandja koondas meid, jättes ettenähtud hüvitise maksmata. Võitsime vaidluse töövaidluskomisjonis ja andsime asja üle kohtutäiturile. Viimane aga teatas, et tööandjalt ei ole midagi võtta. Samal ajal on ta jäänud turul tegutsema ja töötab täiega. Kuidas ikkagi takistada endise tööandja sellist tegevust ja oma raha kätte saada?

Esimene samm on pöörduda kohtu poole kollektiivse avaldusega tööandja pankroti väljakuulutamiseks. Isegi siis, kui temalt midagi võtta ei ole, maksab hüvitise teile riik.

Lisaks võite pöörduda majanduspolitsei poole, et see kontrolliks teie endise tööandja tegevust.

Kas juhatajal on õigus viia mind lasteaiaõpetaja ametikohalt abiõpetaja ametikohale? Mul on keskeriharidus.

Üldreegli kohaselt on töölepingus fikseeritud ametikoha muutmine võimalik ainult  töötaja ehk teie nõusolekul. Järelikult ei saa teid niisama teisele ametikohale üle viia.

Teisalt tuleks teie üleviimise põhjust täpsustada. Vastavalt kvalifikatsiooninõuetele peab lasteaiaõpetajal olema kõrgharidus, mida teil ei ole. Antud juhul on kõne all mittevastavus ametikohale. Ka sellisel juhul peab tööandja andma teile aega, et te saavutaksite vajaliku taseme, samuti pakkuma madalamate nõuetega ametikohta, mida ta ka tegi. Vastasel korral võidakse teiega sõlmitud leping lõpetada.

Juba mitu kuud järjest maksab tööandja töötajatele poole teenitud palgast. Jutuajamised temaga ei ole mingit tulemust andnud. Mida teha?

Teil on vaid üks tee: minna töövaidluskomisjoni. Just selle komisjoni poole tuleb teil pöörduda nõudega, et tööandja teile saamata palga välja maksaks. Summa, maksud kaasa arvatud, peate määratlema ise.

Avaldused vaadatakse tavaliselt läbi pooleteise kuu jooksul. Komisjoni otsuse võite anda üle kohtutäiturile, kes teeb oma töö ja nõuab võlgnevuse välja.

Firma likvideeritakse või läheb pankrotti – mis vahet siin on?

Likvideerimise puhul teatab firma sellest vabatahtlikult äriregistrile ning määratakse likvideerija, kes määrab kindlaks nõuete ja vara mahu. Kõik kohustused kustutatakse iseseisvalt.

Kui selgub, et olles müünud kogu vara, ei ole firma suuteline kõiki võlgnevusi kustutama, siis koostatakse võlgade vahearuanne, hiljem aga võlgade kustutamise aruanne. Ja juba selle alusel esitatakse äriregistrile avaldus firma likvideerimise kohta.

Pankrot tähendab sundlikvideerimist. Pankrotiavalduse võib kohtule esitada isegi töötaja. Sel juhul määrab kohus pankrotihalduri, kes tegeleb pankrotiprotsessiga.

Milline on praegu piiratud töövõimega töötajale ettenähtud puhkus? Ja kas niisugune inimene võib võtta puhkust siis, kui see on talle mugav?

See puhkus on 35 päeva. Mingeid mööndusi selle suhtes, et seda on võimalik võtta, kui on inimesele mugav, töölepingu seaduses ei ole. See on ette nähtud vaid lapsevanematele, kes kasvatavad kooliealisi lapsi, või neile, kes võtavad õppepuhkuse.

Üldreegli kohaselt koostatakse ettevõttes kalendriaasta esimese kahe kuu jooksul puhkusegraafik. Hiljem võidakse teha sellesse muudatusi ainult kokkuleppel. Kui puhkus võetakse välja osakaupa, siis üks kõigist selle osadest ei tohi moodustada vähem kui 14 päeva.

Kas töölepingu lõpetamine näeb ette mingitele dokumentidele allakirjutamist? Ja milline tähtaeg antakse nõudele palgavõla väljamaksmiseks?

Kui töölepingusse on märgitud selle kehtivuse tähtaeg, siis lepingu lõpetamisel mingitele dokumentidele alla kirjutama ei pea. Raha makstakse arvestuse kohaselt välja hiljemalt viimasel tööpäeval.

Väljamaksmata töötasu võib nõuda töövaidluskomisjoni kaudu nelja kuu jooksul, arvestades töölepingu lõpetamise päevast.

Millal võib rääkida tähtajalise lepingu muutumisest tähtajatuks?

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui see on õigustatud töö ajutise iseloomuga. Kui töötaja ja tööandja on sõlminud tähtajalise töölepingu üht tüüpi töö tegemiseks üle kahe korra järjest või tähtajalist lepingut pikendati rohkem kui üks kord viie aasta jooksul, siis loetakse töösuhted tähtajatuteks algusest peale. Tähtajaliste töölepingute sõlmimist loetakse järjestikuliseks, kui periood ühe töölepingu lõpetamise ja teise alustamise vahel ei ületa kaht kuud.

Tööandja andis mulle kaitsevahendid, kuid mulle need ei meeldi ja ma tellisin sarnased, millega tunnen end mugavalt. Niisuguse „omavoli“ eest jättis tööandja mind preemiast ilma. Veel keelas ta allkirja vastu naistel kanda tööl kõrvarõngaid. Ohutustehnika nõudvat seda. Kas tööandja tegevus on seaduslik?

Töötaja peab kandma kaitsevahendeid, mis vastavad tema kaitsmise eesmärkidele. Kui töökaitsespetsialist annab teile kirjaliku järelduse selle kohta, et teie „omavolilised“ kaitsevahendid tõepoolest kaitsevad, siis võib neid kasutada.

Töökohal ehete kandmise keeldu tuleb hinnata proportsionaalsuse ning nõudmise põhjendatuse seisukohalt. Kui nende kandmine võib ohustada inimese tervist ohutuse seisukohalt, siis on selline keeld põhjendatud.

Mis puutub karistamisse rahaga, siis selliseid sanktsioone töölepingu seadus ette ei näe. Ja selliseks omavoliks ei ole tööandjal õigust.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos on sel hooajal lõpetatud.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga