Kuidas õigesti pärandada ja kinkida – juriidiline asjatundlikkus loeb

Tasuta juriidilistel konsultatsioonidel Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos käsitletakse tihtipeale vara pärandamise ja kinkimise teemat. Paljud inimesed isegi ei aima, et see kõik pole nii lihtne nagu näib.

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Kuidas on võimalik vaidlustada minu ja mu mehe ühist testamenti, kui meest ei ole enam elavate hulgas?

Vaidlustada võib muidugi igat testamenti, kuid see protsess on erakordselt keeruline ja valdavas enamikus ka perspektiivitu. Testamenditegija isiklik tahe on ju ikkagi väga tõsine asi ning selleks, et vaidlustada testamenti, tuleb seada notari töö suure kahtluse alla. Kohtud sellega praktiliselt ei tegele.

Ma tahan kinkelepingu vormistamisega kinkida oma korteri sugulasele, kes elab Ukrainas. Kas on tõsi, et sealjuures kaotan ma Eesti elamisloa?

Kui te ei ole enam korteri omanik, kuid säilitate registreerimise selles korteris või olete registreeritud muule elamispinnale, siis teie elamisluba ei ohusta miski. Kinkelepingus võib fikseerida õiguse eluaegsele elamisele selles korteris, mille võib tühistada ainult kohus.

Me tahame mehega pärandada oma vara pojale ja lapselastele. Minia aga nõuab, et me kingiksime osa varast temale. Mida me peaksime tegema?

Testament on teie tahe. Kellelgi ei ole õigust seda dikteerida. Kellele tahate, sellele ka pärandate. Veel enam, teil ei ole üldse tarvis kuulutada oma otsust tervele maailmale. Ja veel: testamenti on alati võimalik muuta või kellegi teise nimele ümber kirjutada.

Me kirjutasime omal ajal koos mehega ühise testamendi poja nimele. Mees suri. Kas see testament on kehtiv?

See testament on kehtiv. Kui teil on selle suhtes kahtlusi, siis võite alati pöörduda mis tahes notaribüroo poole, kus kontrollitakse, kas testament kehtib või mitte.

Elasin kuni 2008. aastani Venemaal, 2004. aastal aga pärandasin oma vara tütrele. Kavatsedes Eestisse ümber kolida, müüsin ma oma korteri. Kas mu testament nüüd siin kehtib?

Kui testamenti oli pärandvarana märgitud ainult korter, teie aga müüsite selle ära, siis on testament kehtetu. Kui aga esialgselt oli märgitud, et te pärandate kogu vara, mis on teil surma hetkel, siis kehtib testament ka Eestis.

Üldiselt ei olene selle kehtivus piiridest ega territooriumidest. Vene Föderatsioonis vormistatud testamendiga peab aga teie tütar pöörduma Venemaa notari poole. See on keerulisem variant. Lihtsam on testament ümber kirjutada ja pöörduda Eesti notari poole.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

2005.aastal vormistati minu nimele testament, seades tingimuseks, et ma pean iga kuu maksma testamendi tegijale teatud summa. Maksan sularahas. Kuidas ma saaksin need maksed seadustada? Testamendi tegija fikseerib kõik summad paberil.

Testamendi vormistamine testamendi tegija poolt ei anna antud juhult teile mingit kaitset. Testamendi tegija fikseerib pabereid vormistades ainult raha üleandmise fakti. See ei tõesta, et teie vahel on mingi konkreetne kokkulepe, mis on seotud just testamendiga. Ühel  heal päeval võib testamendi tegija testamendi ümber teha. Ei ole mingit garantiid, et teie, andes iga kuu testamendi tegijale teatud summa, saate testamendi alusel tema vara endale.

Teil tuleb fikseerida oma kokkulepe notariaalselt, kirjutades sellesse ka kohustuse tagastada raha, kui testament kellegi teise nimele ümber tehakse.

Kas kuulub abielulahutuse korral jaotamisele abikaasa korter, mille ta on saanud päranduseks?

Üldreegel on järgmine: korter, mille abikaasa on saanud testamendi alusel päranduseks, on ühe abikaasa lahusvara ja jaotamisele ei kuulu. Kui aga oletada, et korteri saite testamendi alusel näiteks 1993. aastal, olles abielus, seejärel erastasite selle, siis korter muutus juba ühisvaraks ning kuulub abikaasadele võrdsetes osades.

Minu mees pärandas oma poole korterist lapselapsele ja 10 aastat tagasi suri. Lapselaps on otsustanud võtta päranduse vastu alles nüüd ning mulle tundub, et ta tahab endale võtta kogu korteri, kuigi kõik need aastad olen selle eest maksnud ainult mina. Lapselaps kutsub mind notari juurde, et millelegi alla kirjutada. Mida ma peaksin kartma?

2007.aastal, kui suri teie abikaasa, kehtis järgmine reegel: et saada pärijaks, tuli kuue kuu jooksul pärandaja surmast tingimata käia notari juures. Kui seda mingil mõjuval põhjusel ei tehtud, siis 10 aasta jooksul pärast testamendi tegija surma võib selle tähtaja taastada ning päranduse vastu võtta. Seepärast võib öelda, et teie lapselaps on toiminud selle aja raames.

Teie esitatud dokumendi alusel otsustades võib öelda, et teie lapselaps on lõpuks avaldanud soovi pärandus vastu võtta, teile aga soovitatakse minna notari juurde ja vormistada oma pool korterist. Seepärast tuleb kõigepealt pöörduda just notari poole, et saada kogu informatsioon esmasest allikast, mitte lapselapselt.

Soovitan teil tähelepanelikult kuulata, mida notar räägib, et mitte kirjutada kogemata alla mingile hoopis muule dokumendile. Näiteks lapselapse kasuks tehtud kinkelepingule.

Mu sõber andis mulle kirjaliku loa kasutada tema korterit tingimusel, et ma selle eest maksan. Varsti pärast seda ta suri. Pärijaid tal ei ole. Kas ma võin kasutada seda luba kui minu nimele tehtud testamenti?

Teile sõbra eluajal antud luba ei ole testament. Veel enam, see oli kehtiv ainult tema eluajal.

Seadus aga näeb ette, et pärandiasja algatamiseks võib notari poole pöörduda iga huvitatud isik. Kuna teie olete niisugune isik, on teil õigus minna notari juurde ja algatada pärandiasi. Kuna, nagu te väidate, pärijaid teie sõbral ei olnud, siis läheb korter linnale. Te võite notari juures täpsustada, millistel tingimustel (näiteks üürilepingu alusel) te saaksite ka edaspidi selles korteris elada. Võib-olla on sellest huvitatud ka korteri uus omanik, antud juhul linn.

Minu võõrasisa suri, jättes testamendi oma vendadele, kes elavad Krimmis. Pärast ema surma saime ka meie õega osad sellest korterist. Tuleb välja, et korteril on nüüd neli omanikku, aga selle eest maksame meie õega. Võõrasisa vennad oleksid nagu nõus oma osa müüma, kuid siia ei sõida. Millised on tagajärjed mulle ja õele, kui me enam ei maksa? Kuidas võtta Krimmiga ühendust, kui Eestist ei ole võimalik sinna helistada, kõned katkevad?

Kui te lõpetate maksmise, hakkab kogunema võlg. Korteriühistu pöördub kohtu poole, et see välja nõuda. Võla eest kannavad vastutust kõik omanikud, sealhulgas ka teie. Kohus muidugi tunnustab võlga, kohtuotsus antakse üle kohtutäiturile, kes alustab menetlust võla sissenõudmiseks. Kuna te kõik olete solidaarsed võlglased, siis ei ole kohtutäiturile tähtis, kellelt võlg sisse nõuda. Kui raha on lihtsam kätte saada teilt, siis teie kogu summa ka maksate. Sugulastega aga peate ise asjad korda ajama.

Sealjuures algab sundtäitmine teie tulude ja kontode arestimisest. Kui teie palgast ja pensionist piisab võla kustutamiseks, siis peetakse võlg kinni nendest. Kui tulu on võla katmiseks vähe, võidakse korter oksjonil ära müüa.

Niisugustel juhtudel võib soovitada siiski leida võimalus võõrasisa vendadega kontakti võtmiseks, volikirja vormistamiseks ning korteri müümiseks. Võttes arvesse seda, et telefonikõne Eestist Krimmi on blokeeritud, võite Krimmis elavate omanikega ühendust võtta Venemaa telefonikaarti kasutades. Tehke neile ettepanek minna notari juurde, soovitatavalt Ukraina poolel, ning vormistada teie nimele volikiri tegutsemiseks korteri müümisel. Eestis tuleb see volikiri tõlkida eesti keelde ja hakata tegutsema.

Mu isa pärandas kolmandiku korterist oma elukaaslasele, kaks kolmandikku aga mulle. Meie ei ole sellesse korterisse sisse registreeritud, kuid tema elab seal. Otsustasime korteri ära müüa. Kuidas jääb müügimaksuga?

Tulumaksust vabastatakse korteri müümisel inimesed, kes selles elavad ning kes viimase kahe aasta jooksul ei ole sooritanud ühtki korterimüügitehingut.

Isiklikult teie raskus seisneb selles, et te hakkate pärandvara müüma kahekesi. Kuna teie selles korteris ei ela, siis maksuvabastus teile ei laiene. Korteri müügist saadud summast kuulub 2/3 tulumaksustamisele.

Kui te hakkate kasutama seda korterit põhilise elukohana, siis ei pea te selle müügist tulumaksu maksma.

Minu sugulane, elatanud õe poeg elab Moskvas. Oma vana ema ei abista ta kuidagi. 13 aastat tagasi tegi õde oma poja nõusolekul testamendi minu tütre nimele. Kas õepoeg võib pärast oma ema surma pöörduda kohtu poole, et testament tühistada?

Kohtu poole pöörduda võib, kuid testamenti tühistada mitte. Testament on teie õe tahe, mis on väljendatud täielikult konkreetses dokumendis. Testamenti on võimalik vaidlustada ainult sel juhul, kui tõestatakse, et teie õde ei saanud aru, millele ta alla kirjutas. Niisuguseid tõendeid aga teie sõnade kohaselt ei ole.

Korter on pärandatud väga vanale inimesele. Selles korteris elab tema invaliidist sugulane. Kui pärast vanainimese surma läheb korter üle tema pojale, siis, millele saab loota seal elav invaliid?

Testamendis, mille te kaasa tõite, on öeldud, et ta tohib selles korteris elada oma elupäevade lõpuni, aga selle ülalpidamiskulud peavad kandma uued omanikud.

Ent eluaegse elamise õigus ei tähenda, et seda korterit on võimatu müüa. Võib küll müüa. Siis aga müüakse see koos invaliidiga ning ostja peab niisuguste tingimustega nõustuma.

Eluaegse üüri saab tühistada ainult kohtuotsusega. Oleks hea, kui notar teeks märke eluaegse üür kohta kinnistusraamatusse. Siis on see nähtav kõigile potentsiaalsetele ostjatele.

14 aastat tagasi kinkisin ma tütrele korteri. Meie suhted on aga halvenenud ja nüüd tahaksin ma kinkelepingu tagasi võtta. Kuidas seda teha?

Seadus näeb täpselt ette tingimused, mille alusel võib kinkelepingu tühistada. Seda on võimalik teha, kui teie tütar on oma käitumisega ilmutanud teie suhtes pahatahtlikku tänamatust või kui ta ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.

Kui teie arvates on tegemist ühega neist tingimustest, tuleb teil pöörduda notari poole ja kinkeleping tagasi võtta. Seejärel tuleb kutsuda tütar notari juurde, et korter teie nimele ümber vormistada. Kui ta kohale ei ilmu, siis järgmiseks sammuks võib olla pöördumine kohtu poole.

Järgmine kord vaatleme mõningaid perekonnaõiguse küsimusi.

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga