Kuidas lahendada võlaprobleemid ja suhelda kohtutäituritega

Inimesed tulevad tihtipeale Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse tasuta konsultatsioonidele küsimustega võlgade ja kohtutäiturite kohta.   

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Aitasin 2007. aastal oma väimehel äri alustada, võttes pangalaenu korteri tagatisel. Ma kandsin raha lihtsalt tema kontole ning selgituseks kirjutasin: „Annan laenu äri alustamiseks“. Tütar aga lahutas abielu. Endine väimees ei ole võlast nagu keeldunud, kuid raha ka ära ei maksa. Kuidas ma saaksin oma raha tagasi?

Probleem on selles, et mingit lepingut raha üleandmise ja selle tingimuste kohta te väimehega ei sõlminud, kuigi just lepingusse kirjutatakse, milliseks tähtajaks peab võlgnik raha tagastama.

Kui te lähete kohtusse, siis seal küsitakse teilt, millisest kuupäevast tuleb nõuet arvestada. Mingit kuupäeva, välja arvatud see, mil raha on üle kantud, ei ole olemas. Möödunud on 11 aastat. Sellest lähtudes on nõude aegumistähtaeg juba möödas.

Kui teie endine väimees annab kirjaliku nõusoleku tagastada võlasumma teatud tähtajaks, siis seda õigel ajal saamata, võite olla kindel, et võidate kohtus ning teil on kolme aasta jooksul õigus nõuda raha välja kohtutäituri kaudu.

Üks nõuanne tulevikuks: kui annate raha võlgu, siis on kõige parem kindlustada end ning ajada kõik paberid aegsasti korda.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu võlgadega, mis on tekkinud kohtukulude maksmata jätmise tõttu, tegelevad kuus kohtutäiturit. Mu kontod on arestitud. Milliste summade mahakandmisele võin ma loota? Mitu aastat kestab võlgade väljanõudmine?

Enne 2011. aastat langetatud otsuste aegumistähtaeg saab täis 2021. aastal. Otsused, mis võeti vastu pärast 2011. aastat, on jõus alates nende vastuvõtmisest. Kohtukulude väljanõudmise aegumistähtaeg on 3, 5 ja 7 aastat väljanõudmisasja algatamisest, olenevalt juhtumist.

Seaduses on öeldud, et kui aegumistähtaeg kätte jõuab, võib kohtutäitur sulgeda täiteasja automaatselt. Kui see on seotud näiteks trahvidega, siis kohtutäiturid üldjuhul nii toimivadki. Kui aga võlad on seotud tsiviilasjadega (nagu teie puhul), siis peaks võlgnik ise kirjutama avalduse täitemenetluse lõpetamise kohta.

Olen mittetöötav pensionär. Mul on võlad ning täiteasjaga tegelevad neli kohtutäiturit. Üks võtab mu pensionist maha 20%, teine 10%. Olen aga lugenud, et pensionist ei ole õigus arvata maha üle 20%. Mida peaksin tegema, kui võetakse rohkem?

Teil on õigus. Seaduses on öeldud, et minimaaltulust ei tohi ära võtta üle 20%. Seepärast kas teie neli kohtutäiturit jagavad omavahel need 20 protsenti või igaüks ootab oma järge. Sel juhul tuleb välja, et see kohtutäitur, kes võtab teie pensionist maha 20%, alustas esimesena täitemenetlust. Teisele, sellele, kes võtab 10%, peate kirjutama kaebuse seoses tema tegutsemisega. Koopia võite saata kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale.

Oma kaebuses kirjeldage olukorda: pension on teie ainus tuluallikas ning te peate kohtutäituri tegutsemist täitemenetluse seadustiku rikkumiseks. Selles seadustikus on muide täpselt öeldud, et pensionist tohib võtta võla kustutamiseks ainult kuni 20%. Osutage sellele, et 20% võtab  teie pensionist juba teine kohtutäitur.

Teie kaebuse on kohtutäitur kohustatud läbi vaatama 15 päeva jooksul. Probleemi arutelule tuleb kutsuda välja ka teid. Ja alles pärast seda võidakse vormistada kirjalik otsus teie kaebuse koht. Kui te sellega ei nõustu, võite pöörduda kohtu poole.

Kohtutäitur arestis mu konto, jätmata elatusmiinimumi. Ma kirjutasin talle, et mul on kaks alaealist last. Tema vastas, et ma pean saatma mingeid täiendavaid tõendeid. Kas kõne all on minu pangakonto kolme kuu väljavõte või midagi muud?

Tegemist on just niisuguse väljavõttega. Sealjuures, kui teil on mitu kontot või on laste nimele avatud kontosid, tuleb esitada neist igaühe väljavõte.

Küsimus ei ole elatusmiinimumis. Seaduses on öeldud, et arestimisele ei kuulu minimaalpalk (praegu on see 500 eurot) ja lisaks iga ülalpeetava kohta kolmandik sellest summast (166,67 евро). See tähendab, et teil peab tulema kokku ligikaudu 830 eurot. Kui teie sissetulek on sellest summast väiksem, ei ole teie puhul midagi arestida. Ent sel juhul on kohtutäituril õigus võtta 500 eurolt maha 20%. Siis on arestimisele kuuluv summa teie puhul 400 eurot ja 166,67 eurot kummagi lapse kohta.

Ostsin korteri. Selle omanik hoiatas, et oma nimele ma seda kirjutada ei saa, erastamine ei ole lõpetatud. Mulle anti vaid volikiri, mille kohaselt siis, kui on võimalik, saan korteri erastada. Lõppkokkuvõttes tuli välja, et erastamise ajal oli omanik võetud võlgu ning korter oli arestitud. Ja selleks, et see oksjonil maha ei müüdaks, tuli mul tasuda omaniku võlad. Lepingus oli määratud kord, mille kohaselt ta pidi mulle võlad maksma. Tema aga ei maksa midagi. Kuidas ma saaksin oma raha tagasi?

Ma nägin dokumente läbi vaadates, et teie hagile endise korteriomaniku ebaseadusliku rikastumise kohta oli kohus vastanud otsusega, milles on öeldud, et see inimene on pankrotis. Seega vastutab ta ainult nende võlgade eest, mis on välja kirjutatud kohtu poolt langetatud pankrotiotsuses, ning viie aasta jooksul hakkab ta neid kustutama. Teie nõudeid loetelus ei ole. Viie aasta pärast aga võib ohus ta üldse võlajäägist vabastada.

See, et te ei teadnud, et korteri müüja oli kuritahtlik võlglane, ei võimalda teil loota selle asja teie jaoks soodsale lõpule. Võimalust taastada nõuete esitamise tähtajad sel etapil ei ole.

Sain kiirlaenufirmalt nõudekirja, mille kohaselt olevat mul laenuvõlg. Mina aga ei ole sealt mingit laenu võtnud. Pöördusin politsei poole. Sealt öeldi, et mul on firmaga lepingusuhted ning tekkinud vaidlused tuleb lahendada nende suhete raames. Ma kirjutasin firmale ning seal kinnitati, et laen ei kuulu mulle, ning soovitasid pöörduda politsei poole. Nii tuleb välja nõiaring. Mida ma peaksin tegema?

Nüüd on teil olemas firma vastus. Selle vastuse alusel esitage uuesti avaldus politseile. Seekord kriminaalasja algatamiseks seoses kelmuse ja teie identiteedi vargusega. Kui teil on alles kirjavahetus firmaga, siis politsei teile ära ei ütle. Kui see aga siiski nii juhtub, kirjutage prokuratuurile.

Viis aastat tagasi andsin ma raha võlgu suulisel kokkuleppel. Võlgnik tagastas kolmandiku võlasummast. Ülejäänut ta ära ei maksa, viidates rasketele aegadele. Mida ma saaksin ette võtta?

Võla väljanõudmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Küsimus on selles, millisest kuupäevast seda arvestada. Kui kokkulepe sõlmiti tähtajatult ja te leppisite kokku, et võlgnik tagastab raha esimesel nõudmisel, siis hakkame aega arvestama sellest päevast, kui te esimest korda nõudsite kirjalikult, et võlgnik teile raha tagasi maksaks.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil  6720311. 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga