Kohus võttis lapse ära. Kuidas saada jälle lapsevanemaks?

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo egiidi all korraldatavatele tasuta juriidilistele konsultatsioonidele tulevad üsna tihti emad ja isad, kelle vanemlikud õigused on ühel või teisel põhjusel piiratud. Neil inimestel on üks kavatsus – laps tagasi saada. Kuidas seda saavutada?

„Seetõttu, et ma tarbisin uimasteid, peatas kohus minu vanemlikud õigused ja andis lapse asenduskodusse. Juba pool aastat ei ole ma narkootilisi aineid pruukinud. Töötan ja elan koos mehega, kes on valmis minu lapse vastu võtma. Elame isa korteris ja isa ei ole sellele vastu. Milliseid samme peaksin astuma, et laps asendusperest ära võtta?“

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja:

„Te saate lapse hooldusõiguse taastada, pöördudes kohtu poole sellekohase avaldusega. Selle vormistamise näidiseks võib võtta linna avalduse, mille see esitas esialgses protsessis. Positiivse otsuse saavutamiseks tuleb aga läbi käia üsna pikk tee.

Kõigepealt selgitagem välja millised põhjused teie õiguste peatamiseks kohus esitas. See on tähtis, kuna nende põhjuste likvideerimine annab teile lootust positiivsele lahendusele.

Kohtuotsuses on öeldud, et teie õigused lapse suhtes on peatatud seni, kuni te ei ole olukorda parandanud. Kohus tuvastas, et aastail 2003-2018 fikseeris politsei üle 100 juhtumi, mil te olite alkoholi- või narkojoobes. 

Te saate näidata oma kindlat otsust end muuta, tehes läbi võõrutusprogrammi ja andes regulaarselt analüüse. Võin soovitada pöörduda Nelli Kalikova keskuse poole. Kui teie analüüsid on olnud pikka aega puhtad ja politseil ei ole teile mingeid küsimusi, andke kohtule dokumentaalsed kinnitused (kaasa arvatud keskuse iseloomustus) ning siis kohus arutab, kas võib lapse teie kätte usaldada.

Vaja on saada ka töökoha tõend selle kohta, et teil on seaduslik tuluallikas. Kasuks tuleb ka iseloomustus, mida tuleb küsida tööandjalt.

Kohtul on kahtlusi teie lapse kohtlemisega seotud vilumuste suhtes. Siinkohal võib soovitada pöörduda elukohajärgse sotsiaalosakonna poole ja saada sealt suunamine niinimetatud lastevanemate kooli. Kui olete seal kursuse ära kuulanud, küsige selle kohta dokument, mis samuti lisage kohtule esitatavale avaldusele. Sel viisil te kinnitate, et olete saanud lapsevanemale vajalikud teadmised.

Ei oleks halb teha ka koostööd psühholoogiga, kes esitab kohtule otsuse teie seisundi kohta. Nii te näitate, et psühholoogilised probleemid on teil kontrolli all. Veel tuleb lisada avaldusele teie isa ja elukaaslase kirjalikud kinnitused. Esimene kinnitab, et on nõus takistamatult ja tähtajatult andma teie perele elamispinna, teine teatab, et tal on alaline töökoht ning on nõus hoolitsema teie ja lapse eest.“

Keegi ei luba, et see saab kerge olema

„Meie keskuses, mis asub Tallinnas, Paldiski mnt 36a, anname abi narkosõltlastele paljudes küsimustes,“ rääkis  MTÜ AIDS-i Tugikeskeskus juhatuse liige Nelli Kalikova. „Meie poole võivad pöörduda vanemad, kellel on vanemate õigused piiratud või ära võetud seoses nende narkosõltuvusega. Meie nõustame neid peresid, võtame narkorehabilitatsiooni programmi, vajadusel viime läbi asendusravi. See töö toimub koostöös lastekaitse spetsialistidega, nõuab palju aega ja jõupingutusi.“

Kalikova märkis, et sagedamini pöörduvad naised, kellel on narkosõltuvus ja kellel on lapsed ära võetud kas kohe peale sündi või varajases lapseeas. Abielupaare pöördub märksa harvem, arvatavasti sellepärast, et narkomaanide abielud on ebastabiilsed ja tihti naine jääb  oma murega üksinda.

„Peab mainima, et vanemlike õiguste piiramine või äravõtmine sõltlastelt toimub suhteliselt tihti ja kiiresti, põhjenduseks on lastekaitse puhul see, et sellises peres, kus aktiivselt tarvitatakse uimasteid, lapse elu ja tervis on ohus,“ jätkas Nelli Kalikova. „Neid õigusi tagasi saada on märksa raskem ja vahel see ei õnnestu. Selline ema või pere peab pikema aja jooksul tõendama, et nad on oma elu muutnud ja on võimelised ise last kasvatama. Nad peavad lõpetama narkootikumide tarvitamise ja läbima rehabilitatsiooni programmi, peavad minema tööle, omama stabiilset elukohta ja mitte sooritama kuritegusid. See protsess võtab mitu kuud, vahel ka aastat.

Prostitutsiooniga püsivalt tegelevate emadega, kellel lapsed on selle tõttu ära võetud, minu praktikas juhtumeid ei ole olnud. Kuid naise-narkomaani elus enda müümine raha või narkootikumide eest ei ole harv nähtus, sest siin domineerivaks faktoriks on narkootikumide hankimise vajadus. Kuigi sõltlase normaalsesse ellu toomine on raske ja aeganõudev protsess, see on võimalik ja meil on selle kohta ka häid näiteid.“

Kuivõrd on Eesti kohtud valmis vanemate õigusi taastama? Nelli Kalikova: „Eesti kohtud on minu kogemuste järgi valmis vanemate õigusi taastama või tagasi andma, kui kõik selleks vajalikud nõudmised on täidetud. Raskem on muuta lastekaitse hoiakuid, sest selles süsteemis on tunda väga suurt eelarvamust ja usalduse puudumist selliste vanemate suhtes. Kergema südamega antakse laps asendusperesse või lapsendamiseks, kui tagasi oma peresse. Siin on veel palju selgitustööd ja koostöö arendamist lastekaitse ja narkorehabilitatsiooni süsteemi vahel. Meie ühiskond on lihtsalt väga kuri, koguaeg otsib vaenlasi. Aga narkomaanid on väga kerged vaenlased. Ja vagased. Võitluses oma õiguste eest need inimesed on tihtipeale täiesti saamatud. Enamasti on need venekeelsed naised, kes praktiliselt ei oska eesti keelt.“

Kalikova tuletas meelde, et narkomaania on eluaegne haigus ja tagasilöögid on võimalikud: „Lapse tagasi andmine ja kasvatamine on emadele tugev motivaator tagasilangust vältida ja oma elu normaalsel järjel hoida. Sellised tagastatud lapsed vajavad pikaajalist lastekaitse jälgimist, mis peab olema delikaatne ja heatahtlik, sest liiga range ja pahatahtlik kontroll võib sõltlasel provotseerida tagasilanguse.“

 „On tähtis et lapsevanem teeks koostööd kohaliku omavalitsusega“

„Lapse hooldusõiguse protsessi algul on tähtis, et emad ja isad teeksid koostööd kohaliku omavalitsusega, mis on nende vanemlikke õigusi piiranud,“ selgitas Tallinna aselinnapea Betina Beškina. „Tallinn saadab sellistel juhtudel lapsevanemad pealinna perekeskusse. Samal ajal on iga pere lugu unikaalne ning kohalikud võimud pakuvad toetnust, pidades silmas iga konkreetse loo üksikasju.“

Aselinnapea sõnul teeb Tallinn alkoholi- ja narkosõltuvusega lastevanemate probleemide lahendamiseks koostööd põhiliselt Wismari haigla ja Viljandi haiglaga. On ka võimalus pöörduda Lootuse Küla poole.

„Selleks, et ikkagi saavutada muutusi käitumises ja parandada oma sotsiaalseid harjumusi, vajavad sõltuvusega inimesed professionaalset abi. Ent niisuguse abi taotlemine on täielikult vabatahtlik ning rajaneb eranditult inimese enda motiveeritusel,“ rõhutas Beškina.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga