„Kaeban EIK-sse!“ ehk millal Euroopa võib teid aidata

Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on instants, mis on paljude inimeste teadvuses seotud unistusega ülimast õiglusest ja lootusega jätta oma riigi õigusorganid häbisse. Niisuguse ettekujutusega sellest kohtust tulevad inimesed ka Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse.

„Millised  on minu šansid võidule EIK-s?“ tundis Yana Toomi büroos korraldatud tasuta juriidilistel konsultatsioonidel huvi üks Tallinnas elav naine.

Ta rääkis: „Riigikohus ei võtnud minu kassatsioonkaebust menetlusse. Seega jõustus ringkonnakohtu süüdistav otsus. Mina aga kinnitan endiselt, et kohtulikul arutelul rikuti jõhkralt minu õigusi ja ma kavatsen oma head nime ikkagi kaitsta.“

Kas võetakse avasüli vastu? Kaugeltki mitte alati

„Pärast seda, kui olete käinud Eestis läbi kõik kohtuinstantsid – maakohtu, ringkonnakohtu ja riigikohtu – ei saa meie riigis teie kohtuasjaga seoses enam praktiliselt midagi ette võtta,“ selgitas konsultatsioonil Inimõiguste Infokeskuse jurist Jelena Karžetskaja. „Loomulikult, kui ilmnevad mingid uued asjaolud, siis võib teatud aja jooksul (keskmiselt kaks kuud tsiviilasja ja kuus kuud kriminaalasja puhul) esitada advokaadi vahendusel riigikohtule avalduse menetluse taasalustamise kohta. Kui aga uusi asjaolusid esile ei tule, peab tunnistama, et Eestis on kõik teie võimalused ammendatud.

Mis puutub rahvusvahelistesse kohtuinstantsidesse, siis on võimalik esitada kaebus EIK-sse. Selleks on teil aega täpselt kuus kuud, alates Eesti Vabariigi  Riigikohtu otsuse jõustumise päevast.

Kaebuses tuleb loetleda kõiki rikkumisi, mida kohus on teie arvates protsessi käigus toime pannud, ja paluda EIK-d tuvastada, et sellised rikkumised tõepoolest aset leidsid.

On aga vaja täpselt aru saada: Euroopa Inimõiguste Kohus ei vaata ümber kohalike kohtute otsuseid, ei tühista neid ega kohusta üht või teist riiki neid läbi vaatama või tühistama. EIK-l on vaid õigus kaebust mitte vastu võtta või siis seada teha ning konstateerida, et kohus kui riigi esindaja on protsessil kaebaja õigusi rikkunud või mitte (nende õiguste kirjeldus sisaldub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kümnes artiklis). Kui tuvastatakse riigipoolne õiguserikkumine, määratakse teile kompensatsioon.

Olles saanud kätte EIK järeldused, otsustab riik juba ise, kas rikkumine, millele Euroopa kohus osutas, oli nii oluline, et asja uuesti läbi vaadata.

Juhin teie tähelepanu ka sellele, et EIK-sse esitatavatest avaldustest lükatakse tagasi tohutu osa. Märksa suuremas ulatuses kui näiteks Eesti riigikohtus. Pealegi on kaebuse läbivaatamise aeg pikk – kolmest kuni viie aastani.“

Mis keeles ja mitu lehekülge? 

Veel üks  pöördumine: „Mina võitlesin selle nimel, et taastataks endisel kujul meie majale ebaseaduslikult ehitatud katus ja hüvitataks mulle kui viimasel korrusel asuva korteri omanikule tekitatud kahju. Katuse ümbertegemine põhjustas pidevalt vihmavee läbijookse ja minu vara rikkumise 30 protsendi ulatuses. Arvukate arutelude tagajärjel kõigis Eesti kohtuinstantsides tunnistati, et mul ei olnud õigus. Olen seisukohal, et on rikutud minu õigust oma vara kaitsele ning kavatsen minna EIK-sse. Mida on vaja kaebuse kirjutamisel arvesse võtta?“

„Kohtudokumendid, mida kasutati Eestis, võite esitada samas keeles nagu need koostati ehk eesti keeles. Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatav avaldus ise on vaja vormistada inglise keeles,“ selgitas Jelena Karžetskaja. „Avalduse blankett näeb ette, et te koostaksite lakoonilise teate selle kohta, milles konkreetselt seisnesid kohtu kui riikliku instantsi vead. Teie hädade värvikaid kirjeldusi kümnel leheküljel kaebuseks ei peeta. Teil on kolm lehekülge, et kronoloogilises järjekorras kirjeldada kõiki sündmusi, ning kaks lehekülge, et kirjeldada igat konkreetset kohtupoolset õiguserikkumist. Kirjeldus peab olema väga täpne, vastasel juhul jäetakse kaebus kindlasti läbi vaatamata.

Avalduses võite osutada kas või ühele EIK positiivsele otsusele analoogilisel teemal. See üksnes lisab teie pöördumisele kaalu. Teil on õigus lisada ka fotosid oma rikutud kinnisvarast (kuigi need ju ei tõesta, et kohus on toime pannud protsessuaalrikkumisi), kuid videomaterjale mitte.“

Kaebus laekus EIK-sse. Mis saab edasi?

Jelena Ježova,

Inimõiguste Infokeskuse jurist

Kui olete saatnud EIK-le kaebuse tähitud kirjaga, siis, olles saanud teatise üleandmise kohta, võite olla veendunud, et teie kaebus on edukalt kohtuni jõudnud.

Kui kohtul tekib küsimusi, võtavad sekretariaadi töötajad teiega ühendust. Ärge ignoreerige nende pöördumisi! Esitatud küsimustele tuleb alati vastata. Kui te ei tea, mida ja kuidas vastata, paluge abi spetsialistilt. Sealjuures tuleb silmas pidada, et kaugeltki iga jurist ei suuda EIK-ga nõuetekohaselt asju ajada. Parem orienteeruda neile, kellel on juba kogemusi tööst selliste kaebustega.

EIK sekretariaat jaotab kaebused laiali eri juriidilistesse osakondadesse. Seal antakse kaebusele registreerimisnumber.

Kaebuse läbivaatamine

EIK juriidiline osakond valmistab ette kohtuasja ja annab selle läbivaatamiseks:

– ainuisikulisele kohtunikule, kui kaebus on selgelt vastuvõetamatu. Kohtunik langetab selle kohta otsuse, mis on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Kohus teatab otsusest kirjalikult, toimik aga hävitatakse;

– kolmele kohtunikule (komiteele), kui kaebus puudutab korduvat probleemi, mille kohtu on varem otsuseid langetatud. Kohus vaatab dokumendid läbi. Selles staadiumis võib tekkida täiendavaid küsimusi, mis saadetakse teile kirjalikult;

– seitsmele kohtunikule (kojale), kui kaebus puudutab harukordseid küsimusi, mida EIK varem arutanud ei ole.

Kui kaebus tunnistatakse vastuvõetavaks (on järgitud kõiki kohtu nõudeid selle esitamise kohta), siis teatatakse sellest riigile, mille vastu olete kaebuse esitanud. Seda staadiumi nimetatakse kommunikatsiooniks. Te alustate kirjavahetust riigiga vahendaja (EIK) kaudu. Varuge kannatust, sest kohtu koormus on suur. Selle eeskirjades ei ole asjade läbivaatamise tähtaegu kehtestatud ning seepärast ei ole mingit mõtet aegavõtva asjaajamise üle kurta, veel vähem kaebusi esitada.

Otsuste langetamine

Enamiku asjade puhul langetab EIK kirjaliku otsuse. Eriti harvadel juhtudel korraldatakse arutelu, millest teatatakse aegsasti ette.

Suhtlemine kohtuga

Kohus suhtleb iga kohtuasja  puhul kirjalikult, tavalise posti vahendusel. Sealjuures, kui te saadete järelepärimise oma asja saatuse kohta, siis EIK ignoreerib teie kirja ning mingit vastust te ei saa. See-eest võite olla kindel, et kui kohtul tekib teile küsimusi, võetakse sealt teiega ühendust.

Mida EIK suudab  

Kohus võib kaebajale välja mõelda kompensatsiooni. Hüvitis makstakse selle riigi eelarvest, mille vastu kaebus esitati.

Kui kaebaja soovib ka midagi parandada siseriiklikes dokumentides või otsustes, tuleb tal algatada EIK otsusele viidates uus protseduur juba omaenda riigis.

Eestist esitatud kaebuste statistika

  1. Kaebused, mis anti üle juriidilisele osakonnale:

2016 – 206,

2017 – 156,

2018 – 132.

  1. Kaebused, mis tunnistati vastuvõetamatuteks:

2016 – 210,

2017 – 150,

2018 – 129.

  1. Kommunitseeritud kaebused (kaebus on teinud läbi esialgse vastuvõetavuse hinnangu ja on otsuse ettevalmistamise staadiumis):

2016 – 8,

2017 – 15,

2018 – 14.

  1. Kaebused, mille kohta riik on vastanud:

2016 – 5,

2017 – 2,

2018 – 4.

Seda on kasulik teada 

Euroopa Inimõiguste Kohus on rahvusvaheline kohtuorgan. Selle jurisdiktsioon laieneb kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, mis on ratifitseerinud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, kus käsitletakse kõiki küsimusi konventsiooni tõlgendamise ja rakendamise kohta, kaasa arvatud riikidevahelised asjad ja eraisikute kaebused.

Avaldaja peab olema tingimata Euroopa Nõukogu liikmesriigi või üldse selle riigi kodanik mille vastu ta kaebuse esitab.

Euroopa Inimõiguste Kohtle saadetavad kaebused peavad puudutama sündmusi, mille eest kannab vastutust riigivõim. Kaebusi eraisikute või organisatsioonide vastu läbivaatamisele ei võeta.

Allikas: Vikipeedia

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9 – 12 telefonil 672 0311. 

Margarita Kornõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

 

 

 

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga