Hall pass, millal sa ükskord kaod?

Hallide passide teemat ei ole meil kombeks viia avalikult arutlusteni, et mittekodanike seisus tuleks kaotada juba põhimõtteliselt.

Ometi ei vaibu samal ajal halli passi omanike tung tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse.

 „Mul on kümneaastane poeg, kes sündis Eestis. Tal on hall pass. Poja sündimise ajal olid hallid passid nii minul kui ka lapse isal. Peagi isa kadus kuhugi ja rohkem ei ole me teda näinud. Kui ma viisin Politsei- ja Piirivalveametisse poja dokumendid Eesti kodakondsuse saamiseks, öeldi mulle, et lapse isa oli saanud Venemaa kodakondsuse ning seepärast minu poeg Eesti oma automaatselt ei saa. Isa on kusagil Venemaal ja me ei tea temast midagi. Kuidas peaksin toimima, et pojal ei oleks halli passi, vaid Eesti Vabariigi kodakondsus?“

Yana Toomi büroo saatis koos Inimõiguste Teabekeskuse juristi Jelena Karžetskajaga Riigikogu põhiseaduskomisjonile järelepärimise, et  selgitada välja, kuidas kodakondsusseadust kohaldatakse: „1. jaanuarist 2016 kehtiv kodakondsusseaduse paragrahv 363 näeb ette kaks tingimust, mille alusel enne 1. jaanuari 2016 sündinud laps saaks Eesti Vabariigi kodakondsuse: kui tema vanemad või last üksi kasvatav vanem, keda ükski riik ei pea kehtivate seaduste alusel oma kodanikuks, on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat ning kui alla 15-aastane alaealine elab püsivalt Eestis. Kõik see ei erine nõuetest, mida kohaldatakse lapsele, kes on sündinud pärast 1. jaanuari 2016. Seega, kui mainitud ema taotles oma lapsele Eesti kodakondsust, ei oleks tema isa kodakondsuse saamisel pidanud pärast lapse sündi olema tähtsust, kui laps jäigi ilma kindla kodakondsuseta. Soovime saada kinnitust oma arutluste õigsusele.“

Järelepärimisele vastanud põhiseaduskomisjoni nõunik Karin Tuulik kinnitas, et selle naise poeg oleks põhimõtteliselt võinud saada Eesti kodakondsuse alates 1. jaanuarist 2016. Muidugi siis, kui selleks hetkeks olid täidetud lapse enda ja tema vanemate Eestis elamise nõuded.

„Paragrahv 363 näol on tegemist rakendussättega, mis oli vajalik selleks, et enne ja pärast 1. jaanuarit 2016. aastal Eestis sündinud määratlemata kodakondsusega lapsi koheldaks seaduse jõustumisel võrdselt. Selle sätte alusel sai laps kodakondsuse siis, kui seisuga 1.01.2016 olid sättes nimetatud tingimused täidetud,” selgitas Tuulik. „Kuivõrd meile ei ole teada konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid, siis kõige parem on uurida PPA-st, kas ja miks ei mahtunud kõne all olev laps nimetatud rakendussätte alla. Juhul, kui PPA-le ei olnud 2016. aastal teada kõiki asjaolusid või midagi jäi arvestamata, siis nad saavad oma otsuse üle vaadata. Iseenesest see, et lapse isa võttis mingil ajal VF kodakondsuse, ei laiene automaatselt lapsele. Seetõttu on oluline kõik asjaolud PPA-ga välja selgitada.”

„Mu tütar sündis siin 2002. aastal. Tema isaga, Venemaa kodanikuga, olin selleks hetkeks juba lahutatud. Minul on hall pass. Laps oleks loomulikult võinud saada ainult Venemaa kodakondsuse, kuid ei jõudnud, sest tema isa suri. Nüüd ma soovin, et tütrel oleks hall pass. Kuidas seda saavutada?“

Jurist Jelena Karžetskaja: „Te saate õigesti aru, et teie lapsel on juba sünnijärgne, Venemaa kodakondsus. Sellest ei saa nii lihtsalt loobuda, eriti teie olukorras: mis tahes rahvusvahelised dokumendid, nii Eesti kui ka Venemaa omad, keelavad rangelt „päästa“ inimest kodakondsusest kodakondsuseta isiku seisusse.

Seega on teie tütrel vaid kaks võimalust: kas vormistada lõpuks Venemaa pass või võtta Eesti kodakondsus. Venemaa passi saamiseks tuleb pöörduda Vene Föderatsiooni suursaatkonna poole Eestis. Eesti passiga on asjad keerulisemad. Ent teie tütar sooritab ju koolis eesti keele eksami. Kui ta saab üle 60 punkti, siis tema tulemus võrdsustatakse keelekategooriaga B1. Pärast seda on Eesti kodakondsuse saamine naturalisatsiooni korras juba käeulatuses. Tuleb teha Eesti põhiseaduse tundmise test, esitada dokumendid Eesti kodakondsuse saamiseks ja Venemaa saatkonnale avaldus Venemaa kodakondsusest loobumise kohta. Mingil muul viisil teie tütar Venemaa kodakondsusest loobuda ei saa.“

„Mul on hall pass. Eesti keele eksam käis mulle üle jõu. Kas on minu kõrges eas võimalik saada Eesti Vabariigi kodakondsust eksamit sooritamata?“

„Ei ole. Kuna kodakondsuse andmine kuulub siseriiklike küsimuste hulka, siis mingid rahvusvahelised struktuurid Eestit mingil olulisel  määral mõjutada ei saa. Meie riik ise aga ei ole käesoleval ajal valmis astuma sellist radikaalset sammu nagu seda on seaduse sellesuunaline muutmine.“

„Läksin mehele ja mul on võimalus registreerida end Rootsis. Kas ma saan sinna ümber asuda, kui arvestada asjaoluga, et mul on hall pass koos alalise elamisloaga? Mida ma kaotan siin? See meie hall pass on aga reisimiseks väga ebamugav: Dubaisse ei lubatud, Tiibetisse pole mõtet proovidagi…“  

„Eesti alaline elamisluba eeldab, et te saate elada Rootsis kuni kolm kuud järjest iga poole aasta jooksul. Eesti alaline elamisluba iseenesest ei luba teil enamiku ajast elada teises riigis. Seda võib teile lubada ainult selle riigi elamisluba. 

Kõik sotsiaalsed väljamaksed, mis on teil Eestis, tulenevad sellest, et teil on alaline elamisluba. Et seda mitte kaotada, tuleb teil  vähemalt kord aastas sõita Eestisse. Ei tohi lubada, et teie äraolek kestaks 12 kuud järjest.

Teid võidakse Eesti alalisest elamisloast ilma jätta, kui olete saanud alalise elamisloa Rootsis. Kaht alalist elamisluba olla ei saa. Antud juhul ei anna teile midagi isegi kinnisavara omamine Eestis, samuti Rootsi kodakondsus, mille olemasolu tähendaks, et te olete Euroopa Liidu kodanik ning halli passi ja Eesti alalist elamisluba teil enam ei ole. Kui soovite jääda Eesti maksuresidendiks, tuleb teil vormistada Eestis Euroopa Liidu kodaniku elamisõigus.

Rootsi ümberasumise korral ei kao teie Eesti pension kuhugi. Tekib aga maksustamise probleem. Oma Rootsi kodakondsusega saab teist Rootsi maksuresident. Eesti maksuresidentsuse säilitamiseks tuleb teil vormistada siin registreerimine ning esitada vastav taotlus maksuametile.“

Läbi peaministri ja ministrite suu

Kohtumised hallide passide omanikega näitavad ilmekalt, et see seisus, mis neid  alandab ja tekitab väljaspool Eestit pehmelt  öeldes hämmeldust, tuleb likvideerida.

Siit kolm küsimust peaministrile, siseministrile ja justiitsministrile.

Mis aastal hall pass kui niisugune Eestis teie arvates ära kaob?
Millistel tingimustel see juhtuks?
Kas halli passi olemasolu mõjutab Eesti mainet, kui jah, siis kuidas? 
  

Peaminister Jüri Ratas: „Keskerakond seab oma eesmärgiks määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähendamise ja Eesti kodanike arvu kasvamise. Samuti leiame me, et enne 1991. aastat Eestis elanutele tuleb kodakondsus anda lihtsustatud korras. Seda seisukohta fikseerisime meie programmis ning oleme otsinud võimalusi vastavateks uuendusteks. Praegune valitsus on juba teinud teatud edusamme selles suunas.

Mul on väga hea meel, et augusti lõpus suunas valitsus Riigikokku seaduse eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada Eesti kodakondsuse saamist alaealistel noortel. Esiteks, edukalt sooritatud põhikooli eesti keele eksam, põhiseadust ja ühiskonna toimimise põhialuste teadmist hindav test hakkavad tulevikus olema aluseks kodakondsuse taotlusele. Lisaks tegime lihtsamaks kodakondsuse saamise neile Eestis sündinud alaealistele, kelle esivanemad on elanud Eestis enne meie riigi taasiseseisvumist. Praegu kehtiv seadus näeb ette lihtsustatud korras Eesti kodakondsuse saamise võimaluse Eestis sündinud või vahetult pärast sündi siia elama asunud alla 15-aastatele lastele, kelle kumbagi vanematest ei loe ükski riik oma kodanikuks, kui vanemad või last üksi kasvatav vanem on elanud Eestis seaduslikult vähemalt viis aastat. Muudatuste jõustumisel saaksid Eesti kodakondsuse ka need alla 18-aastased lapsed, kelle üks vanem on määratlemata kodakondsusega ja lapse vanem või vanavanem asus Eestisse püsivalt elama enne iseseisvuse taastamist. Teine vanem võib olla ka välisriigi kodanik. Alaealine laps peab olema Eestis sündinud või asunud kohe pärast sündi koos vanemaga püsivalt Eestisse elama, omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust ning olla muu riigi kodakondsusest vabastatud.

Mõlemad muudatused on kokkulepitud koalitsioonilepingu raames ning ma väga loodan, et Riigikogu varsti võtab neid vastu.

See, et igal määratlemata kodakondsusega inimesel oleks võimalik kodanikuks saada ilma lisatingimusteta, vaid kinnitades avaldusega oma lojaalsust Eesti riigile, eeldab uut poliitilist kokkulepet. Seni ei olnud seda võimalik saavutada. Kas selline kokkuleppe sünnib, otsustab eelkõige Eesti rahvas, hääletades Riigikogu valimistel.”

Siseminister Mart Helme: „Halli  passi  ehk välismaalasele  Eesti  Vabariigi  poolt  antava  reisidokumendi  (välismaalase  pass)  instituudi kehtivast õigusest kaotamist ei ole siseministeeriumi valitsemisalas arutatud. Sellest tulenevalt ei ole võimalik avaldada arvamust mis aastal, mis tingimustel või kas üldse, kõnealune sündmus ehk halli passi kadumine, võiks aset leida.

Leian, et välismaalase passi olemasolu ei mõjuta Eesti Vabariigi mainet. Seda muidugi juhul, kui Eesti suhtes vaenulikud jõud ei kasuta seda propagandistlikel eesmärkidel.”

Justiitsminister Raivo Aeg: “Enne, kui vastata, tuleb mõelda sellele,  mis on n-ö hallide passide ehk määratlemata kodakondsuse peamine probleem;  samuti sellele, kas ja kui palju sõltub  lahendus riigist ja kui palju  määratlemata kodakondsusega inimesest endast. Lisaks võib küsida, kas määratlemata kodakondsuse staatuse ja halli passi täiesti ära kaotamise tulemuseks ei või olla hoopis see, et inimesed jäävad riigi kaitseta.

Eesti huvis on vähendada kodakondsusetust ning tuua kodakondsusesse kõik  need, kes seda sisuliselt väärivad ja vastavad kodakondsuse saamise nõuetele.  Seetõttu on Eesti aja jooksul järjepidevalt lihtsustanud nõudeid, mida esitatakse määratlemata kodakondsusega inimestele Eesti kodakondsuse taotlemisel. Olgu selleks kasvõi 2016. aasta muudatus, millega pidurdus määratlemata kodakondsusega laste juurde tekkimine, kuna nad saavad Eesti kodakondsuse automaatselt.

Siseministeeriumilt  saadud  andmetel  elab  Eestis  01.11.2019  seisuga  71  166  määratlemata kodakondsusega  inimest  ja  see  arv  on  pidevalt  vähenenud,  nt  2015.  aasta  samal  perioodil  oli neid    82  850.  Miks see arv ei vähene kiiremini, ei pruugi alati sõltuda Eesti  kodakondsuspoliitika liigsest konservatiivsusest  või  seaduse  liiga  kõrgetest  nõuetest.  Üheks  põhjuseks  võib  olla  inimeste soovimatus või huvi puudumine oma staatust muuta, kuna nad ei jää ilma suurest osast avalikest teenustest,  riigi  abist.  Teisisõnu  ei  ole  nende  igapäevane  elu  häiritud  ega  kehvem  kui  on  Eesti kodanikel.  Nad  ei  saa  kasutada  üksnes  kodanikuõiguseid  ega  pea  täitma  kodanikukohustusi.  Nt saavad nad viisavabalt minna Venemaale ja liikuda kogu Euroopa Liidu piires. See, kui määratlemata kodakondsusega  inimesed  ei  saa  kaasa  rääkida  riigi  poliitilises  elus  Riigikogu  valimiste  kaudu, inimeste igapäevaelu ei mõjuta.

Eestis  elavate  määratlemata  kodakondsusega  isikute  näol  on  valdavalt  tegemist  sihtgrupiga,  kes kaotasid oma kodakondsuse NSV Liidu kokkuvarisemisel ning kes pole teinud otsust ega realiseerinud oma võimalust  saada mõne teise  riigi  kodakondsust.  Põhiküsimus  ongi,  mis  on  see  objektiivne  ja ületamatu  takistus  Eesti  või  mõne  muu  riigi  kodakondsuse  saamiseks. Kui  selleks  on  hirm kodakondsuse  seaduse ehk liiga kõrgete nõuete  ees, siis tuleb selgitada, et nii see tegelikult ei olening juhendada, mida täpselt tuleb teha.

Eesti kodakondsuse automaatne andmine võib tunduda hea ja lihtne lahendus, kuid põrkub inimese enda vaba valiku olulisele õigusele. Eesti kodakondsus ei ole igaühe õigus ning inimene peab seda tahtma, see olgu tema teadlik valik.

Juhul,  kui  tulevikus  ei  oleks  Eestis  enam  NSV  Liidu  kokkuvarisemise  tõttu  määratlemata kodakondsusega isikuid, ei kaoks vajadus nn halli passi järele. Kodakondsusetus võib Eestis tekkida mõne  teise riigi tegevuse tõttu, kui see vabastab  inimese  kodakondsusetusse. Kuna määratlemata kodakondsuse  staatus annab inimesele suure osa igapäeva ja heaolu õigustest, on sellel oluline õiguskaitse tähendus.

Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik vastata teie küsimusele, mis aastal hall pass kui niisugune Eestis ära kaob. Pigem on õigem küsida, millal väheneb määratlemata kodakondsusega inimeste arv. See aga  sõltub  suuresti sellest,  millal saabub see aeg, et rohkem  kui 70  000 määratlemata kodakondsusega inimest soovivad oma senist staatust muuta.

Vastus  küsimusele,  kas  halli  passi  olemasolu  mõjutab  Eesti  mainet  või  ei,  sõltub  sellest, millest vastamisel  lähtuda.  Kui  selgitada,  et  määratlemata  kodakondsuse  staatus  inimeste  igapäevaelu üldiselt ei mõjuta, ei peaks see temaatika Eesti mainet mõjutama.”

Määratlemata kodakondsusega

2018. a – 75628 inimest.

2019. a 9.mai seisuga – 73587.

2019. a 1. novembri seisuga – 71166.

Allikas: Statistika andmebaas ja Siseministeerium

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9-12 telefonil 6720311.

Margarita Konrõševa,

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga