„Eksmees jättis korteri mulle, aga pärast hakkas raha nõudma!“

Pisaraid palju aastaid pärast abielulahutust võib kõige sagedamini näha seoses vara jagamisega. Igal juhul kinnitab seda tasuta juriidiliste konsultatsioonide praktika Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos. Heitke pilk käesolevale kirjutisele, sest parem on õppida võõrastest vigadest!

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

Minu poeg lahutab oma kolm aastat kestnud abielu. Korteri ostis ta 11 aastat tagasi võttes elamuasemelaenu. Kui aga abiellus, siis soetas auto, samuti laenuga. Kas vara jagamist abielulahutuse korral mõjutab märge selle kohta, et inimestel teineteisele pretensioone ei ole? Kuidas seda vara jagada? Kas oleks võimalik, et mina kirjutan autolaenu jäägi enda nimele?

Vara jagamist lahutuse korral antud kinnitus pretensioonide puudumise kohta ei mõjuta ning nõudeid vara jagamiseks võidakse esitada nii lahutuse ajal kui ka pärast seda. Vara on võimalik jagada nii kohtus kui ka notari juures.

Kui teie poeg ostis korteri enne abielu, siis see jagamisele ei kuulu. Nii nagu iga muu vara, mis oli tal enne abiellumist.

See aga, mis soetati abielu vältel (teie pojal on see aga auto ja ülejäänud laenusumma), jaotatakse pooleks ning kuulub võrdsetes osades mõlemale osapoolele. Pank hindab teie vanust ja maksevõimet ning teeb siis otsuse.

Abielu lahutati 2009. aastal. Kas vara jagamisel kehtib aegumistähtaeg, mille jooksul võib kohtus tõestada, et kooselu ajal soetatud krundi maksumus on suurenenud sellele püstitatud maja hinna võrra, mille ehitamine algas mõni aasta pärast abielulahutust?

Tegelikult võib teie küsimuse esitada teisiti: kas vara jagamisel kehtib aegumistähtaeg ning millise aja jooksul endised abikaasad võivad vara jagada?

Tsiviilseadustiku üldosa seaduses, mis kehtib 2002. aastast, on öeldud, et kõigi perekonnaasjade aegumistähtaeg on 30 aastat.

Teisiti hakkame arvestama tähtaegu, kui kõne alla tuleb pärandvara osa määratlemine. Ka siin on tähtis moment pärandi avamise aeg – enne 2009. aastat või pärast seda.

Minu tütar läks mehest lahku, kuid lahutust ei vormistanud. Korterisse, mille ta erastas abielu ajal, jäid elama tema mees ja täiskasvanud tütar. Nüüd nõuab mees lahutust, kuid tütar on vastu, sest ta kardab korteri kaotada. Kas on tõsi, et seoses lahutusega jääb ta sellest ilma?

Lahutus ei mõjuta seda korteriprobleemi kuidagi. Kõige tähtsam on selles loos asjaolu, et korter erastati (ei ole tähtis, kelle nimele) abielu ajal. See tähendab, et pool sellest kuulub teie tütrele, pool aga väimehele. Ilma teineteise nõusolekuta ei saa nad seda müüa. Müümiseks või vahetamiseks peavad andma nõusoleku mõlemad.

Kui mees keeldub nõusolekut andmast, on teie tütrel võimalik esitada kohtule hagiavaldus vara jaotamise kohta. Kohus teeb otsuse korteri müümise kohta ilma teise omaniku nõusolekuta. See müüakse oksjonile, raha aga jagavad omanikud pooleks.

Oma esimese abielu ajal ostsin ma korteri. Esimesest abielust on mul poeg ja teisest kaks last. Millised õigused korterile on minu lastel ja endisel abikaasal?

Abikaasade ühiselt soetud varaga,  kuni vanemad on elus, ei ole nende lastel midagi tegemist. Teie aga olete endise abikaasaga kaasomanikud ehk 50% on teil ja 50% eksabikaasal.

***

Vastab Inimõiguste Teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Korteri erastasin ma abielu ajal. Lahutasin abielu 10 aastat tagasi, kuid nüüd on hakanud mu endine mees mind šantažeerima: „Anna mulle minu osa rahas ja ma jätan korteri sulle.“ Vastasel juhul ähvardab ta vara kohtu kaudu jagada. Milliseid võimalusi on mul selleks, et talle mitte midagi maksta, sest kogu aja pärast lahutust olen ma korterit üksi ülal pidanud? Kas mu endisel mehel on õigus sellele elamispinnale vägisi elama asuda?

Te erastasite korteri abielu ajal ning seepärast on teie endisel mehel kahjuks õigus sellisteks juttudeks. Teie juhtumi korral tuleb vara jagada, kuid siin on üks „aga“. Soovitame teile asja kohtuni mitte viia, vaid rääkida oma endise mehega ja selgitada talle, et möödunud aastate jooksul oleks tema, nagu teiegi, pidanud korteri eest maksma (välja arvatud need maksed, mida arvutatakse arvestinäitude alusel), samuti remondi eest, kui teil on võimalik näidata tšekke.

Siis aga seisab ees järgmine protseduur. Te lasete hinnata korteri maksumuse, ning jagate selle kahega. Seejärel jagate samal viisil 10 aasta korterikulud. Pool korteri maksumusest, millest on lahutatud pool kuludest nende aastate eest, mil te olete olnud lahus, ongi summa, mis tuleb teie endisele abikaasale anda. Võib aga juhtuda, et see kulusumma osutub suuramaks kui tema osa ning tema jääb teile veel võlgugi.

Kirjeldatud kohtueelne protseduur tuleb tingimata kinnitada vastava lepinguga notari juures. Kui aga asi ikkagi kohtuni läheb, siis peab kohtukulud hüvitama kaotanud pool.

Mis puutub aga korterisse vägisi tungimisse, siis loomulikult ei saa seda heaks kiita, võib kutsuda politsei. Kuigi teie endisel mehel kui kaasomanikul on õigus seal viibida.

Olen 12 aastat lahutatud. Kui me abielu lahutasime, siis vara ei jaganud. Leppisime suuliselt kokku, et mina jään pojaga korterisse (ostsime selle abielu ajal), kuid selle eest vabastan lapse isa alimentidest. Nüüd aga on viimane otsustanud korteri ära müüa ning nõuab kohtu kaudu ühiselt soetatud vara jagamist. Kas mina ei ole ära teeninud, et ta jätaks mind selle korteriga rahule? Poja kasvatasin mina üksi üles, maksin kinni tema hariduse, alimente ei saanud, maksin täielikult korterikulud…

On väga kahju, et omal ajal te oma kokkulepet ei vormistanud notariaalselt, sest nüüd olete oma endise abikaasaga selle korteri kaasomanikud. See, et loobusite alimentidest, on teie isiklik asi. Korteriga ei ole sellel midagi tegemist ning mingeid suulisi kokkuleppeid teie ja endise mehe vahel kohus arutama ei hakka.

Te võite muidugi tõestada, et olete mahutanud korterisse mingeid summasid, samuti maksnud hoolduse ja kütte eest. See aitaks teil suurendada oma osa arvulises väljenduses. Soovitav on tellida ka korteri hindamine ning esitada hindamisakt kohtule, kes vara jagamise otsustab.

Minu abielu on lagunemise äärel. Näib, et tuleb hakata jagama korterit ja autot, kuid mees ei ole sellest üldse huvitatud. Mida peaksin tegema?

Selle kohta, mida nimelt teie olukorras ette võtta, ei saa ühest soovitust anda, sest abielulahutus on väga isiklik otsus.

Te peate aga mõistma, et vara on võimaik jagada igal ajal, olenemata sellest, kas te olete veel seaduslikus abielus või juba lahutatud. Kui te tunnete, et abielu käriseb kõigist õmblustest, siis võite esitada kohtule avalduse vara jagamise kohta või pöörduda notari poole ja fikseerida jagamise tema vahendusel.

Niisugused protseduurid on notari juures kiiremad ja odavamad, kuid võimalikud ainult siis, kui teil mehega on ühine ettekujutus sellest, kuidas vara tuleb jagada. Vastasel korral otsustab asja kohus.

Registreerimine tasuta juriidilistele konsultatsioonidele Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroos toimub esmaspäeviti kell 9.00 – 12.00. 

Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga