Puudega inimese appikarje. Tööinspektsioon kontrollis

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo pöördumine Tööinspektsiooni  

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo poole pöördus puudega inimene, kes töötab Jõhvis Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse MTÜ-s.

Pöördumine on sisuliselt appikarje. Inimene kirjutab, et niigi vaesed ja haiged peavad kannatama selle tõttu, et tööandja ignoreerib töölepinguid töötasu osas ning maksab paljudele töötajatele nii nagu ise tahab. Nt tööd tehakse kaks tundi, makstab vaid ühe tunni eest. Töölepingus võib olla kirjas, et tööaeg kestab 8 tundi, kuid reaalselt töötab inimene vaid kaks ja ka siis saab ainult ühe tunni eest. Meie poole pöördunu sõnul inimesed teenivad keskmiselt 50-70 EUR kuus.

Mõistame, et taolises olukorras peaksid töötajad minema töövaidluskomisjoni, kuid puuetega inimesed kardavad, et kaotavad seepeale isegi selle töö ja Ida-Virumaal on ju kõrge töötus isegi tervete inimeste seas.

Teine aspekt on töötingimused. Kirja autor väidab, et tema ja ta töökaaslased (puuetega inimesed) töötavad kunagises laoruumis, kus pole aknaid, pole normaalset ventilatsiooni, riietusruum on meeste ja naiste jaoks ühine jms.

Palume, et Tööinspektsioon kontrolliks neid fakte ning võtaks tööandja suhtes oma seisukoha, millest palume teavitada ka meid.

Vastus

Käesolevaks hetkeks on järelevalvemenetlus lõppenud. Läbiviidud järelevalve menetluse raames tööinspektorid viisid läbi 2 külastust, mille raames tutvusid MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus töökeskkonnaga ning kontrolliti töökohtade vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele.

Järelevalvetoimingud viidi läbi MTÜ kasutuses olevates ruumides Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Mõlemale kontrollile järgnes kontrolli protokoll, kuhu olid fikseeritud rikkumised. MTÜ esindajatele oli antud võimalus esitada arvamusi ja vastuväited tööinspektorite poolt avastatud rikkumiste kohta.

Tööandjapoolseid kirjalikke vastuväiteid avastatud puuduste kohta ei järgnenud. Tööandja asus koheselt inspektorite poolt fikseeritud puudusi kõrvaldama. Nimelt valiti töökeskkonnavolinik ja võimaldati talle 24-tunnine väljaõppe, lisaks korraldati töökeskkonnanõukogu liikmetele väljaõppe. Tööandja varustas töökohti reguleeritavate töötoolidega, mis võimaldavad töötajatel töökohustusi täites valida õiget ja mugavat kehaasendit. Tööandja on korraldanud valgustatuse, ventilatsiooni ja õhukvaliteedi mõõdistamisi, mille tulemuse alusel võttis tarvitusele meetmeid ohutegurite kahjulike mõjude vähendamiseks. Jõhvi tööruumidesse paigaldati kohtäratõmme süsteem ja lisavalgustid. Varustati töökohad, kus esineb oht võõrkeha silma sattumiseks, silmaloputusvedelikuga.

Tööandja on korraldanud töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Tööandja on täiendanud ohutusjuhendeid tehtavate tööde kohta, lisades informatsiooni isikukaitsevahendite kasutamise vajaduse kohta. Töökeskkonna riskianalüüsi käigus, arvestades tööspetsiifikat ja tolmuosakeste osakaalu õhus, on välja selgitatud, et töötajad peavad kandma tööpõllesid, mitte tööriideid. Tööpõllede selga panemiseks ei ole vaja, et oleks riietusruum. Vaatamata sellele asutuses on olemas riietusruum, mis on meeste ja naiste jaoks ühine. Seadus ei keela sellist varianti juhul, kui on korraldatud riietusruumi kasutamine erineval ajal.

Tööandja on täiendavalt teavitanud töötajaid tööaja korraldusest.

Jõhvi tööruumides tõesti puuduvad aknad, kuid ükski õigusakt, ei ütle, et tööruumides peavad olema aknad. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 4 lõike 4(3) kohaselt peavad töökoha territoorium, trepikojad, liikumisteed ning töö- ja olmeruumid olema piisavalt valgustatud. Valgustite paiknemine ei tohi töötajat ohustada. Sama paragrahvi lõike 4(5) alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, mille § 8 sätestab töökoha valgustuse nõuded. Viidatud paragrahvi esimese lõike kohaselt, tuleb valgustuse projekteerimisel eelistada loomulikku päevavalgust. Määruse kohaselt, kui töökoha valgustuse osas on juhindutud standardi EVS-EN 12464-1:2011 eeldatakse, et töökoha sisevalgustuse nõuded on täidetud. Tuginedes OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Virumaa osakonna poolt väljastatud mõõtmise raportile võib järeldada, et MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus tööruumides on piisav valgustatus ning valgustatuse ühtlus.

MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskuse juhtumist ajendatult leppisime Töötukassaga kokku, et  tulevikus kaasavad nad vajadusel töökoha loomise toetust saanud ettevõtete paikvaatlustele Tööinspektsiooni konsultandi. Lisaks teeme tööandjate erivajaduste alasel nõustamisel ja koolitamisel koostööd nii piirkondlikel koolitustel kui tööandja tellimusel korraldataval nõustamisel/koolitusel, et käsitleda töökeskkonna nõudeid/sobivust erivajadustega töötajatele. Tööinspektsioon töötab välja deklaratsiooni vormi, millel tööandja saab ise hinnata ja kinnitada, kas ettevõttes on tagatud tingimused erivajadustega inimeste töötamiseks. Tööandja esitab oma kinnitusega deklaratsiooni Töötukassa teenuste-toetuste taotlemisel. Hiljem kasutakse deklaratsioonis esitatud andmeid ettevõtte kontrollimisel.

Tööinspektsioon hakkab viima läbi kontrolle ettevõtetes Töötukassa esitatud nimekirja(de) alusel. Töötukassa edastab meile kord kvartalis nimekirja ettevõtetest, keda tuleks kontrollida. Hinnanguliselt suudame aastas kontrollida 40-100 ettevõtet. Tööinspektsioon otsustab ohuhinnangu põhjal, kas Töötukassalt saadud ettevõtted lülitatakse iga-aastasesse järelevalve tööplaani või viiakse läbi eraldiseisev sihtkontroll.

Apo Oja,

peadirektori asetäitja järelevalve alal

Tööinspektsioon

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga