„Oli minu maa, nüüd rebis naaber tüki ära!“

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse pöörduvad inimesed, kellel on suur mure seoses uue katastriüksuse moodustamise korraga. Nendeni on jõudnud info, et krundid, mida nad omal ajal erastasid ning mida nad on aastakümneid hallanud, ei vasta enam oma mõõtmetes katastriplaanidele.

Sellest on tulnud palju pahandusi, naabrid on läinud tülli jne.

Palusime kommentaari Maa-ametilt.

Vastus

01.07.2018  jõustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, millega  koos muudeti ka maakatastri seadust, sh kehtestati 20.08.2018 uus  menetluskord, katastriüksuse moodustamise kord, mis koondas kokku seni  mitmetes erinevates määrustes olevad menetlusreeglid katastriüksuste moodustamise kohta.

Selgitame, et katastri pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa loodusliku seisundi ja maa kasutamist  kajastava informatsiooni registreerimine ning selle informatsiooni kvaliteedi,  säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Katastrit peetakse elektrooniliselt.

Katastris registreeritud maaüksuse pindala andmed ei pruugi alati vastata katastriüksuse tegelikule suurusele looduses ja seda mitmetel erinevatel põhjustel. Nt on paljud katastriüksused maareformi käigus  moodustatud  plaani-  ja  kaardimaterjali  alusel, samuti oli varasemalt lubatud katastriüksuseid mõõdistada suvalises koordinaatide süsteemis ning kasutada aerofotogeodeetilisi mõõdistusviise, mis ei olnud kuigivõrd täpsed. Erineval ajal on katastriüksuste moodustamiseks kasutatud erinevaid viise ning ka aluskaardid on olnud erineva täpsusega. Lisaks on koordinaatide määramisel ettenähtud õigusaktides sätestatud lubatud vea ulatus,  mistõttu on ka geodeetiliste mõõtmiste  puhul  paratamatu, et erinevatel mõõtmistel on saadud erinevad mõõtmistulemused.

Selgete ja üheselt avalikkusele mõistetavate katastriandmete kättesaadavuse tagamiseks toimub registri korrastamine, mille käigus viiakse katastriüksuste piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste ruumiandmetega, sealhulgas kõlvikute piiri ja pindala andmetega ning loodusobjektil kulgev piir aluskaardi andmetega.

Kuna  kõige  ajakohasemad andmed on kättesaadavad andmebaasidest, loobuti  01.07.2018 seadusemuudatustega paberkandjal katastriüksuse plaanist  ja  katastriüksuse kohta käivad ametlikud andmed on nüüd elektroonilises katastris. Katastriplaan on edaspidi arhiivdokument ja omanike vaheliste vaidluste korral,  seal olevat infot ka analüüsitakse. Edaspidi saab info katastriüksuse andmete kohta väljavõttelt, mis sisaldab kõige olulisemaid andmeid katastriüksuse kohta.

Veel selle aasta (vastus on koostatud 2018. a. – Toim.) sees viiakse läbi maaregistri andmete korrastamine, mille käigus arvutatakse kõigile katastriüksustele uued kõlvikute pindalad ja enam kui pooltele katastriüksustele lubatud vea piires kokku viidud  koordinaatide  järgi  uued  pindalad. Uutele  andmetele üleminekuga tagatakse maaregistri ühetaolisus. Seejuures on oluline rõhutada, et looduses katastriüksuste piir ei muutu. Uued arvutatud pindalad  kantakse hiljemalt  31.12.2018 ka kinnistusraamatusse. Ühetaolised ja mõistetavad piirid kuvatakse riiklikus registris. Tänaseni on seda näidatud Maaameti avalikus kaardirakenduses ja inimesed enamjaolt mõistavadki seda katastrina.

Lisame teile ka viite kalkulaatorile, milles on maaomanikel võimalus endale  kuuluva katastriüksuse andmeid (pindala ja kõlvikute muutust) näha: www.maaamet.ee/kolvikute-pindala.

Vajadusel  palume  inimesed  suunata info ja selgituste saamiseks Maa-ameti  poole, kas e-posti aadressil kataster@maaamet.ee või infotelefonil 6750 810, töötab E-N 8:30-16:30, R 8:30-15:30.

Uute maatoimingu võimalustega on võimalik tutvuda Maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee ja ka geoportaalist aadressil https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Maakatastriandmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html.

Triinu Rennu,

peadirektori asetäitja

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga