Miks mõned Eesti kodanikud ei saanud EP valimistel hääletada

Seoses Euroopa Parlamendi valimistega pöördusid EP liikme Yana Toomi Eesti büroo poole mitmed EV kodanikud, kes väitsid, et neid ei lubatud hääletama, kuna neil pole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo pöördus arupärimisega õiguskantsleri poole: „Koduleheküljel valimised.ee leiame tõesti: „Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress.”

Kuid Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 l.1 ütleb üheselt vaid seda, et hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.

Soovime õiguskantsleri hinnangut selle kohta, et kas siin pole ilmset Euroopa Parlamendi valimise seaduse rikkumist, kui Eesti kodanik ei saa hääletada põhimõtteliselt.”

Vastus

Euroopa  Parlamendi  valimistel  on  hääletamisõigus  kõikidel  inimestel,  kes  vastavad  Euroopa Parlamendi valimise seaduse  (EPVS) §-s 4 loetletud tingimustele. Hääletamisõiguse kasutamiseks peab inimene olema kantud valijate nimekirja. Selleks on vaja, et inimese elukoha andmed oleksid rahvastikuregistris.

Rahvastikuregistri  andmete  alusel  kantakse  valija  oma  elukohajärgse  valimisjaoskonna  valijate nimekirja (EPVS § 20 lg 4) või alaliselt välismaal elavate valijate nimekirja. On oluline, et valijate üle  peetaks  täpset  arvestust,  sest  ainult  nii  saab  tagada,  et  keegi  ei  hääletaks  mitu  korda  või  et mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis hääletamisõigust omav inimene hääletaks ainult ühes riigis.

Selleks et elukoha andmete puudumise tõttu ei jääks ühelgi hääleõiguslikul inimesel hääletamata, saab valimiste ajal oma  elukoha registreerida lihtsustatud korras.  Rahvastikuregistri seaduse  § 83 kohaselt  kantakse  valimiste  ajal  (s.t  Riigikogu,  Euroopa  Parlamendi  või  kohaliku  omavalitsuse volikogu  valimise  eelhääletamise  esimesest  päevast  kuni  valimispäevani)  esitatud  elukohateate alusel  inimese  aadress  rahvastikuregistrisse  viivitamata,  vajadusel  ka  linna  ja  linnaosa  või  valla täpsusega. Seejärel kantakse inimene ka valijate nimekirja (EPVS § 24 lg-d 2 ja 4).

Alaliselt  välismaal  elav  inimene  saab  oma  elukoha  andmed  registreerida  nii,  nagu  sätestab konsulaarseadus  (§ 37). Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna esindaja kinnitas, et kui samal ajal toimub välisesinduses hääletamine, saab inimene oma elukoha andmed esitada ja kohe ka hääletada.

Seega  on  valija  elukoha  andmed  hääletamise  korraldamiseks  vajalikud  ning  samal  ajal  on  ette nähtud  võimalus  valimiste  ajal  oma  elukoht  registreerida  lihtsustatud  korras.  Kui  mõnes valimisjaoskonnas  inimestele  seda  võimalust  ei  selgitatud  ning  seetõttu  neil  hääletamata  jäi,  on tegemist  äärmiselt  kahetsusväärse  olukorraga.  Paraku  ei  ole  pärast  hääletamist  lõppemist  enam võimalik aidata.

Külli Taro

õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga