„Läbivaatus läbiotsimise moodi: see oli mu inimväärikuse alandamine“

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo sai kirja Tallinna elanikult,  kelle Eesti numbriga auto oli tagasiteel Lätist väga põhjalikult üle vaadatud kolme Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametniku poolt. See toimus Ikla kandis.

Oma kirjas avaldab mees sügavat pahameelt selle üle, et ametnikud ei esitlenud end ning ei selgitanud, mis alusel nad auto peatasid ja nii ranged meetmed tarvitusele võtsid. Autojuhi sõnul teda juurde ei lastud: „Läbivaatus läbiotsimise moodi: see oli mu inimväärikuse alandamine. Minu ees isegi ei vabandatud.“

Yana Toomi büroo pidi vastama kirjale ning seoses sellega palus, et Maksu-ja Tolliamet selgitaks, mis seaduse alusel on selline MTA töötajate tegevus lubatud ja kas see on õiguspärane, kas antud juhul ei olnud tegemist võimu kuritarvitamisega?

Mees küsis veel, kas sellise läbiotsimise jaoks poleks vaja kirjalikku prokuröri sanktsiooni ja manukate juuresviibimist? Missugused õigused on sel juhul läbiotsitava auto juhil? Kui autojuht leiab, et tema õigusi on riivatud, kuhu ta  kaevata saab?

Vastus

Esmalt  märgime,  et  kuivõrd  teie  taotluses  ei  ole  isik  identifitseeritav  ja  taotluses  toodud asjaolude pinnalt ei õnnestunud ka  Maksu- ja Tolliametil (edaspidi ka maksuhalduril) konkreetset isikut ja toimingut tuvastada, siis puuduvad maksuhalduril võimalused anda selgitusi konkreetse juhtumi osas. Täiendavalt märgime,  et  isegi  juhul  kui  isik  ja  teostatud  toiming  oleks  maksuhaldurile  äratuntav,  oleks selgituste  andmine  piiratud  maksusaladuse  kaitse  tõttu  (MKS1  §  26).  Seega  saame  anda üksnes  üldisi  selgitusi  maksuhaldurile  pandud  ülesannete  täitmise  osas  sealhulgas  ka toimingute osas, mis on seotud sõidukite kinnipidamise ja läbivaatamisega.

Vastuseks  teie  esimesele  küsimusele  märgime,  et  maksuhalduri  õigused  ja menetlustoimingute  läbiviimise  pädevused  on  täpsemalt  reguleeritud  nii  maksualastes õigusaktides  (nt  Maksukorralduse  seadus,  Tolliseadus,  Liidu  tolliseadustik  jne)  kui  ka Korrakaitseseaduses  (edaspidi  ka  KorS).  Kinnitame  omalt  poolt,  et  oma  töös  lähtub maksuhaldur  konkreetse  kontrolli  läbiviimisel  seadusega  antud  volitusnormidest  ning haldusmenetluse põhimõtetest.

Maksuhalduri üheks ülesandeks on teostada riikliku järelevalvet. Riikliku järelevalve raames kontrollitakse  ka  üle  Schengeni  piiril  liikuvaid  isikuid,  sõidukeid  ja  kaupasid.  Riikliku järelevalve  teostamisel  on  maksuhaldurile  antud  ka  õigus  sõidukeid  ja  inimesi  kontrollida. Riiklik  järelevalve  on  korrakaitseorgani  tegevus  eesmärgiga  ennetada  ohtu,  selgitada  see välja  ja  tõrjuda  või  kõrvaldada  korrarikkumine.  Oht  on  olukord,  kus  ilmnenud  asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2). Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada  seaduses  ettenähtud  meetmeid  ohu  olemasolu  väljaselgitamiseks  (KorS  §  27). Isikul  kohustus  taluda  tema  suhtes  seaduses  sätestatud  alusel  ja  korras  kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid (KorS § 23 lg 3).

Sõidukite peatamist reguleerib KorS § 45, mille lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud  juhul  muu  korrakaitseorgani  ametiisik  anda  sõiduki-  või  maastikusõidukijuhile (edaspidi  sõidukijuht)  käega,  sauaga,  helkurkettaga  või  alarmsõiduki  valgusseadme  või valjuhääldi  abil  liiklusseaduses  kehtestatud  korras  märguande  sõiduki  või  maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks,  kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks  või  korrarikkumise  kõrvaldamiseks.  Peatatud  sõiduki  suhtes  on  maksuhalduril võimalik vajadusel teostada ka sõiduki läbivaatus (KorS § 49 lg 1 p 7).

Eeltoodust tulenevalt kui teie poole pöördunud isiku suhtes teostati maksuhalduri ametnike poolt  sõiduki  kinnipidamine  ja  läbivaatus  nendele  antud  tööülesannete  käigus,  siis  ei  saa maksuhalduri poolt talle pandud tööülesannete täitmist pidada võimu kuritarvituseks. Seega käesoleval juhul teie poolt meile antud info valguses on eluliselt usutavam, et isiku sõiduki kinnipidamine ja vaatlus toimus maksuhaldurile pandud tööülesannete täitmise käigus, ning ühtegi  võimu  kuritarvitamisele  viitavat  tunnust  teie  poolt  meile  avaldatud  asjaoludest tuvastada ei õnnestu.

Vastuseks  teie  teisele  küsimusele  märgime  esmalt,  et  vahet  tuleb  teha  mõistetel läbiotsimine ja läbivaatus, ning nende mõistete sisustamisel tuleb hinnata teostatud toimingu faktilisi  asjaolusid,  mitte  lähtuda  üksnes toimingule  allutatud  isiku  sõnakasutusest.

Läbiotsimine  on  omane  toiming  süüteomenetluses  ja  läbivaatus  on  omane  toiming haldusmenetluse läbiviimisel. Kuivõrd käesoleval juhul teie poolt avaldatud info pinnalt ei ole võimalik  asuda  seisukohale,  et  isiku  suhtes  oleks  toiminguna  teostatud  läbiotsimine,  siis lähtume  vastuse  andmisel  asjaolust,  et  isik  pidas  silmas  sõiduki  läbivaatust  ning  eksis  mõistete  kasutamisel.  Sõiduki  läbivaatamiseks  haldusmenetluse  raames  ei  ole  vajalikkirjalikku prokuröri luba ega ka manukate kaasamist toimingusse.

Haldusmenetluses  teostatavate  toimingute  puhul  toimingutele  allutatud  isikutele  õigusi  ja kohustusi  selgitatakse  üldjuhul  isiku  soovi  korral  (HMS2 §  36  lg  1  p  1).  Maksuhaldur  oma praktikas üldjuhul selgitab isikutele enne toimingu teostamist alati isiku õigusi ja kohustusi.

Olukorras  kus  isik  leiab,  et  maksuhaldur  on  tema  õigusi  rikkunud,  on  isikul  võimalus  30 päeva jooksul toimingu teostamise päevast arvates esitada vaie maksuhaldurile  (MKS §  137 lg 2 p 5 ja lg 3, ning MKS § 138 lg 2) või vaiet esitamata pöörduda kaebusega oma elu-  või asukohajärgsesse halduskohtusse. Kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja (MKS § 151 lg 1 ning HKMS § 8 lg 6 ja § 40 lg 2).

Täiendavalt  märgime,  et  maksuhalduri  eesmärk  on  menetlused  viia  läbi  võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning menetlustoimingutele allutatud isikutega suhtluses lähtume eelkõige koostööst ja avatusest. Täname teid esitatud taotluse eest ning kinnitame veelkord, et  maksuhaldur  lähtub  oma  tööülesannete  täitmisel  seadusest  ning  haldusmenetluse põhimõtetest.

1 Maksukorralduse seadus

2 Haldusmenetluse seadustik

Rain Kuus,

osakonnajuhataja

uurimisosakond

FacebookTwitterGoogle+LinkedInVKJaga

Tagasiside

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga